Jacksonite pere

Pärast seda, kui esimene pühade rühm läks Soolajärve orgu, rändasid sinna ka tuhanded teised pühad. Nad rändasid pika tee ja Issand aitas neid. Üks perekond, kes selle teekonna ette võttis, oli Jacksonite pere. Nad lahkusid oma kodust Inglismaal ja olid põnevil, et saavad aidata pühadel Siionit ehitada.

Õpetus ja Lepingud 136:1–11; „Saints”, 2. kd, lk 222–223

Jacksonid ületasid ookeani laevaga. Seejärel sõitsid nad osa teest Soolajärve orgu rongiga. Ülejäänud tee pidid nad minema jala.

„Saints”, 2. kd, lk 222–223

Nad valmistasid väikese käsikäru, et kanda kaasas oma toitu, riideid ja muid asju, mida nad tahtsid kaasa võtta. Paljud pühad jõudsid sel moel turvaliselt orgu.

„Saints”, 2. kd, lk 223–226

Elizabeth ja Aaron Jackson tõmbasid oma rasket käsikäru. Nende lapsed Martha, Mary ja Aaron noorem kõndisid. See oli raske töö. Nad lootsid jõuda orgu enne talve. Aga kui sügis tuli, siis oli neil ikka veel pikk tee käia. Hakkas külmaks minema ja toit hakkas otsa saama.

„Saints”, 2. kd, lk 223–226, 229, 231–232

Salt Lake Citys sai Brigham Young teada pühadest, kes olid nende poole teel. Ta muretses nende pärast. Järgmisel päeval ütles ta kirikus kõigile, et need pühad on hädas. Ta palus neil täita vankrid asjadega, mida pühad vajasid. „Minge ja tooge need inimesed ära,” ütles ta.

„Saints”, 2. kd, lk 229–230

Naised võtsid koosolekul soojad sokid jalast ja panid vankritesse. Teised andsid oma toitu, tekke, kingi ja riideid. Kaks päeva hiljem lahkus orust üle 50 mehe ja 20 vankri, et neile appi minna.

„Saints”, 2. kd, lk 230

Kui Jacksonite pere jätkas kõndimist, hakkas lund sadama. Aaron jäi väga haigeks. Tal oli raske kõndida. Pühadel oli vaja ületada külmunud jõgi ja see muutis Aaroni veelgi nõrgemaks. Sel ööl Aaron suri. Kahjuks pidi tema pere ilma temata edasi minema.

„Saints”, 2. kd, lk 232–234

Järgmisel hommikul oli maas veel rohkem lund. Jacksonid ja teised pühad lükkasid ja vedasid oma käsikärusid läbi lume. Nad palvetasid iga päev, et Jumal neid aitaks.

Õpetus ja Lepingud 136:29; „Saints”, 2. kd, lk 234–235

Ühel õhtul muretses Elizabeth oma laste pärast. Neil oli nälg ja külm. Kas nad jõuavad Soolajärve orgu? Ta jäi magama ja nägi unes Aaronit. Aaron ütles: „Rõõmusta, Elizabeth.” Ta ütles naisele, et abi on tulemas.

„Saints”, 2. kd, lk 235–236

Aaronil oli õigus. Peagi jõudsid mehed Salt Lake’ist oma vankritega kohale. Nad andsid pühadele toitu ja riideid. Pühad hõiskasid, naersid ja kallistasid mehi. Nad laulsid kirikulaulu ja tänasid Taevast Isa palvetele vastamise eest.

Õpetus ja Lepingud 136:28; „Saints”, 2. kd, lk 236

Kui nad lõpuks orgu jõudsid, oli pühapäev. Brigham Young ütles Kiriku liikmetele Salt Lake Citys, et kirikusse minemise asemel peaksid nad minema saabunud pühasid vastu võtma. Nad tervitasid külmunud ja väsinud pühasid ning kutsusid neid oma kodudesse.

„Saints”, 2. kd, lk 239–240