Come, Follow Me
Oakotohpe 5–11. “Ahpw, Atail Tungoal Lokolok kan me e Lokolongki, Atail Medek me e Toutoukihla”: Aiseia 50–57


“Oakotohpe 5–11. ‘Ahpw, Atail Tungoal Lokolok kan me e Lokolongki, Atail Medek me e Toutoukihla’: Aiseia 50–57,” Kohdo, Idawehn Ie—Ohng Tehnpesomwi oh Imwen Sarawi Kan: Kadehdeh Mering 2026 (2026)

“Oakotohpe 5–11. ‘Ahpw, Atail Tungoal Lokolok kan me e Lokolongki, Atail Medek me e Toutoukihla,’” Kohdo, Idawehn Ie: Kadehdeh Mering 2026

Sises mwarmware elen tehk ehu

Kepkepitiki Kraissang Carl Heinrich Bloch

Oakotohpe 5–11: “Ahpw, Atail Tungoal Lokolok kan me e Lokolongki, Atail Medek me e Toutoukihla”

Aiseia 50–57

Aiseia padahngki duwen Sounkomour manaman men, nan irair en ah kalkalohkseli. Kokohp pwukat ahpw pahn wiahla mehkot kesempwal ohng mehn Isrehl kan ansou me irail wie kalokolok Nan Papilohn. Aramas me pahn kak kamwerehdi kelen Papilohn pahn wia aramas kaidehn mehn mwamwahl. Ahpw kaidehn ih mwomwen Mesahia me Aiseia kawehwehda mwo nan irelaud 52–53: “Kitail mwamwahlki oh sohpeisang ehr sohte men kilang; ohlen lokolok men oh me ahnlahr soangen medek koaros: sohte emen mie me men kilang. … Kitail kin pohnsehse, oh medewe me Koht me ketkihieng kalokolok wet ” (Aiseia 53:3–4).

Sang ni Ah kadaredo sounkomour kopwuriamwei menet, Koht padahkihong kitail duen komour mehlel. Pwehn kapit kitailsang mour sapahrek oh kahpwal, Koht ketin kadaredo Emen me Peinih “diar mour sapahrek, oh apwal.” Ekei kasik laiohn men, E ketin ketkihdo simpwul men (tehk Aiseia 53:7). Mehlel me atail wiewiahkan sohte rasehng Sapwelimen Koht kan (tehk Aiseia 55:8–9). Sises kapit kitaila kaidehnte sang ah ritingada wenihmw en imweteng kan ahpw E ketin welian kitaildi. E ketin kasaledek kitail sang atail insensuwed oh lokolok sang ni Ah ketin lokolongki (tehk Aiseia 53:4–5, 12). E sohte kin ket wasa doh ahpw doareikitail la. E ketin iang kitail lokolok, pwehn kasalehda sapwelime “limpoak poatoapoat” me “solahr pahn sohpeisang kitail” (Aiseia 54:8, 10).

pali en onop

Mehn Kaskuhl Ohng Tehnpesomwei Oh Wasahn Kaudok Kan

Aiseia 50–52

Sapwelimen Koht aramas akan pahn ahneki momour mwahu ehu rahn.

Mendahte mehn Isrehl akan ahr sensenkiher sounpar tohto—oh mendahte selidi wet ah kohsang ni pein arail pilipil sapwung—kauno kupwurki irail en kilengla mwohrail oh ahneki koapwoaroapwoar. Dahme ke diar sang nan Aiseia me kihieng komwi koapwoaroapwoar? Soangen wiepen wet kak sewese ahmw onop:

Dahme I esehla duwen Koht (ni karasepe, tehk, Aiseia 50:2, 5–9; 51:3–8, 15–16; 52:3, 9–10)

Padahk en koapwoaroapwoar (ni karasepe, tehk, Aiseia 50:9; 51:3–5, 11–12, 22–23; 52:9–10)

Dahme I kak wia pwehn kamehlelehla koapwoaroapwoar (kilang, karasepe, Aiseia 50:10; 51:1–2, 6–9; 52:1–3, 9–11)

Pil tehk Mosaia 12:20–24; 15:13–18; 3 Nihpai 20:29–46; Doctrine and Covenants 113:7–10; Russell M. Nelson, “Embrace the Future with Faith,” Liahona, Nov. 2020, 73–76.

Sises wawa lohpwuo

Pwehki Limpoak, by Angela Johnson

Sewese tohn sukuhl kan en kohdo rehn Sises Krais. “Sohte ehu mehkot ke kak wia ni duwen ahmw wia sounpadahk men me kak sewese tohn sukuhl kan sang ma ke seweseirail en esehla duwen Sahmo oh Sises Krais oh pehm Ara limpoak” (Teaching in the Savior’s Way8). Ni ahmw pahn kaunopada en padahngki Aiseia 50–57 ohng mehteikan, song medewe ia mwomwen ahmw pahn kak sewese irail en kilang duepenehn en mehn Isrehl kan kahpwal kan, Aiseia ah kohpada duwen Krais, oh arail kin alehdi sawas kesempwal ohng pein arail kahpwal kan.

Aiseia 53

pali en semineri
Sises Krais aledahr dihp oh lokolok kan.

Ekei irelaud en nan pwuhk wet kasalehda lingan en Sapwelimen Sises Krais doadoahk en komourlahu sangAiseia 53. Ke kak wia soangen kamwadong pwukat pwehn kalaudehla ahmw wehwehki oh doadoahngki padahk manaman pwukat:

  • Medewe oh kosoiapene soai oh kasdo kan me kin kasalehda aramas men me kin sawas kapitala aramas kan. Kilangada wekpesengen mwomwarail oh Sounkomouro nan Aiseia 53.

  • Mwurin amwail wadek ire tikitik pwukat, uhdi pwehn medewe duwen Dahme Soundoaro lokolokiher—me iei “pahtou,” “kansensuwed” oh “dihp akan” me e lokolongkiher—ohng aramas koaros oh mehlel ohng uhk. Ni amwail wie wadawad, kumwail kak weliankihdi lepin lokaia “kitail” de “atail” ohng “ahi.” Ia ahmw pepehm oh iren madamadau ohng ire tikitik pwukat?

  • Kumwail kak kilang kadohn “Ahi Wehi Sohte Mihmi Sampah” (Gospel Library), oh medewe mwomwen kokohp pwukat nan Aiseia 53 ahr pweidahr. Soangen katoutou oh nsensuwed da me Sounkomouro kasaledekih komwi sangehr?

    5:25

    My Kingdom Is Not of This World

  • Kilangada kilel kan me kasalehda Dahme wiawi ansou en Tomw en Sises Krais (kilang Gospel Art Book, nos. 56–60). Kahpw uhd kilangada ire kan nan Aiseia 53 me kawehwehda dahme wiawi kan nan kilel pwukat. Dahme padahk pwukat kapehmih kin komwi en wia?

Pil tehk “Behold the Great Redeemer Die,” Melkahka, nempe. 191.

Aiseia 54; 57:15–19

Sises Krais kupwuki ien pwurala reh

Kitail koaros lelohngehr pepehm en me kitail dohsangehr Kauno pwehki dipatail kan. Ekei solahr koapwoaroapwoarki me E pahn mahkehng irail. Aiseia 54 oh 57 wia iren sawas me pahn kakehlekei komwi nan soangen irair pwukat . Ahpw mehlel nan Aiseia 54:4–10; 57:15–19, dahme mahsen pwukat padahkihiong komwi duwen Sapwelimen Sounkomouro pepehm ohng komwi? Ia wekdeklahn kan me mepwukat wiahiong omw mour ni omw esehla duwen Ih?

President Dieter F. Uchtdorf padahngki:

“E sohte lipilipil iawen laud en ohlahn atail mour. E sohte lipilipil ia wen laud en dipatail kan, ia wen loal en atail kapwunod kan, ia wen sangat, sohte me men tehk kitail, de olahn atail mohngiong kan. Mehndahte irail kan me sohte arail koapworopwor, momourki soukoapworopwor, sohla arail kamehlele, sesehla dahme mwahu, de pil sohpeisang Koht kak pwurehng mwahula. …

“Ih rohng kaperen en rongamwahu wet iei: pwehki sapwelime plahn en peren me kodohng kitail sang rehn Samatail Nanleng oh sang ni tohnmetei me Sises Krais ketkiong kitail, kitail sohte pahn komourlahte sang pwupwila me kitail wiahu oh pwurehng mwakelekelada, ahpw kitail pil kak weksang atail madamadau en palinwar oh sosohkila mour soutuk oh alehda Sapwelimen Koht glory.”(“E Pahn Pwil Uhk Pohn Pwopwe Oh Kapwureiukala Reh,” Liahona, Mei 2016, 102).

Pil kilang en Patrick Kearon padahk, “Koht Kupwurki en Kapwureiukodo Reh,” Liahona, Mei 2024, 87–89.

Aiseia 55–56

Kauno lukehiong koaros en “kolokol ei inou kan ni loaloapwoat.”

Uhwen ansou ieu, mehn Isrehl kan dehdehki Sapwelimen Koht aramas en inou. Ahpw, Sapwelimen Koht koasoandi sangete ni tapio kaidehn ohngete wehi ehu, pwe “kumwail koaros me men nimpil dahr” kumwail kohdo “iet … pwarer en” (Aiseia 55:1). Tamataman met ni ahmw pahn wadek Aiseia 55 oh 56, oh medmedewe ia wehwehn en wia Sapwelimen Koht aramas. Ia Sapwelimen Koht kaweid ohng koaros me pehm “me re tohrohrsangehr” Ih? Aiseia 56:3. Kilelehdi ire tikitik kan me kawehwehda duwen momour oh wiewia kan en irail akan me “Kolokol ei inou sarawi kan” (kilang Aiseia 56:4–7).

Kalaudpe, kilang makesihn en sounpwonget Liahona oh Ohng Kakehlepen Me Pwulopwul kan.

pali en seri kan

Mehn Kaskuhl Ohng Seri Kan

Aiseia 51–52

Kauno lukehiong Ie ien “pwurehng kehlailda oh lapalapala.”

  • E pahn kaperen ohng seri kan en diar mahsen kan me rasehng “pirda,” “kesihnenda,” oh “pwurehng kehlailda oh lapalapala” nan Aiseia 51:9, 17; 52:1–2, 9 oh sohngada. Mwuri, komw kak kosoiahiong irail ia wehwehn pirida, kesihnenda, oh pwurehng kehlailda ni pali ngehn. Dahme Kauno kupwuki kitail en wia nan iretikitik pwukat?

  • Seri kan pil kak wadek Aiseia 51:1, 4, 7 oh kilangada isime Kauno mahseniong oh dahme E kupwuriki ren wia. Ia wehwehn “karonge” Kauno? Iamwomwen atail kak Kasalehiong Kauno me kitail pahn “karonge” Ih?

Aiseia 53:3–9

Sises aledahr delen kalokolok en dipei oh ahi katoutou Kan.

  • Kumwail oh noumwail seri kan kak kilangpene kilel kan me kasalehda lokolok oh pwoulahn Sises Krais (kilang, karasepe, Gospel Art Book, nos. 56, 5758). Mwurin Kumwail kak wadek pene Aiseia 53:3–6, 9 oh kilangda mahsen kan me kawehwehda dahme wihwiawi nan kilel pwukat. Sewesehki seri kan ren wehwehki me Aiseia kosoiahda soahng pwukat pahr epwiki kei mwohn ahr wiawi. Dahme e kesempwalkihiong aramas en wehwehki soahng pwukat pahr ekei mwohn ahr pahn wiawi? (tehk Alma 39:15–19).

  • Mwurin amwail wadek sang Aiseia 53:4, “Ahpw, atail tungoal lokolok kan me e lokolongki, atail medek me e toutoukihla,” noumwail seri kan kak song en pwokada ehu mehkot toutou (de mwomwehda meh toutou). Kosoiapene iamwomwen “katoutou” oh “nsensuwed” de pahtou ah apwal ohng komwi en wouwa de kolokol. Dahme Sises alehkihda atail “pahtou kan,” “nsensuwed kan,” oh “sapwung kan” de dihp kan? (pil kilang Alma 7:11–12).

Sises Krais rehn serihkan

Aiseia 55:6 .

I kak rapahki Kauno oh likwerieng Ih.

  • Pwehn padahkihong noumwail seri kan duwen Aiseia 55:6, ke kak ekihla ehu kilel en Sises ekis wasa nan amwail pere. Ke kak lukehiong noumw seri kan en rapahkihda kilelo oh ndahda ehu ahl en “rapahki Kauno oh diar Ih.” Koul me rasehng “Seek the Lord Early” (Pwuken Koul Ohng Seri Kan, 108) kak kihieng irail ekei iren madamadau. Komwi pil kak mweidohng emen seri en ekihla kilelo oh kapwrehiong oh kapwrehiong iren kamwadong wet.

Aiseia 55:8–9.

Sapwelimen Kauno wiewiahkan ileileh sang ahi.

  • Mwurin amwail wadek Aiseia 55:9, seri kan pil pahn pereniki kesihnenda pohn mehkot oh kosoiahda ia wekdeklahn mehkan me re kilkilang ni ahr keskesihnen wasa “ile.” De re kak mahleniada ia wehwehn Aiseia 55:9 ohng irail. Kumwail kak kosoia pene iamwomwen sapwelimen Kauno wiewia kan ah ileileh sang atail. Ni karasepe, dahme E kin Ketin wiahiong me dipan kan? (tehk Mark 2:15–17). Iamwomwen Ah ketin kawkaweid mehteikan ? (tehk Madiu 20:25–28). Ehukihong noumwail seri kan duwen ahmw esehla koapwoaroapwoarki Sapwelimen kauno ahl oh madamadau sarawi kan.

Kalaudpe, kilang makesihn en sounpwonget Friend.

kilel en Sises

Sapwelime Marain, sang Michael Malm

Ire tohrohr ohng seri kan: I kak rapahki oh likwerieng Kauno