“Septempe 28–October 4. ‘Kumwail Koaloalamwahuih Nei Aramas Akan’: Aiseia 40–49,” Kohdo, Idawehn Ie—Ohng Tehnpesomwi oh Imwen Sarawi Kan: Kadehdeh Mering 2026 (2026)
“Septempe 28–October 4. ‘Kumwail Koaloalamwahuih Nei Aramas Akan,’” Kohdo, Idawehn Ie: Kadehdeh Mering 2026
Kamwahuiala Ohl Maskuno, sang Carl Heinrich Bloch, nan Frederiksborg Museum en National History
Septempe 28–October 4: “Kumwail Koaloalamwahuiala Nei Aramas Akan”
Aiseia 40–49
“koaloalamwahu” wia tepin lepin lokaia Nan Aiseia irelaud 40. E wia tepin wekdeklahn kehkehlik, me kiheng ehu wehweh kesempwal ohng mahsen kan en soukohpo. Tepin en Aiseia nting kan e kaparki mehn Isrehl oh Suhdia kan duwen kamwomwomwla oh kahpwal en dihp me pahn lelohng irail. Ahpw kokohp en Imwin ansou pwukat koasoandier en wia mehn kaloalamwahu Ohng mehn Suhs kan erein pahr 150 mwurin—Serusalem oh tehnpas sarawio ah kamwomwalahr oh aramas akan ahr selahr rehn mehn papilohn kan. Kokohp pwukat, pil, lelohngehr irail mehn mwuhr akan mwurin mehn Isrehl akan me lohdier, oh ahneki mohngiong Olahr akan. Re pil mahmahsenieng kitail me kin ekei pak ahniki pepehm en kailok, soukoapwoaroapwoar, oh salongalahr.
En Aiseia mahsen ohng nah aramas akan oh kitail me mengei: “Dehr masak” (Aseia 43:1). Soahng koaros saik salongala. Kauno saikinte manokei komwihla, oh E ketin ahneki manaman en powehdi mehkoaros me komw lemeleme me komw sohte kak powehdi. Kaidehn Kauno, me ketin “kapikada lahng” (Aiseia 42:5), manaman sang Papilohn, sang dihp, pil sang mehkan me kerkerempwa komwi? E ketin mahsanih, “pwurodo rehi, pwe ngehi me kin komouruhkala” (Aiseia 44:22). E kak Kamwahuihla, kapwurehdo, kakehlailih, mahkehng, oh kaloalamwahuih—soahng koaros me ke anahne, Ohng kowe, pwe ken alehdi.
Mehn Kaskuhl Ohng Tehnpesomwi oh Wasahn Kaudok Kan
Aiseia 40–49
Sises Krais kak koaloalamwahuihehla oh ketkihong Ie koapwoaroapwoar.
Erein mehn Isrehl akan ahr sensel nan papilohn, me tohto medmedewe ma irail solahr wia Sapwellimen Koht Aramas pilipild, aramas en inou kan Ni ahmw pahn wadekIsaiah 40–49, rapahkida ire kan me pahn sawaskihda pepehm en Koaloalamwahu oh koapwoaroapwoar. Ohng ire koaros me ke diar, medewe oh kilelehdi Dahme Kauno mahmahsanihong uhk nan ire tikitik pwukat. Iet ekei me komwi kak tepkihda:
-
40:11, 29–31:
-
41:10–13, 17–18:
-
42:6–7:
-
43:1–7, 25:
-
44:1–4, 21–24:
-
46:3–4:
-
49:7–16:
Dahme ke pehm me Kauno kupwurki ken esehla duwen Ih?
Ke pahn diarada me Koul en Sarawi “Poahsoan Tengeteng” (Koul, nempe. 85) paid mahsen kan en Aiseia nan Isaiah 41:10; 43:2–5; 46:4. Song rong oh koulki Koul wet, oh rapahki ire kan me pahrekpene sang nan lokaiahn koul wet oh ire tikitik kan nan Aiseia. Mie inou me sansal nan ire pwukat me Kauno wihiengehr omw mour?
Pil kilang padahk en Patrick Kearon, “E ketin Iasadahr oh Ahneki Komour nan Lime Kan: Kitail kak Laudsang Wiahte Soun Kalowehdi Kei,” Liahona, Mei 2022, 37–40.
Doadoahngki ekei iren pwuhk sarawi. Ekei pak Kitail kak kalaudehla atail wehwehki Kadehdeh Mering sang ni atail pahn sewesehki atail onop ire tikitik kan sang Pwuken Mormon. Karasepe, Soukohp Nihpahi oh Seikop nan Pwuken Mormon pil diar en Aiseia nting kan nan prahs pleit kan (kilang 1 Nihpai 19:22–23), oh ira doadoahngki kokohp pwukat pwehn padahngki duwen Soundoaro. Pwehn esehla duwepenehn Nihpai oh Seikop Aiseia 48–49 Ohng neira aramas akan, kilang 1 Nihpai 22. Met kak sewesei komwi en karasahiong ire pwukat ohng omw mour.
Sag ni atail pahn peikiong Kauno, Kitail kak diar “meleilei … duehte pil lap ehu” (Aiseia 48:18).
Aiseia 40–49
“Kowe me ei ladu.”
Nan Aiseia 40–49 Kauno ketin mamahsani sapwellime “ladu” oh “soun kadehde kan.” Mahsen pwukat kak pidada duwen Sises Krais (kilang Aiseia 42:1–7), oh wein Isrehl (kilang Aiseia 45:4), oh nahnmwarki Cyrus, me mweidohng mehn Suhs akan en pwurala Serusalem oh pwurehng kawada tehnpas sarawio (kilang Aiseia 44:26–28; 45:1–4). Komwi pil kak medewe wehwehn ire pwukat ohng komwi ni omw wia ladu men oh soun kadehdeh ohng Kauno. Karasepe, medemedewe kalelapak pwukat:
Aiseia 40:1–3, 9–11; 43:9–12. Iamwomwen ahmw wia soun kadehdehpen Sises Krais? Iahnge “rohng kaperen” kan me komwi kak kasalehda ni omwi wia Sapwellime soun kadehdeh men? Ke kak medewehiong me ke luhkohng en kesihnen wasahn soun kadehdeh nan mwoalen koapwung. Nan koapwung wet, Sises Krais dipkidahr Dahme e kosoiahier nan Aiseia 43:11. Saongen kadehdeh da me ke kak wia pwehn sewese Sises? Soangen mehn kadehdeh da me wiawihieng komwi me komwi kak doadoahngki?
Aiseia 41:8–13; 42:6; 44:21. Dahme Kauno kupwurki ken wia? Medewe omw pwukoahn nan Mwomwohdisoht kan pil iangahki mehkan me komwi kin papahki Ih. Iamwomwen ah “kaunopuhkada” ken wia Sapwellime soun papah? Iamwomwen Ah Ketin seweseiuk ken wia doadoahk en papah?
Aiseia 49:1–9. Soangen kaweid da me ke diar nan ire tikitik pwukat me kak seweseiuk ansou me ahmw doadoahk oh papah mwomwen “sohte katepe, oh mwamwahl”? (ire tikitik 4).
Aiseia 40:3–8, 15–23; 42:15–16; 47:7–11
Manaman en Koht kehlail sang manaman en sampah.
Aiseia kapwurehiong pak tohto ah katamanki nah aramas akan duwen manaman en Koht me sohte pelie, me kehlailsang manaman akan me kapil irail pene. Rapahki mahsen wet ni omw wadek Aiseia 40:3–8, 15–23; 42:15–16; oh 47:7–11 (ntingihdi irelaud 47 me E mamasanih selahn mehn Isrehl nan, Papilohn). Dahme ire pwukat padahihieng komwi duwen mour en sampah kan? Dahme re padahkihong komwi duwen Koht? Medemedewe dahme ire wet kesempwalkihieng mehn Suhs akan ni ahr wie kalkalokolok. Dahme kahrehda e kesempwal ohng komwi?
Aiseia 48:10; 49:13–16
Kauno kak kamwakeleiehda sang ahi wiewia sapwung kan.
Ni omw wadewadek Aiseia 48:10, medewe mwomwen pein ahmw “kisiniei en lokolok.” Iamwomwen Kauno ah “kamwakelei” komwihda? Iamwomwen Aiseia 49:13–16 ah sewesei komwi nan omwi kahpwal kan?
Pil kilang “The Refiner’s Fire” (kasdo), Gospel Library.
The Refiner's Fire
Kalaudpe, kilang makesihn kan en sounpwonget Liahona oh Ohng Kakelepen Me Pwulopwul Kan.
Mehn Kaskuhl Ohng Seri Kan
Aiseia 40:3–5
I kak sawas kaunopadahng “Kauno sapwelime ahl.”
-
Medewehda ekei karasaras me kak kawehwehda wehwehn en “kaunopada … Ahl Ohng Kauno,” me kawehwedier nan Aiseia 40:3–5. Karasepe, kumwail kak kainenehla mehkot me pirek, koasoanehdi taht me liselping, de wiahda ahl medendel ehu wasa me takain. Komwi pil kak kasalehda kilel en Sohn soun pepdais oh Joseph Smith (tehk Gospel Art Book, nos. 35, 87). Iamwomwen arail kaunopada elen Kauno? (tehk Luk 3:2–18; Doctrine and Covenants 135:3). Ia mwomwen atail kak sawas? Met kak wia ehu ansou mwahu en kosoiapene duwen irail Aronik Prihsduhd kan ahr kin sewese kaunopada ahl ohng Kauno (kilang Doctrine and Covenants 84:26–28).
Aiseia 43:10
I kak wia soun kadehdeh pen Kauno.
-
Murin amwail wadek pene Aiseia 43:10 kumwail kak kosoiapene ia wehwehn wia soun kadehdeh men. Ehukipene soahng kan me kumwail lelohngehr me ke kak wia soun “kadehdeh” me—me rasohng, mwonge me ke songehr, wasahieu meke kolahr ie, de aramas emen meke ese. Ia wehwehn soun kadehdeh pen Kauno? Dahme kitail kak padahkihiong mehteikan kan duwen Ih?
Aiseia 44:3–4; 45:8
Kauno pahn “kamwerediong” ie Sapwellime kapai kan.
-
Mwurin amwail wadekehr ire tikitik pwukat, noumwail Seri kan kak kalamwur tuhkeh ieu oh kosoiapene kapai kan me Kauno ketkihdiongehr pohrail. Dahme kin wiawihieng kisin tuhke kan ma kitail kin kihieng pihl? Iamwomwen Sapwellimen Kauno kapai kan ah sewesei kitail kekeirda?
Atail “wiewia mwahu kan kak rasehng ilok en nansed” (Aiseia 48:18).
Aiseia 48:17–18
Momourki kosonned en Koht akan kin wahdo meleilei.
-
Kilel de kasdohn ilok en pillap oh sehd kan kak sewese Serih kan en wehwehki Aiseia 48:18 (me rasehng kilel kan me sansal nan wasahn kasukuhl wet). Seri kan pahn pil pereniki kamwakamwakid pehrail kan ni mwomwen ilok en nan pillap oh sehd kan. Iamwomwen meleilei ah rasehng pillap? Iamwomwen wiewia mwahu ah rasehng ilok kan? Kosoiahda ia mwomwen kapwaiada kosonned ah sewesei komwi ahniki meleilei me rasehng pihl oh kehl me rasehng ilok.
-
Kouliki pene koul me pid kosonned kan, me rasehng “Keep the Commandments” (Pwuken Koul Ohng Seri Kan, 146–47). Dahme koul wet kasalehda me pid dahme kahrehda kitail anahnehki kapwaiada kosonned en Koht kan?
Aiseia 49:14–16
Kauno sohte pahn ketin manokeiehla.
-
Aiseia 49:14–16 kak wia sawasepen noumwail seri Kan ohng pahr kohkohdo kan. Ni amwail pahn wadek ire tikitik 14, kumwail kak kosoiapene dahme kin kahrehiong aramas emen en ahneki pepehm en manoknokla de lekideklahr. Iamwomwen atail kak ese me Kauno saikinte manokei kitailda?
-
Pwehn kapehseh ire tikitik 15–16, Ke kak kalelapak rehn Seri kan duwen aramas emen me irail sohte kak manokehla, me duehte arail peneinei de kempoakepahrail. Dahme sansal sang Aiseia 49:15–16, me kasalehda me Kauno sohte pahn manokeikitailla? Mwurin Kumwail kak ehukihpene amwail pepehm kan duwen Sises Krais
Kalaudpe, kilang makesihn en sounpwonget Friend.