“Iren Madamadau Kan Me Ken Tamataman: Soukohp oh Kokohp Kan,” Come, Follow Me—For Home and Church: Old Testament 2026 (2026)
“Soukohp Oh Kokohp Kan,” Kohdo, Idawehn Ie: Kadehdeh Mering 2026
Iren Madamadau Kan Me Ken Tamataman
Soukohp oh Kokohp Kan
Nin duwen koasoandien irail akan me kamehlele sises krais nan Kadehdeh Mering, keimwseklahn oaralap kan (sang Aiseia lel Malakai) re kahdaniki Soukohp Kan. Nan oaralap wet, persent rieisek-limau en Kadehdeh Mering, audaudkihda mahsen kan en Sapwelimen Koht soun pahpah kan, me mahseniong Kauno ahpw uhd weliandi Ih, kalohngki Sapwellime mahsen nan pwungen pahr 900 oh 500 BC.
Soukohp Kan Kin Kosoia Pene Kupwuren Koht
Doadoahk en Soukohp oh Kokohp kan wia doadoahk kesempwal ehu nan Kadehdeh Mering. Apram, Aisek, Oh Seikop alehdi kaudiahl kei oh mahseniong tohnleng kei. Moses koasoaiong Koht me pid kupwureh kan ohng seri en Isrehl kan. Keieu oh keriau en pwuken Nanmwarki Kan kosoiahda doadoahk kesempwal oh padahk Kan en soukohp Elaisa oh Elisa. Kadehdeh Mering pil kosoia lih soukohp Miriam oh Depora, pil iangahki lih ekei me pil ahneki kisakis en kokohp, me iei Repeka oh Ana. Mendahte pwuken Melkahka Kan ah sohte ntingdi sang rehn udahn soukohp kan, re audaudeki ngenen kokohp, pwehki ahr koskosoia ketdohn Mesaia.
Sohte ehu nan pwungen mepwukat wia mehn kopwuriamwei ong souleng kan en Mwomwohdiso en Sises Krais en Soulen en Imwin-rahn akan. Ni mehlelo, rongamwahu en Sises Krais kopwurupwurdohu padahkihiong kitail me soukohp kan sohte wiahte aramas kesempwal kei en mahso ahpw re wia kisehn Sapwellimen Koht koasoandi kesempwal o. Mendahte ekei ahr medewe me soukohp kan kesempwal ohngete Kadehdeh Mering, ahpw e wia mekoht me kitailduehkihte nan ansou pwukoa en Kadehdeh Mering.
Ahpw ma kitail pahn wadek pwuken Aiseia lel Esekiel atail pepehm kak weksang atail wadek padahk en kapokon lap sang Presiden en Mwomwohdisoht. Ekei pak e kin apwal ohng kitail en kilang me mie Mehkot soukohp en mahs akan mahsanih me ohng kitail. Pwehki momour en rahn pwukat weksang mahs ansou me re kin padahk oh wia kokohp kan. Ni mehlel pwehki ah mie atail soukohp rahnwet kakete kahrehda peidek wet en mie: Dahme e kesempwalki—oh udahn kitail anahne—en wadek mahsen en irail soukohp akan en mahso?
Imwin Rahn Akan, sang Greg Olsen
Mie Mehkot Me Soukohp en Mahs Akan pahn Ndahiong Kitail
Pali laud en ansou, mahsen kan en soukohp en Kadehde Mering sohte dokdoke aramas en mwehi et. Mahsen en soukohp oakoa dokdoke aramas akan en ahr mwehi o—duwehtehteh mahsen en soukohp en mwehi et ah dokei kitail.
Ahpw pil ni ansuohte, soukohp akan kak kilang dahme pahn pwarada mwuhr. Re kin padahngki mehkot, me kin konehng sohte lipilipil en ansou oh wasa. Pwehki kisakis en kaudiahl, re kak kilang unsek pen Sapwelimen Koht doadoahk. Karasepe, Aiseia kapar ki aramas en ah mwehi o diparail kan. E pil kohpada komourlahn irail mehn Isrehl kan me pahn momour pahr 200 .me kohkohdo. Pil ni ansouohte, e padahngki komourla me Sapwelimen Koht aramas akan raparapahki. Oh e ntingiedi kokohp kei me, leledo rahnwet, kin pweida—duehte inou me pid “sampah kapw ehu” (Aiseia 65:17) pahn “direki marain en Kauno” (Aiseia 11:9), wasa me keinek salongala kan en Isrehl pahn kohpene oh wasa me “Wehi koaros” sohte pahn “ese dahkot mahwen” (Aiseia 2:4). Kisehn popohl oh kaudiahl me kin kohsang ni wadek mahsen en irail soukohp kan nan Kadehdeh Mering iai marainkihla me kitail mie atail pwukoah kesempwal nan rahn me kohkohdo me irail kohpadahr.
Eri ansou me ke pahn wadek kokohp en mahsoko, e kak seweseiuk en esehla mour en nting pwukat—ahpw ke pil anahne kilang pein kowe nan mahsen pwukat, de “karasahiong irail pein [kowe]” (1 Nihpai 19:24; pil kilang ire tikitik verse 23). Ekei pak met wehwehki me Papilon wia kilel en dihp oh pohnmwahsu, kaidehnte sapwen mahs ehu. e pil kak wehwehki en ese me Isrehl wia Sapwelimen Koht aramas wasa de ansou sohte lipilipil. De e pil kak wehwehki en ese me Zion wia koasoandien imwin-rahn akan me Sapwelimen Koht aramas akan kin momourki, ahpw esto wiahte ehu lepin lokaia ohng Serusalem.
Kitail kak karasahiong iren pwuhk sarawi kan ohng atail mour pwe kitail wehwehki me kokohp Kan kak pweida nin soangen mwohmw kei. Karasaras keiu mwahu me sansal nan Aiseia 40:3: “Ngihl ehu kin liklikwer, Kumwail kaunopadahng Kauno sapwelime ahl.” Ohng mehn Suhs me wie sensel Papilon kan, e kak wehwehki me Kauno kakaunop ehng irail wiepen ahr pahn pitila oh pwuralahng nan wein Seruhsalem. Ohng Madiu, Mark, oh Luk, kokohp wet wiawihieng Sohn sohn pepdais, ni ah kaunopada ahlo ohng Sapwelimen Sounkomouro doadoahk pohn sampah. Oh Sosep Smith alehdi kaudiahl me kokohp wet kin wihwiawihte nan mwehiet pwehn kaunopada ohng Sapwelimen Krais kalohk me kohkohdo. Soahng tohto me kitail songosong en pil wehwehkihla, me irail soukohp en mahsoko mahsanihong kitailehr. Oh irail padahngki padahk mehlel kei me kesempwal, oh soutuk me pil kesempwal ohng kitail duehte ah kesempwalohng mehn Isrehl kan.
Soukohp en Mahs oakoa Kadehde Duwen Sises Krais
Mwein pilehu me kesempwal sang kilangkilang soangen kokohp da nan pwuken Kadehdeh Mering me dokdokeiuk, iei dahme koskosoia Sises Krais. Ma komw pahn rapahki, komw pahn diar Ih, menda ma e sohte kosoia mware. Mwein e pahn mengei en tamataman me Koht en nan Kadehde Mering, iei Kaun Sises Krais. Ansou koaros me soukohp kan kin kawehweh dahme Kauno wiewia de pahn wia, irail kosokosoia duwen Soundoaro.
Kauno Pwarehng Apram, Sang Keith Larson
Komw pil pahn diarada ire kan me pid Me Kasarawilahrom Sounkomouro, oh Nahnmwarki en ehu rahn nan keirekdihn kadaudok en Dehpit kan. Iei met kan me wia kokohp pen Sises Krais. Pali laud en ansou, komw pahn wadewadek duwen saledekla, mahk, komourla, oh kamwahula. Ma komw kin loaloale Sounkomouro, ah kokohp pwukat pahn kin katamankin komwi Sapwelimen Koht Ieroaso. Ahpw, ahl me keieu mwahu pwehn wehwehki kokohp kan iei en ahneki “ngehn en kokohp,” duwen me Sohn kosoiahiong kitailehr “iei kadehdehpen Sises ” (kaudiahl Kan 19:10).