Aamos; Obadja; Joona

Kirjakohas Aamos 3:3–6 tõi prohvet Aamos näiteid järeldustest, mida võime teha kuuldud või nähtud tunnustähtede põhjal: kui lõukoer möirgab, on ta saagi kinni püüdnud; kui lind püünisesse satub, eks oli talle siis sinna sööt pandud. Salmides Aamos 3:7–8 seostas Aamos seda loogikat prohvetitega. Milliseid järeldusi võime teha, kui prohvet prohvetlikult kuulutab? Mida muud te kirjakohast Aamos 7:10–15 prohvetite kohta õpite?

Mida on Issand teile oma prohvetite kaudu ilmutanud?

Vanem Ulisses Soares ütles, et „prohvetid on märk sellest, kui väga Jumal oma lapsi armastab” (Prohvetid räägivad Püha Vaimu väe kaudu. – 2018. a kevadine üldkonverents). Mõtisklege, kuidas te lõpetaksite järgmise lause: „Ma tean, et Jumal armastab mind, sest Ta saadab prohveteid, kes …” Siin on mõned abistavad pühakirjakohad: 5. Moosese 18:18; Hesekiel 3:16–17; Efeslastele 4:11–14; 1. Nefi 22:2; Õpetus ja Lepingud 21:4–6; 84:36–38; 107:91–92.

Mida ütleksite kellelegi, kes tunneb, et tänapäeval prohveteid ei vajata?

Vaadake ka teemat „Prohvetid”. – Teemad ja küsimused, Evangeeliumi Raamatukogu.

Mida lootis Issand salmide Aamos 4:6–13 kohaselt, et juhtub, kui iisraellasi tabavad katsumused? (Vt ka Hl 12:3.) Kuigi teie katsumused ei olnud ehk Jumala saadetud, siis kuidas võisid need anda teile võimaluse Teda otsida?

Kui loete kirjakohta Aamos 5:4, 14–15, siis mõtisklege, kuidas on Issand olnud teie vastu armuline. Kuidas on Tema otsimine teile elu toonud?

Kui loete kirjakohta Aamos 8:11–12, siis mõtelge, miks on kohane nälga võrrelda Jumala sõna puudumisega (vt ka Jh 6:26–35; 2. Nefi 9:50–51; 32:3; Enose 1:4–8). Kuidas te teate, et tunnete vaimset nälga?

Need salmid võivad käia ka suure usust taganemise kohta (vt märksõna „Usust taganemine” – Teemad ja küsimused, Evangeeliumi Raamatukogu). Kuidas on see vaimne näljahäda mõjutanud Jumala lapsi? Kuidas on taastamine aidanud rahuldada teie vaimset nälga?

Vaata ka „The Great Apostasy” (video), Evangeeliumi Raamatukogu.

16:36

Viidates salmile Obadja 1:21, selgitas president Gordon B. Hinckley, et meist saavad päästjad Siioni mäel, kui me teeme templis surnute eest talitusi (vt Closing Remarks. – Liahona, nov 2004, lk 105). Kuidas sarnaneb selle töö tegemine – kuigi ainult vähesel määral – sellega, mida Päästja tegi meie heaks? Kuidas on selle töö tegemine aidanud teil end Päästjale lähemal tunda?

Niinive oli Iisraeli vaenlane ning tuntud vägivalla ja julmuse poolest. Joonale tundus ebareaalne, et nad olid valmis meelt parandama. Võib olla huvitav võrrelda Joona suhtumist (vt Jn 1; 3–4) Alma ja Moosia poegade tunnetega (vt Mo 28:1–5; Al 17:23–25). Mida õpite Joona 3. peatükist, mis innustab teid jagama evangeeliumi isegi nende inimestega, kes ei tundu olevat valmis muutuma?

Joona raamatut lugedes leidke näiteid Issanda halastusest. Miks oli Joonale teie arvates „väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema” (Jn 4:1), kui Issand Niinive rahva vastu halastust näitas? Mida te arvate, mida püüdis Issand talle õpetada 4. peatükis? Mõtisklege, mil viisil olete kogenud Tema halastust enda elus. Mida õpite Joonalt, mis aitab teil olla halastavam?

• Et aidata oma lastel mõista salmi Aamos 3:7, võiksite sosistada ühele neist lihtsa sõnumi ja paluda tal jagada seda sõnumit teiste lastega. Kuidas sarnaneb sõnumitooja selles tegevuses prohvetiga? Miks annab Issand meile prohveteid?

• Lisateabe saamiseks selle kohta, mida prohvetid teevad, võiksite ühes lastega vaadata praeguse Kiriku presidendi hiljutisi sõnumeid. Võiksite samuti laulda koos laulu prohvetitest, nagu „Järgi prohvetit” (Laste lauluraamat, lk 58). Rääkige üksteisele, miks te olete otsustanud järgida Jumala prohvetit.

• Paluge lastel näidelda, et nad on näljased, kui loete ette salmid Aamos 8:11–12. Mis tunne on, kui tunneme nälga Jumala sõna järele? Võib-olla võiksid teie lapsed mängida, et nad söövad, kui jagate üksteisega mõnda oma lemmikpühakirjakohta.

• Võite vaadata pühakirjajuhist märksõna „Usust taganemine” (Evangeeliumi Raamatukogu) või peatükki „Pärast Uut Testamenti” ( „Uue Testamendi lood”, lk 167–170), et aidata oma lastel mõista suure usust taganemisega kaasnenud vaimset näljahäda ja seda, kuidas see taastamisega lõppes. Rääkige üksteisele põhjustest, miks olete tänulik, et Issand taastas oma evangeeliumi meie päevil.

  

  2:52

• Et aidata oma lastel õppida Joona lugu, võiksite vaadata peatükki „Prohvet Joona” raamatus „Vana Testamendi lood”; vaadake ka selle nädala tegevuslehte. Seejärel võiksite küsida:

  • Mis juhtus, kui Joona ei kuuletunud Issandale? (Vt Jn 1:4–16; 2:1.)

  • Mida Joona tegi, et meelt parandada? (Vt Jn 1:10–12; 2:2–5, 10; 3:1–4.)

  • Mis juhtus, kui Joona kuuletus? (Vt Jn 3:35.)

  

  2:30

• Teie lastele võib meeldida Joona lugu ümber jutustada või seda näidelda. Jagage üksteisega kogemusi, mil Issand tahtis, et te teeksite midagi, mis oli teie jaoks raske. Kuidas Ta aitas teil Talle kuuletuda?

• Teie lapsed võiksid mängida, et nad intervjueerivad Joonat tema kogemusega seoses. Milliseid küsimusi nad temalt küsiksid? Innustage neid esitama küsimusi, et saada teada, mida Joona Issanda kohta õppis. Mida võib Joona öelda näiteks Issanda halastuse kohta? (Vt näiteks Jn 2:8–11; 3:10; 4:2.)

• Aidake lastel mõelda näidetele, kui Päästja teistele halastust näitas, näiteks Markuse 2:3–12, Luuka 23:33–34 ja Johannese 8:1–11. Te võiksite koos lastega otsida pilte nende näidete kohta. Millised võimalused on meil teiste vastu halastav olla?