Martinsite pere

Helvécio Martins sõitis Brasiilias Rio de Janeiros töölt koju. Tee oli nii autosid täis, et ükski neist ei saanud liikuda. Helvécio mõtles oma elu üle. Tal oli hea töökoht. Ta armastas oma naist Rudát ja oma kahte last, Marcust ja Marisat. Aga ta tundis, et midagi on puudu.

„Saints”, 4. kd, lk 229–230

Helvécio väljus autost ja hakkas palvetama. „Mu Jumal,” ütles ta, „ma tean, et sa oled kuskil olemas, aga ma ei tea, kus.” Ta ütles Taevasele Isale, et tema pere otsib midagi ja nad vajavad Tema abi. Siis istus Helvécio tagasi autosse ja sõitis koju.

„Saints”, 4. kd, lk 230

Hiljem saatis Issand misjonärid Ameerika Ühendriikidest. Nad külastasid Martinsite perekonda. Helvécio märkas, et nad tõid tema koju rahu. Ta teadis, et tol ajal ei koheldud tumeda nahaga inimesi Ameerika Ühendriikides sageli hästi. Ta küsis: „Kuidas teie usus mustanahalisi koheldakse?”

„Saints”, 4. kd, lk 230–231

Misjonärid selgitasid, et kõik Jumala lapsed võivad saada ristitud. Kuid tol ajal ei võinud Aafrikast pärit esivanematega mustanahalised inimesed saada preesterlust ega enamikku templiõnnistusi. Helvéciol ja Rudál oli veel palju küsimusi. Misjonärid püüdis neile vastata.

„Saints”, 4. kd, lk 231

Prohvetid olid palju aastaid palvetanud, et teada, millal saab anda preesterluse ja templiõnnistused kõikidele inimestele.

„Saints”, 4. kd, lk 71

Helvécio ja Rudá otsustasid proovida kirikus käia. Sealsed pühad olid väga armastavad ja lahked. Martinsite perele meeldis see, mida nad kirikus õppisid.

„Saints”, 4. kd, lk 231–232

Ühel päeval kirikust koju minnes rääkis Marcus oma perele, et märkas, et nad paistavad õnnelikumad. „Ma tean, mis seda põhjustab,” ütles Marcus. „Jeesuse Kristuse evangeelium.” Ülejäänud pere teadis, et Marcusel oli õigus. Nad otsustasid saada ristitud ja Kiriku liikmeks kinnitatud.

„Saints”, 4. kd, lk 232

Aastaid hiljem olid Brasiilia pühad hõivatud templi ehitamisega. Martinsite pere oli põnevil, kuid nad olid ka kurvad. Nad ei saanud pärast templi pühitsemist enam templisse siseneda. „Ära muretse,” ütles Helvécio Rudále. „Issand teab kõike.”

„Saints”, 4. kd, lk 293–294

Ustavaks jääda polnud lihtne. Inimesed tegid Martinsite pere üle nalja. Isegi nende sõbrad ei suutnud mõista, miks nad Kirikusse jäid. Kuid Helvécio ja tema pere teadsid, et tegemist on Jeesuse Kristuse Kirikuga.

„Saints”, 4. kd, lk 251–252

Ühel päeval, kui Helvécio töölt koju tuli, ütles Rudá: „Mul on uudiseid, hämmastavaid uudiseid!” Pärast pikka paastumist ja palvetamist oli prohvet, president Spencer W. Kimball, saanud ilmutuse. Jumal ütles talle, et igaüks, olenemata nende nahavärvist, võib saada kõik preesterluse ja templi õnnistused.

Ametlik teadaanne nr 2; „Saints”, 4. kd, lk 318–319

Martinsite pere ja paljud teised olid väga kaua oodanud. Nüüd oli ootamine lõppenud! Helvécio ja Marcus said preesterluse. Helvécio, Rudá ja nende lapsed pitseeriti perena templis. Nad võisid nüüd saada kõik evangeeliumi õnnistused.

„Saints”, 4. kd, lk 319–321