Fahsruh, Fahsr Tukuk
Nohfohmpuh 9–15. “Wacgin God Sahya Ku In Molela”: Daniel 1–7


“Nohfohmpuh 9–15. “Wangin God Sahya Ku In Molela”: Daniel 1–7,” Come, Follow Me—For Home and Church: Wuhlweacng Mahtuh 2026 (2026)

“Nohfohmpuh 9–15. ‘Wangin God Sahya Ku In Molela,’” Come, Follow Me: Wuhlweacng Mahtuh 2026

Nebuchadnezzar el lohacng na pwacye nuhke ma Daniel el fahk ah

Daniel el Luhngaslah Mwemwe lal Nebuchadnezzar, sel Grant Romney Clawson

Nohfohmpuh 9–15: “Wangin God Sahya Ku In Molela”

Daniel 1–7

Sesahlah mwet in ahksahngwengye kom in siskomyang nuhke fucnyuc in e fihrihr kuh sie luhf in lwacohn ke srihpen luhlahlfongi lom ke Jisus Kraist. Tuhsruhk wacngihn sie sesr muhta fin facluh ma tiac srihkeyuck luhlahlfongi la. Pwacnwacng kuht nuhkwewa kuh in lotwelah ke mwe srihkasrak wowo luhn kain mwet se Daniel, Shadrach, Meshach, ac Abed-nego, suc tuh utucklac mwet srohoh ekihn mwet fuhsr sin mwet fokoko luhn Tohkohsrhi Babylon (liye 2 Tokosra 24:10–16). Rauniyucklac ke siena kain facsin wi luhlahlfongi pucpucs, elos puhlakihn mwe sruhf upac ma in sislah luhlahlfongi ac facsin wowo lalos. Ne ohinge elos tu na kuh ke wuhlweacng lalos. Elos oruh fuhkah? Elos oruh ma srihsrihk ma God el siyuck kuht nuhkwewa in oruh—pruhe, lalo, sulaclah kawuck wowo, luhlahlfongi in El, ac oruh srihkasrak wowo nuh sin mwet sahyac. Oacna Joseph fin acn Egypt ac Esther fin acn Persia, Daniel ac kawuck lal fin acn Babylon elos sruokyac na luhlahlfongi lalos ke God, ac God El oruh usrnguck ma srackna mokle mwet luhlahlfongi nuh misenge uh.

Nuhke mwe ahktuhtweyac se ke puk lal Daniel, liye “Daniel” ke Pwacpuhl Tiksineri an.

akucl in lutlut

Mwe nuhnak nuhke Lutlut Lohm Sesr ac Alu

Daniel 1; 36

akucl luhn seminary
Nga kuh in fihliac luhlahlfongi luhk nuh sin Leum ke pacl srihkeyuck nga uh.

Ke ohiyac se inge, kuht nuhkwewa muhta fin acn Babylon. Kuht kwacna sun mwe sruhf ma ahkfohsye akwuck lasr ac forlah liki luhlahlfongi lasr ke Kraist. Ke kom riti Daniel 1, 3, ac 6, nuhnkuh ke ohiyac ma Daniel, Shadrach, Meshach, ac Abed-nego srihfeyuck kac in oruh ma elos etuh muh koluk uh. Meac elos oruh ke ohiyac ma elos puhtatyang nuhkac inge? (liye Daniel 1:10–13; 3:15–18; 6:10). Meac sikyak ke srihpen luhlahlfongi lalos? Meac kom lotwelah ke ma sikyak inge ma kuh in kahsrwe kom in luhlahlfongi ke Leum ke pacl kom lainyuck? Nuhnkuh pac ke kihsensiyuck ten inge:

  • Ngac kom nuh puhla muh ahkkohsyeyuck kom in oruh sie ma kom etuh muh koluk? Leum el ahkinsewowoye kom fuhkah ke kom liyacacng masap Lal uh?

  • Meac fin luhlahlfogi lom an tiacna kol nuhke ma usrnguck kom suk uh? (nuhke mwe srihkasrak, liye Alma 14:8–13). Ke ma kom riti ke Daniel 3:13–18, kom nuhnkuh tuh Shadrach, Meshach, ac Abed-nego ac topuk fuhkah kihsensiyuck soko inge? Srihkasrak lalos kuh in mokle kom fuhkah in kuhtanglah ma upac ke moul lom?

  • Sulaclah wowo lom kuh in kol mwet sahyac fuhkah in yohkwelihk luhlahlfongi lalos ke Leum? (liye Daniel 2:47; 3:28–29). Motko ke ma kuh in sikyak nuh sin mwet sahyac ke srihpen sulaclah lom an.

Liye pac Dieter F. Uchtdorf, “Be Not Afraid, Only Believe,” Liahona, Nov. 2015, 76–79.

Srihke in orekmakihn mwet nuhkwewa. Mwet Lahngo El “suli … elos nuhkwewa in tuhkuh nuh yohrohl ac ipeis ke wolacna Lal” (2 Nephi 26:33). Kom fin luti sucu lom kuh kuhlahs se, motko ke inkacnek ma kom kuh in sang nuh sin mwet nuhkwewa ke pacl wo lalos in wi oruh ma ingacn ke oacna sie ohiyac. Kom kuh in sang nuh sin kais sie mwet ingacn in riti sie ip ke ma suhmuhslah an, sie ip ke mwe fahkwack ke toeni luhlahp, kuh sie fuhs ke on in alu elos in motko kac ac fahk ma elos nuhnkuh kac. Nimet pahtok elos in wi oruh, tuhsruhk sang nuh selos pacl wowo in sifacna eis pacl lalos.

Shadrach, Meshach, Abed-nego, ac nguhnin mwet ahkahkosr se weluhlos tu lun fucnyuc in e fihrihr se

Shadrach, Meshach, ac Abednego Tu Ke Fucnyuc in E Fol Se, sel William Maughan

Daniel 2

Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah pa Tohkohsrahi luhn God fin facluh.

Ke fwacyuck sin God, Daniel el liyacack mwemwe lal Nebuchadnezzar lah palye ke tohkohsrahi luhn facluh suc fah tuhkuh ke pacl fahsruh, weacng pacna tohkohsrahi luhn God ke pacl fahsruh, suc “ac fah tiana ku in kutangyukla” (Daniel 2:44). “Alu uh pa tohkohsrahi se palyeiyuck muh e fah tuyak ke lwen sahflah uh,” Elder D. Todd Christofferson el tuh luti, “tiacna oreklac sin mwet uh tuhsruhk tulokyak sin God Inkuhsrao ac alu se inge ipipwot nuh met oacna sie yot ‘ma sihpsihplac liki finohl uh tiac ke paho uh’ in nwacklah facluh nohfohn” (“Why the Church,” Liahona, Nov. 2015, 111). Nuhnkuh ke tohkohsrahi luhn God ke lwen sahflah uh ke kom riti ke mwe ahkuhtweyac ke yot sac ke Daniel 2:34–35, 44–45. Meac ip kunom in sang kahsruh kahs in palye se inge in sikyak?

Liye pac “Hark, All Ye Nations!,” On In Alu, no. 264; “God Gave Them Knowledge” (video), ChurchofJesusChrist.org.

13:49

God Gave Them Knowledge

Daniel 2:1–30

Eis ke fwackyuck enenuh ahkolah luhn nguhn.

Ke kom riti Daniel 2:1–15, nuhnkuh lah fuhkah puhla lom fin kom puhtatyang nuhke kain in ohiyac se lal Daniel ah. Meac Daniel el oruh? (liye Daniel 2:16–18). Meac kom kuh in lotwelah ke Daniel 1:17 lah God el ahkoelah Daniel fuhkah? Meac kom lotwelah ke kahs ac mukwikwi lal Daniel tukun el eis kahsruh sin Leum? (liye Daniel 2:19–30).

Daniel 7:13–14

Jisus Kraist pa Wen nuhtin Pahpah Ma Pahtpaht.

Puhluhn pacl se ma Mwet Lahngo El oruh luti lal fin facluh, puhkantwen mwet Jew nuhnkuh muh kalmen “Wen nuhtin Mwet” ke Daniel 7:13 luhmweyuck nuhke Messiah se ac tuhkuh. Meac kom lotwelah ke Mwet Lahngo ke Daniel 7:13–14? (liye pac Moses 6:57).

Mwet Lahngo el kwacna fahk muh El pa “Wen nuhtin mwet.” Nuhnkuh in riti ke kuhtuh mwe srihkasrak ah: Mattew 25:31; Mark 9:31; 10:45. Meac El luti Kacl sifacna ke fuhs inge? Ke Mark 14:61–64, Jisus El orekmakihn sifac se inge ke lwen sahflah luhn moul Lal fin facluh se inge. Suhmuhslah mukuikui luhn mwet ma lohng fahk se Lal inge. Kahs in pahluh lal Daniel ke Wen nuhtin Mwet mokle fuhkah puhla lom ke ma sikyak nuh sel ke Mark 15?

Oacna ke mwet uh sruhngwacl Jisus ke El fahk muh el pa “Wen nuhtin mwet,” kom kuh pac in ahkkolukyeyuck sin mwet uh ke kom fahkwack ma pwacye uh. Kapsruh kahs in pahluh ke Daniel 7:13–14 ke olwelah ma sukokyak ke Doctrine and Covenants 121:29, 46.

Liye pac Doctrine and Covenants 49:6; Guide to the Scriptures, “Son of Man,” Gospel Library.

akucl luhn tuhlihk

mwe nuhnak nuhke Luti Tuhlihk

Daniel 1; 36

Jisus El fah kahsrweyuc oruh ma wo finne upac.

  • in kahsruh tuhlihk an in lotwelah ke sramsram ke puk lal Daniel, kom kuh in sokwack petsac ke ma sikyak ke Daniel 1, 3, ac 6 (liye mukuikui ke sra puk kuh Gospel Art Book, nos. 23, 2526). Tohkoh kom kuh in fihliyac petsac an in ohnkiyucki ac suli sie tuhlihk an in ekuhlwack ac sruhmuhn sramsram soko kac an. (Nuhke mwe kahsruh, liye “Daniel and His Friends,” “Shadrach, Meshach, and Abed-nego,” ac “Daniel and the Lions’ Den” ke Sramsram ke Wuhlweacng Mahtuh, 154–56, 160–62, 163–65.)

    1:39

    Daniel and His Friends

    1:39

    Shadrach, Meshach, and Abed-nego

    1:45

    Daniel and the Lions’ Den

  • Kahsruh tuhlihk an in nuhnkuh ke ma sikyak ke elos ac suhpweyuck in oruh sulaclah koluk, kain se lal Daniel ac kawuck lal ah ke Daniel 1, 3, ac 6. Akacsruhi sie sin sie lah kom ahkinsewowoyeyuck fuhkah ke kom oruh sulaclah wowo finne ke pacl upac uh. Kom kuh pac in tuhkweni yuck soko on ma kuhpahsr nuhke sifac se inge, oacna “Choose the Right” (Puk In On, no. 239).

mukul fuhsr se sruhnga mongo ikoac

Luhlahlfongi ke Lahlmwetmwet luhn Kahs

Daniel 1:1–17

Pahpah Inkuhsrao el kena nga in karihngihn monuk.

  • Ke kom riti sramsram kacl Daniel ac kawuck lal ah ke elos tiac eis ikoac ac wine ac kuh in mokle kom in sramtweack sie sramsram ke masap in karihgnihn mahno ma Pahpah Inkuhsrao El use nuh sesr misenge (liye Doctrine and Covenants 89). Sahp kom kuh in suk ke mwe insewowo ma Daniel ac kawuck lal tuh eis ac kapsruh nuhke mwe insewowo ma tuhkuh ke kowos liyacacng Kahs in Lahlmwetmwet (liye Daniel 1:15–17 ac Doctrine and Covenants 89:18–21).

Daniel 2

Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah pa tohkohsrahi luhn God fin facluh.

  • Ke kom riti Daniel 2:31–35, 44–45 nuhsin tuhlihk ingacn uh, kom kuh in suli elos in sruhlwaclah sie petsac ke mwemwe lal Nebuchadnezzar. Kahsrweltahl in kahlwem kac lah yot sac luhmweyuck nuhke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-Sahflah. Meac kuht lotwelah ke Alu uh ke mwemwe se inge? Tuhlihk an kuh in fahk kuhtuh ma Pahpah Inkuhsrao El oruh in tulohkohnwack Alu Lal ke lwen sahflah. Fin elos enenuh kahsruh, kom kuh in sang elos in liye petsac ke Fohlohkyak luhn Alu uh (liye Gospel Art Book, nos. 90–95).

Daniel 6

Pahpah Inkuhsrao El kena ngan pruhe in fusus.

  • Efuh pruhe nuh sin Pahpah Inkuhsrao yohk srihpac nuh sel Daniel? Sahp kom ac tuhlihk an kuh in sramsramkihn kihsensiyuhk soko inge ke kowos ac tuhkweni riti Daniel 6 uh. Na tohkoh kom kuh in fahk nuh sin kais sie lah efuh yohk srihpen pruhe uh sum. Sahp tuhlihk an ac luhngse sroal petsac kaclos sifacna ke elos pruhe ke kain ohiyac puhkantwen uh. Elos kuh in orekmakihn sroal lalos an in sruhmuhn nuh sin kais sie lah kuht kuh in pruhe nuh sin Pahpah Inkuhsrao finne kuht oasr oyac kuh meac kuht enenuh.

Nuhke kuhtuh pac liye ma nuhke mahlwem inge ke Friend mackuhsin an.

Daniel el tu ye muhtuhn u in lwacohn

Daniel lun Luhf in Lwacohn, sel Briton Rivière

Sra puk in mukuikui luhn U luhn Tuhlihk Srihsrihk: God lac ahkinsewowoyeyuc fin nga sulaclah in fahsr tukun Jisus Kraist