Come, Follow Me
Madamadau Kan Me Ke anahne Tamataman: Soukohp oh Kokohp Kan


“Iren Madamadau Kan Me Ken Tamataman: Soukohp oh Kokohp Kan,” Come, Follow Me—For Home and Church: Old Testament 2026 (2026)

“Soukohp Oh Kokohp Kan,” Kohdo, Idawehn Ie: Kadehdeh Mering 2026

pali en iren madamadau kan

Iren Madamadau Kan Me Ken Tamataman

Soukohp oh Kokohp Kan

Nin duwen koasoandien irail akan me kamehlele sises krais nan Kadehdeh Mering, keimwseklahn oaralap kan (sang Aiseia lel Malakai) re kahdaniki Soukohp Kan. Nan oaralap wet, persent rieisek-limau en Kadehdeh Mering, audaudkihda mahsen kan en Sapwelimen Koht soun pahpah kan, me mahseniong Kauno ahpw uhd weliandi Ih, kalohngki Sapwellime mahsen nan pwungen pahr 900 oh 500 BC.

Soukohp Kan Kin Kosoia Pene Kupwuren Koht

Doadoahk en Soukohp oh Kokohp kan wia doadoahk kesempwal ehu nan Kadehdeh Mering. Apram, Aisek, Oh Seikop alehdi kaudiahl kei oh mahseniong tohnleng kei. Moses koasoaiong Koht me pid kupwureh kan ohng seri en Isrehl kan. Keieu oh keriau en pwuken Nanmwarki Kan kosoiahda doadoahk kesempwal oh padahk Kan en soukohp Elaisa oh Elisa. Kadehdeh Mering pil kosoia lih soukohp Miriam oh Depora, pil iangahki lih ekei me pil ahneki kisakis en kokohp, me iei Repeka oh Ana. Mendahte pwuken Melkahka Kan ah sohte ntingdi sang rehn udahn soukohp kan, re audaudeki ngenen kokohp, pwehki ahr koskosoia ketdohn Mesaia.

Sohte ehu nan pwungen mepwukat wia mehn kopwuriamwei ong souleng kan en Mwomwohdiso en Sises Krais en Soulen en Imwin-rahn akan. Ni mehlelo, rongamwahu en Sises Krais kopwurupwurdohu padahkihiong kitail me soukohp kan sohte wiahte aramas kesempwal kei en mahso ahpw re wia kisehn Sapwellimen Koht koasoandi kesempwal o. Mendahte ekei ahr medewe me soukohp kan kesempwal ohngete Kadehdeh Mering, ahpw e wia mekoht me kitailduehkihte nan ansou pwukoa en Kadehdeh Mering.

Ahpw ma kitail pahn wadek pwuken Aiseia lel Esekiel atail pepehm kak weksang atail wadek padahk en kapokon lap sang Presiden en Mwomwohdisoht. Ekei pak e kin apwal ohng kitail en kilang me mie Mehkot soukohp en mahs akan mahsanih me ohng kitail. Pwehki momour en rahn pwukat weksang mahs ansou me re kin padahk oh wia kokohp kan. Ni mehlel pwehki ah mie atail soukohp rahnwet kakete kahrehda peidek wet en mie: Dahme e kesempwalki—oh udahn kitail anahne—en wadek mahsen en irail soukohp akan en mahso?

nting sang soukohp en mahs

Imwin Rahn Akan, sang Greg Olsen

Mie Mehkot Me Soukohp en Mahs Akan pahn Ndahiong Kitail

Pali laud en ansou, mahsen kan en soukohp en Kadehde Mering sohte dokdoke aramas en mwehi et. Mahsen en soukohp oakoa dokdoke aramas akan en ahr mwehi o—duwehtehteh mahsen en soukohp en mwehi et ah dokei kitail.

Ahpw pil ni ansuohte, soukohp akan kak kilang dahme pahn pwarada mwuhr. Re kin padahngki mehkot, me kin konehng sohte lipilipil en ansou oh wasa. Pwehki kisakis en kaudiahl, re kak kilang unsek pen Sapwelimen Koht doadoahk. Karasepe, Aiseia kapar ki aramas en ah mwehi o diparail kan. E pil kohpada komourlahn irail mehn Isrehl kan me pahn momour pahr 200 .me kohkohdo. Pil ni ansouohte, e padahngki komourla me Sapwelimen Koht aramas akan raparapahki. Oh e ntingiedi kokohp kei me, leledo rahnwet, kin pweida—duehte inou me pid “sampah kapw ehu” (Aiseia 65:17) pahn “direki marain en Kauno” (Aiseia 11:9), wasa me keinek salongala kan en Isrehl pahn kohpene oh wasa me “Wehi koaros” sohte pahn “ese dahkot mahwen” (Aiseia 2:4). Kisehn popohl oh kaudiahl me kin kohsang ni wadek mahsen en irail soukohp kan nan Kadehdeh Mering iai marainkihla me kitail mie atail pwukoah kesempwal nan rahn me kohkohdo me irail kohpadahr.

Eri ansou me ke pahn wadek kokohp en mahsoko, e kak seweseiuk en esehla mour en nting pwukat—ahpw ke pil anahne kilang pein kowe nan mahsen pwukat, de “karasahiong irail pein [kowe]” (1 Nihpai 19:24; pil kilang ire tikitik verse 23). Ekei pak met wehwehki me Papilon wia kilel en dihp oh pohnmwahsu, kaidehnte sapwen mahs ehu. e pil kak wehwehki en ese me Isrehl wia Sapwelimen Koht aramas wasa de ansou sohte lipilipil. De e pil kak wehwehki en ese me Zion wia koasoandien imwin-rahn akan me Sapwelimen Koht aramas akan kin momourki, ahpw esto wiahte ehu lepin lokaia ohng Serusalem.

Kitail kak karasahiong iren pwuhk sarawi kan ohng atail mour pwe kitail wehwehki me kokohp Kan kak pweida nin soangen mwohmw kei. Karasaras keiu mwahu me sansal nan Aiseia 40:3: “Ngihl ehu kin liklikwer, Kumwail kaunopadahng Kauno sapwelime ahl.” Ohng mehn Suhs me wie sensel Papilon kan, e kak wehwehki me Kauno kakaunop ehng irail wiepen ahr pahn pitila oh pwuralahng nan wein Seruhsalem. Ohng Madiu, Mark, oh Luk, kokohp wet wiawihieng Sohn sohn pepdais, ni ah kaunopada ahlo ohng Sapwelimen Sounkomouro doadoahk pohn sampah. Oh Sosep Smith alehdi kaudiahl me kokohp wet kin wihwiawihte nan mwehiet pwehn kaunopada ohng Sapwelimen Krais kalohk me kohkohdo. Soahng tohto me kitail songosong en pil wehwehkihla, me irail soukohp en mahsoko mahsanihong kitailehr. Oh irail padahngki padahk mehlel kei me kesempwal, oh soutuk me pil kesempwal ohng kitail duehte ah kesempwalohng mehn Isrehl kan.

Soukohp en Mahs oakoa Kadehde Duwen Sises Krais

Mwein pilehu me kesempwal sang kilangkilang soangen kokohp da nan pwuken Kadehdeh Mering me dokdokeiuk, iei dahme koskosoia Sises Krais. Ma komw pahn rapahki, komw pahn diar Ih, menda ma e sohte kosoia mware. Mwein e pahn mengei en tamataman me Koht en nan Kadehde Mering, iei Kaun Sises Krais. Ansou koaros me soukohp kan kin kawehweh dahme Kauno wiewia de pahn wia, irail kosokosoia duwen Soundoaro.

Sises me iasadahr kapalahng lime kan rehn ohl emen

Kauno Pwarehng Apram, Sang Keith Larson

Komw pil pahn diarada ire kan me pid Me Kasarawilahrom Sounkomouro, oh Nahnmwarki en ehu rahn nan keirekdihn kadaudok en Dehpit kan. Iei met kan me wia kokohp pen Sises Krais. Pali laud en ansou, komw pahn wadewadek duwen saledekla, mahk, komourla, oh kamwahula. Ma komw kin loaloale Sounkomouro, ah kokohp pwukat pahn kin katamankin komwi Sapwelimen Koht Ieroaso. Ahpw, ahl me keieu mwahu pwehn wehwehki kokohp kan iei en ahneki “ngehn en kokohp,” duwen me Sohn kosoiahiong kitailehr “iei kadehdehpen Sises ” (kaudiahl Kan 19:10).

Nting kan

  1. Aiseia, Sermaia, Esekiel, oh Daniel dehdehki ahr wia soukohp lapalap, pwehki wen reirei en arail tungoal pwuhk kan. Soukohp (Oseia, Joel, Eimwos, Opadaia, Sona, Maika, Nahum, Apakuk, Sepanaia, Akkai, Sekaraia, oh Malakai) sohte iang dehdehki ahr wia soukohp lapalap, pwehki ahr tungoal pwuhk kan me mwotomwot. Pwuken Koul En Kedepwdepw kan wia kisehn nting kan, ahpw kaidehn Soukohp kan.

  2. Se sohte wehwehki iamwomwen pwuken Kokohp pwukat ahr kohpene. Ekei pak, soukohp men kin pein koasoanehdi ah nting kan oh Kokohp Kan. Ekei pak, ahr Padahk Kan kin kileldi oh kohpene mwurin ahr mehla.

  3. KilangEksodus 15:20; Sounkopwung Kan 4.

  4. Kilang Senesis 25:21–23; 1 Samuel 1:20–28; 2:1–10.

  5. “Song medewe preen oh karuwaru en meh koros: soukohp koros sangete mwein Adamo patowan ehr nan atail ansou. Oh soukohp koros masanihahtrahn, me Israel pahn kohpene oh sampah pahn kounopada ong ketdo keria en Soun komouro. Medewe ire wet! Nan pungen irail aramas kan me kousonehr pohn sampah wet,kiht me pahn iang patehng imwilahn, kopokonpokon lap wet. Ia uwen kaperen en met!” Russell M. Nelson, “Hope of Israelkapokon en me pwulopwul kan nan sampah, Suhn 3, 2018), Gospel Library. Pil kilang Ronald A. Rasband, “Pweidahn Kokohp,” Liahona, Mei 2020, 75–78.

  6. Sounkomouro, mahseniong Aiseia, oh mahsanih, “Oh soahng koaros me e kosoiapweidahr oh pahn pweida, iei nin duwen mahsen kan me E kosoiahier” (3 Nihpai 23:3;).

  7. Kilang Madiu 3:1–3; Mahk 1:2–4; Luk 3:2–6.

  8. Kilang Doctrine and Covenants 33:10; 65:3; 88:66.

  9. Kilang Aiseia 9:6–7; 61:1; Oseia 13:14; Sekaraia 9:9.