„Mary ja Caroline Rollins”, Õpetuse ja Lepingute lood (2024)
„Mary ja Caroline Rollins”, Õpetuse ja Lepingute lood
November 1830 – juuli 1831
Mary ja Caroline Rollins
Tugev armastus pühakirjade vastu
Mary Rollins oli 12-aastane, kui misjonärid esimest korda Ohio osariigis Kirtlandi külastasid. Ta kuulis neid rääkimas Mormoni Raamatust. Tol ajal oli Kirtlandis ainult üks Mormoni Raamat ja see oli Kiriku juhi Isaac Morley käes.
Mary läks vend Morley juurde ja palus seda raamatut näha. Vend Morley lasi tal seda käes hoida. Mary küsis, kas ta võib selle koju kaasa võtta.
Vend Morley ei tahtnud Maryle oma raamatut anda. Ta polnud seda veel eriti palju lugenud. Mary anus vend Morleyt, et ta raamatu talle laenaks.
Vend Morley nõustus. Ta ütles, et Mary võib raamatu koju viia, kui ta selle järgmisel päeval varakult tagasi toob. Mary hoidis raamatut kui aaret. Ta oli suurema osa ööst üleval ja luges.
Kui Mary raamatu tagasi viis, oli vend Morley üllatunud, kui palju ta oli lugenud. „Laps,” ütles ta, „vii see raamat koju ja loe lõpuni. Ma kannatan oodata!”
Mary oli esimene inimene Kirtlandis, kes Mormoni Raamatu läbi luges. Peagi pärast raamatu läbilugemist kohtus ta prohvet Joseph Smithiga. Kui prohvet kuulis, kui väga Mary Mormoni Raamatut armastas, ütles ta, et tüdruk võib vend Morley raamatu endale jätta. Ta lubas vend Morleyle uue raamatu anda.
Hiljem samal aastal kolis Mary koos perega Missouri osariiki Independence’isse. Ta oli elevil, nähes, kuidas Kiriku juhid hakkasid koostama uut raamatut nimega Käskude Raamat. See pidi sisaldama paljusid õpetusi, mida Jeesus Kristus oli Joseph Smithile andnud.
Õpetus ja Lepingud 67, 70:1–4; „Saints”, 1. kd, lk 178
Kuid mõnele inimesele Independence’is ei meeldinud Kirik. Nad tahtsid, et pühad lahkuksid. Ühel päeval tungisid vihased mehed hoonesse, kus trükiti Käskude Raamatut. Nad viskasid trükipressi aknast välja ja pillutasid Käskude Raamatu trükilehed tänavale.
„Saints”, 1. kd, lk 177–178
Mary ja tema õde Caroline vaatasid seda aia tagant. Mary ütles Caroline’ile, et tahtis lehed päästa enne, kui need hävivad. Caroline kartis vihaseid mehi. „Nad tapavad meid,” ütles ta. Kuid Mary ja Caroline teadsid, et nendel lehekülgedel oli kirjas Jumala sõna.
„Saints”, 1. kd, lk 178
Õed ootasid, kuni mehed valvsuse kaotasid. Siis jooksid nad tänavale ja haarasid nii palju lehekülgi, kui suutsid kanda. Kui nad minema jooksid, nägid mõned mehed neid ja käskisid neil peatuda. Mary ja Caroline hoidsid lehti kõvasti süles ja jooksid nii kiiresti, kui suutsid, lähedal asuvale maisipõllule.
„Saints”, 1. kd, lk 178–179
Kaks meest jooksid õdedele maisipõllule järele. Mais oli nii pikk, et Mary ja Caroline ei näinud, kuhu nad lähevad. Nad viskusid maha ja varjasid trükilehti oma kehaga. Nad kuulasid vaikselt, kuidas kaks meest maisipõldu kammisid ja neid otsisid.
„Saints”, 1. kd, lk 179
Peatselt andsid mehed alla. Mary ja Caroline pääsesid. Nad olid päästnud Issanda ilmutustega leheküljed Käskude Raamatu jaoks. Tänapäeval on need ilmutused kirjas Õpetuse ja Lepingute raamatus.
„Saints”, 1. kd, lk 179