„26. oktoober – 1. november. „Ma muudan nende leina rõõmuks”: Jeremija 31–33; 36–39; Nutulaulud 1; 3”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: Vana Testament 2026 (2026)
„26. oktoober – 1. november. „Ma muudan nende leina rõõmuks””, Tule, järgne mulle: Vana Testament 2026
Rembrandt van Rijn. „Jeremija kurvastab Jeruusalemma hävitamise pärast”
26. oktoober – 1. november: „Ma muudan nende leina rõõmuks”
Jeremija 31–33; 36–39; Nutulaulud 1; 3
Kui Issand esmakordselt Jeremija prohvetiks kutsus, kutsuti teda misjonile „kitkuma ja rebima” (vt Jr 1:10) – Jeruusalemmas oli palju kurjust, mida üles kitkuda ja maha rebida. Kuid see oli vaid osa Jeremija missioonist – teda kutsuti samuti „ehitama ja istutama” (Jr 1:10). Mida saaks ehitada või istutada Iisraeli lepingurahva mässust järele jäänud rusudele? Teisiti küsides, kui patt või katsumused on meie elu varemetesse jätnud, kuidas saaksime selle uuesti üles ehitada? Vastus on „õiguse võsu” (Jr 33:15), lubatud Messias. Messias toob „uue lepingu” (Jr 31:31) – lepingu, mis nõuab enamat kui vaid välispidine pühendumine. Tema seadus peab olema meie sees, kirjutatud meie südamesse. See tähendabki, et Issand on meile Jumalaks ja meie oleme Talle rahvaks (vt Jr 31:33). See on elukestev protsess ja me teeme vigu ja meil on põhjust aeg-ajalt leinata. Kuid kui me seda teeme, lubab Issand, et Ta „[muudab] nende leina rõõmuks” (Jr 31:13).
Et näha ülevaadet Nutulaulude raamatust, vaadake märksõna „Nutulaulud, raamat” „Pühakirjajuhis”.
Ideid õppimiseks kodus ja kirikus
Jeremija 31; 33
Issand toob oma lepingurahva vangistusest välja.
Jeremija 31. ja 33. osas tunnistas Issand „halinat, kibedat nuttu” (Jr 31:15), mida iisraellased pidid vangipõlves kogema. Siiski jagas Ta neile tröösti ja lootuse sõnu. Otsige neid sõnu, kui te neid peatükke loete. Mida te leidsite, mis seostub teie eluga?
Jeremija 31:31–34; 32:37–42
„Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks!”
Kuigi iisraellased olid rikkunud oma lepingut Issandaga, kuulutas Jeremija prohvetlikult, et Issand sõlmib oma rahvaga taas „uue” ja „igavese lepingu” (Jr 31:31; 32:40). Mis on see leping? Soovi korral vaadake märksõna „Uus ja igavikuline leping” „Pühakirjajuhis” Evangeeliumi Raamatukogus.
Kui te loete kirjakohta Jeremija 31:31–34; 32:37–42, mõtisklege järgmiste küsimuste üle.
-
Mida tähendab teie jaoks kuuluda Jumala lepingurahva hulka?
-
Mida tähendab, et Tema seadus on kirjutatud teile südamesse?
-
Mida lubab Issand, kui te sõlmite Temaga lepingu?
-
Kuidas teie lepingusuhe Issandaga teid muudab?
Milliseid lubadusi olete teie Jumalale andnud pühades talitustes osaledes? Kuidas täidab Ta teile antud lubadusi?
Vt ka David A. Bednar. Sina püsid minus ja mina sinus; seepärast, kõnni minuga. – 2023. a kevadine üldkonverents.
Jeremija 36
Pühakirjadel on vägi meid kurjast eemale juhtida.
Miks käskis Issand salmide Jeremija 36:2–3 kohaselt Jeremijal oma prohvetlikud kuulutused kirja panna? Kui te loete Jeremija 36. peatükki, siis pange tähele, mida järgmised inimesed nendest prohvetlikest kuulutustest arvasid.
-
Issand (vt s 1–3, 27–31)
-
Jeremija (vt s 4–7, 32)
-
Baaruk (vt s 4, 8–10, 14–18)
-
Jehudi ja kuningas Joojakim (vt s 20–26)
-
Elnatan, Delaja ja Gemarja (vt s 25)
Mõtisklege, kuidas te Issanda Kirikusse suhtute. Kuidas on need aidanud teil kurjast ära pöörata?
Jeremija 37–39
Järgige kindlalt Jumala prohveteid.
Milliseid tõendeid näete kirjakohtades Jeremija 37:1–3, 15–21; 38:1–6, 14–28 selle kohta, et kuningas Sidkija uskus, et Jeremija on Issanda tõeline prohvet? Milliseid tõendeid te näete selle kohta, et Sidkija ei uskunud? Mida te sellest võrdlusest õpite? Kui loete Jeremija 39, siis mõtisklege, mida oleks muutnud see, kui Sidkija ja tema rahvas oleksid järginud prohvetit ja pidanud Issanda käske. (Võrrelge seda, mis juhtus Sidkijaga, sellega, mis juhtus Lehhi perega 1. Nefi 1.–2. peatükis.)
Jeremija 38:6–13; 39:15–18
Ma võin olla vapper, seistes selle eest, mis on õige.
Kuninga ametikandjate arvates olid Jeremija prohvetlikud kuulutused vähendanud nende sõdurite soovi võidelda, ja nad viskasid Jeremija mudasesse kaevu (vt Jr 38:1–4). Mis avaldab teile salmides Jeremija 38:6–13 muljet etiooplase Ebed-Meleki tegudes? Pange tähele ka õnnistust, mille Issand andis Ebed-Melekile kirjakohas Jeremija 39:15–18.
Kuidas võiksite järgida Ebed-Meleki eeskuju?
Jeremija nutulaul
Nutulaulud 1; 3
Issand saab leevendada kurbust, mida me patu tõttu kogeme.
Nutulaulude raamat on luuletuste kogumik, mis kirjutati pärast Jeruusalemma ja selle templi hävitamist. Miks on teie arvates tähtis, et need säilitati? Mõtelge, millised metafoorid Nutulaulude 1. ja 3. peatükis aitavad teil mõista suurt kurbust, mida Iisrael tundis. Milliseid lootuse sõnumeid Kristusest te leiate? (Vt eriti Nl 3:20–33; vt ka Mt 5:4; Jk 4:8–10; Al 36:17–20)
Juhataja M. Russell Ballard on maininud olukordi, milles mõni võib lootuse kaotada, ning pakkunud nõuandeid selle kohta, kust lootust leida:
„Mõni meist võib leida, et tema elu on täis nördimust, pettumust ja kurbust. Paljud tunnevad end abituna, kui peavad toime tulema kaosega, mis maailmas näib valitsevat. Teised piinlevad pereliikmete pärast, keda kannavad allavoolu nõrgenenud väärtuste ja alla käivate moraalistandardite kiired, mäslevad vood. ‥ Paljud on lausa ise alistunud ning tunnistavad, et maailma kurjus ja õelus on parandamatud. Nad on loobunud lootmast. ‥
Mõni meist võib olla lootuse täielikult kaotanud pattude ja üleastumiste pärast. Inimene võib olla maisuses nii sügavalt sees, et ta ei näe väljapääsu ja kaotab täielikult lootuse. Minu palve kõigile, kes on sellesse vaenlase lõksu langenud – ärge andke iial alla! Olenemata sellest, kui meeleheitlik võib olukord tunduda või kui meeleheitlikuks võib veel muutuda, siis palun uskuge mind – lootust on alati. Alati” (The Joy of Hope Fulfilled. – Ensign, nov 1992, lk 31–32).
Aidake teistel võtta vastutus nende endi õppimise eest. Mõnikord tundub, et kõige lihtsam viis õpetada on lihtsalt öelda õppijatele, mida me arvame, et nad peaksid teadma. Kuid lihtsaim viis ei ole alati parim viis. Vanem David A. Bednar õpetas: „Me ei peaks mõtlema: „Mida ma neile ütlen?” Selle asemel peaksime endalt küsima: „Mida ma neid tegema kutsun? Milliseid inspireeritud küsimusi saan esitada, mis – kui nad on nõus vastama – hakkavad kutsuma nende ellu Püha Vaimu?”” (Õhtu üldjuhiga. – 7. veebr 2020, broadcasts.ChurchofJesusChrist.org; vt ka Päästja viisil õpetamine, lk 25) On mitmeid viise, kuidas aidata õppijatel võtta vastutust oma õppimise eest. Näiteks selles ülevaates palutakse õppijatel otsida, mõtiskleda, koostada nimekirju, vaadata pilte, osaleda näitlikes õppetundides, joonistada, jagada ning rakendada õpitut.
Ideid laste õpetamiseks
Jeremija 31:3
Taevane Isa ja Jeesus armastavad meid „igavese armastusega”.
-
Kui loete koos lastega salmi Jeremija 31:3, võivad nad aidata teil leida esemeid (või pilte esemetest), mis säilivad pikka aega, näiteks metallmünt, ja esemetest, mis ei säili, näiteks puuvili. Võite rääkida sellest, mida tähendab „igavene”, ja jagada üksteisega, kuidas olete tundnud Taevase Isa igavest armastust.
Jeremija 31:31–34; 32:38–41
Jumal aitab meil lepinguid pidada.
-
Teie lastele võib meeldida joonistada paberile süda ja seejärel kirjutada südamesse, mida nad õpivad kirjakohast Jeremija 31:31–34 Jumalaga lepingute sõlmimise kohta. Soovi korral vaadake üle leping, mille nad ristimisel sõlmivad (vt Mo 18:10, 13), ja arutage, mida tähendab, kui need lubadused on kirjutatud nende südamesse.
Jeremija 36:1–4
Pühakirjad on Jumala sõna.
-
Selle nädala tegevusleht võib aidata teie lastel õppida Jeremija, Baaruki ja kuninga kohta (vt Jr 36). Nad võivad teha ka liigutusi, mis sobivad kokku sõnadega kirjakohas Jeremija 36:4–10, näiteks kirjutada raamatusse (vt s 4) ja lugeda inimestele pühakirju ette (vt s 8, 10).
-
Te võiksite vaadata koos lastega lasteraamatut ja pühakirjaraamatut ning rääkida, mille poolest need raamatud erinevad. Mis teeb pühakirjad eriliseks? Võib olla inspireeriv jagada üksteisega mõnda pühakirjakohta, mis on teie jaoks eriline.
Jeremija 38:6–13
Me saame seista õige eest.
-
Võite kasutada ülevaate lõpus olevat pilti, et aidata oma lastel ette kujutada Ebed-Meleki lugu salmides Jeremija 38:6–13. Võiksite aidata neil leida salmi, kus Ebed-Melek tegi midagi vaprat, et Issanda prohvetit aidata. Mida saame teha, et näidata, et teame, et meie praegune prohvet on Jumala poolt kutsutud?
Nutulaulud 1:1–2, 16; 3:22–26
Päästja tegi meile võimalikuks patud andeks saada.
-
Nutulaulude raamatu tutvustamiseks võiksite lastele selgitada, et kuna iisraellased polnud meelt parandanud, hävitati Jeruusalemm ja tempel. Võiksite rääkida üksteisele, kuidas oleksite end tundnud, kui oleksite sel ajal Jeruusalemmas elanud (vt Nutulaulud 1:1–2, 16). Kuidas võis salmides Nutulaulud 3:22–26 kirjas olev sõnum teile lootust anda?
-
Te võiksite üksteisele rääkida ajast, mil kurvastasite oma halva valiku pärast. Mida me leiame kirjakohast Nutulaulud 3:22–26, mis aitab meil mõista, millist andestust Jeesus Kristus pakub?
Lisaideid leiate ajakirja Sõbrake selle kuu numbrist.