Fahsruh, Fahsr Tukuk
Mwe Nuhnak in Esamyuck: Mwet Pahluh ac Palye


“Mwe Nuhnak in Esamyuck: Mwet Pahluh ac Palye,” Come, Follow Me—For Home and Church:: Wuhlweacng Mahtuh 2026 (2026)

“Mwet Pahluh ac Mwe Palye,” }Come, Follow Me: Wuhlweacng Mahtuh 2026

akucl ke mwe nuhnak

Mwe Nuhnak in Esamyuck

Mwet Pahluh ac Mwe Palyei

Ke facsin mahtuh luhn mwet Christiacn ke orekwelihk luhn Wuhlweacng Mahtuh, ip sahflah sac (Isaiah nuhke Malachi) pahngpahng Mwet Pahluh. Ip se inge, sahp ac sie tahfuh ahkosr ke Wuhlweacng Mahtuh, nwacnwack kahs luhn mwet kuhlwacnsap suc suleyucklac sin God, suc sramsram nuh sin Leum na fah sramsram Lal, tahfuh mwe fahkwack Lal nuh sin mwet uh ke sahp inmahsrlon yac 900 ac 500 BC.

Mwet Pahluh Elos Tahfuh Kena luhn God

Mwet pahluh ac palye el ip na yohk srihpac se ke Wuhlweacng Mahtuh. Abraham, Isaac, ac Jacob elos liye aruhruhma ac sramsram nuh sin lipufacn. Moses el sramsram nuh sin God angwetacni ac tahfuh kena Lal nuh sin tuhlihk nuhtin Israel. Puk se met ac ahkluo luhn Tohkohsrah sruhmuhn ke orekma wolacna ac mwe fahkwack luhn mwet pahluh Elijah ac Elisha. Wuhlweacng Mahtuh oacyacpac sruhmuhn ke mwet pahluh muhtwacn oacna Miriam ac Deborah, wi pac muhtwacn sahyac ma ahkinsewowoyeyuck ke nguhn luhn palye, oacna Rebekah ac Hannah. Ac finne on luhn Psalm inge tiacna sihmlac sin mwet pahluh na pwacye, ma inge sesseslah pac ke nguhn luhn palye, oacna ke ma inge sruhmuhn ke tuhkuh luhn Messiah.

Ma inge kwewa tiac tuhkuh oacna mwe lut se nuh sin mempucr ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen Sahflah. Wosasuc fohlohkyak luhn Jisus Kraist luti kuht lah mwet pahluh uh tiac ma na nuhke pacl met ah tuhsruhk elos sie ip yohk nuhke plwacn luhn God. Finne kuhtuh mwet uh liye muh mwet pahluh uh ma ke pacl luhn Wuhlweacng Mahtuh muhkwena, kuht liyacltahl oacpacna ma kuht puhlake pacl luhn Wuhlweacng Mahtuh ah.

Tuhsruhk riti sie sapta ke Isaiah kuh Ezekiel sahp kuh in puhla sienna liki kom riti ke sie mwe fahkwack ke toeni luhlahp sin Prestuhn luhn Alu uh ingena. Kuhtuh pacl uh upac kuht in liye lah oasr ma mwet pahluh met ah ac fahk nuh sesr. Sahflahiyen ma nuhkwewa, facl se kuht muhta kac misenge uh siena liki facl se elos tuh luti ac palye we ah. Ac ma pwacye se lah oasr yohrohsr mwet pahluh moul se ma kuh srihpacack kihsen siyuhk: Efuh enenuh kuht in sislah pacl lasr—ac efuh yohk srihpac—in riti ke kahs luhn mwet pahluh ke pacl met ah?

ma suhmuhslah luhn mwet pahluh se ke pacl met ah

Fohnlah luhn Pacl uh, sel Greg Olsen

Mwet Pahluh Ke Pacl Met Ah Oasr Ma Elos Ac Fahk Nuh Sesr

Inkaiyac uh, mwet misenge uh tiac pa u se met luhn mwet pahluh ke Wuhlweacng Mahtuh. Mwet pahluh ingacn sramsramkihn elyah lalos ke pacl lalos ac acn selos—oacna ke mwet pahluh lasr misenge sramsramkihn elyah lasr misenge uh.

Ke pacl sac pacna, mwet pahluh uh kuh in liye elyah ahluhkwelah lasr ingena uh. Elos luti ke ma pwacye wacngihn sahflahiyac, fal nuhke pacl ac acn nuhkwewa. Ahkinsewowoyeyuck ke fwackyuhk, elos liye yohkyohkwelihk ke orekma luhn God. In mwe srihkasrak, Isaiah el sensenkihn mwet ke pacl lal ah ke ma koluk lalos. El oacyacpac sruhmuhn ke moliyucklac luhn mwet Israel suc ac fah moul yac 200 tukun el misac. Ke pacl sac pacna, el luti ke moliyucklac se ma mwet nuhkwewa luhn God suk uh. Ac el sihmihs ke palye muh, finne misenge, srwackna tuhpanyuck in ahkpwacyeiuck—oacna owelah nuhke “sie fahlu sasu” (Isaiah 65:17) ma ac fah “sessesla ke met su arulana etu ke Leum God” (Isaiah 11:9), ma sruf singucul luhn Israel ma tuhlac ac fahsrweni ac “mutunfacl nukewa” fah tia “sifilpa mweun” (Isaiah 2:4). Ipin engan ac mokleyuck ma kuht eis ke kuht riti kahs luhn mwet pahluh ke Wuhlweacng Mahtuh oacna kacl Isaiah tuh akihlenyuck muh kuht oruh ma kunacsr nuhke lwen wolacna se elos petsacelah inge.

Pwacnwacng ke kom riti ke palye ke pacl met ah, ac kuh in kahsruh in lotwelahke ohiyac ma eltahl suhmuhslah kac—tuhsruhk kom enenuh in motkwoe kom sifacna ke ma kom riti ingacn, kuh “orekmakihn ke moul [lom sifacna]” (1 Nephi 19:24; liye pac fuhs 23). Kuhtuh pacl uh kalmen ma se inge pa in akihlen Babylon oacna sie akucl nuhke ma koluk ac insefuhlwact, in tiac siti se na ke pacl met ah. Kuh in kalmeyac pa in etuh lah Israel pa mwet luhn God ke oacna sie pacl ac acn. Kuh ac kuh in kalmeyac pa liye Zion oacna ma sikyak ke lwen-sahflah ma oraclah mwet luhn God in insese, in tiac liyeyuck oacna siepac kahs nuhke Jerusalem.

Kuht kuh in kapsruh ma suhmuhslah uh nuhke moul lasr ke srihpen kuht kahlwem lah sie palye kuh in ahkpwacyeiyuck ke inkacnek puhkantwen. Sie mwe srihkasrak wowo pa palye se ke Isaiah 40:3: “Sie puhsra wowoyak, Akoela soko inkanek yen mwesis nu sin Leum God!” Nuh sin mwet Jews muhta in srohoh fin acn Babylon, fahk se inge kuh in luhmweyuck nuhsin Leum ke el sang inkacnek nuh selos in kahinglac liki srohoh lalos ac fohlohklah nuh fin acn Jerusalem. Nuh sel Matthew, Mark, ac Luke, palye se inge luhmweyuck nuh sel John Pacptist, suc tuh ahkolah inkacnek in luti luhn Mwet Lahngo fin facluh. Ac Joseph Smith el eis fwackyuck lah palye se inge srwackna ahkpwacyeiyuck misenge in ahkolah nuhke luti luhn Kraist ke tausin se yac. Ke ohiyac ma kuht srwackna srihke in kahlwem kac, mwet pahluh ke pacl met ah tuh sramsram nuh sesr. Ac elos luti ke ma sacohk puhkantwen, ma pwacye wacngihn sahflahiyac ma fal nuh sesr oacna nuh sin mwet Israel ke pacl met ah.

Mwet Pahluh ke Pacl Met ah Fahkwack ke Jisus Kraist

Sahp kuhtuh pac ma yohk srihpac likina in liye kom sifacna ke palye ke Wuhlweacng Mahtuh pa in liye Jisus Kraist kacltahl. Kom fin Sokuhl, kom e fah Sokuhlwack, finne tiacna fwacklac Inel. Ac kuh in kahsruh in esam lah God ke Wuhlweacng Mahtuh, Leum Jehovah, pa Jisus Kraist. Pacl nuhkwewa mwet pahluh uh ahkuhtweyac ke ma Leum el oruh kuh ke ma El ac tuhfah oruh, elos sramsram ke Mwet Lahngo.

Sifil moulyak Jisus El saplakyang nuh sin mukul se

Leum El Sikyang nuh sel Abraham, sel Keith Larson

Kom ac oacyacpac sokwack mwe kahsruh nuhke El suc Akmuhsraiyucklac, Mwet in Molwelah se, ac Tohkohsrah ke fihl tok ke lain lal David. Ma inge kwewa ma palyeiyuck ke Jisus Kraist. Yohkiyacna, kom e riti ke moliyucklac, nuhnak muhnahs, molwelah liki ma koluk, ac sifilpac fohlohkihnyuckyak. Ke Mwet Lahngo El oan in nuhnak lom ac insiom uh, kahs in palye inge ac kol kom nuh sin Wen nuhtin God. Tukun ma nuhkwewa, inkacnek se ma wo emet in kahlwem ke palye pa in oasr “nguhn luhn palye,” suc John el fahk nuh sesr muh pa “luhlahlfongi kuh ac pwavye ke Jisus” (Revelation 19:10).

Mwe Kahsruh

  1. Isaiah, Jeremiah, Ezekiel, ac Daniel elos kwacna luhmweyuck muh pa Mwet Pahluh yohk ke srihpen loeslaciyacn puk lalos uh. Mwet pahluh sahyac oacna (Hosea, Joel, Amos, Obadiah, Jonah, Micah, Nahum, Habakkuk, Zephaniah, Haggai, Zechariah, ac Malachi) elos pahngpahng Mwet Pahluh Srihsrihk ke srihpen puk lalos uh fototo kuhtuh. Puk luhn Lamentations motkwoeyuvk muh ipin Ma Suhmuhslah ah, tiac Mwet Pahluh.

  2. Kuht tiac etuh lah puk in palye inge orwekweni fuhkah. Ke kuhtuh ohiyac, sie mwet pahluh el kuh in liyacacng nohfohn ma el suhmuhslah uh ac palye lal. Ke kuhtuh ohiyac sahyac, mwe luti lal sahp kuh in sihmlac ac orwekweni ke tukun misac lal.

  3. Liye Exodus 15:20; Judges 4.

  4. Liye Genesis 25:21–23; 1 Samuel 1:20–28; 2:1–10.

  5. “Srihke na nuhnkuh ke pwacriyac ac yohk srihpac luhn ma inge kwewa: mwet pahluh nuhkwewa muhtwacwacack kacl Adam elos liye tari ke pacl lasr uh. Ac mwet pahluh nuhkwewa tuh sramsramkihn pacl lasr uh, ke Israeal ac fahsrweni ac facluh ac ahkolah nuh ke Tuhkuh Ahkluo luhn Mwet Lahngo. Nuhnkuh kac! Mwet nuhkwewa suc tuh moul fin facluh,kuht pa elos suc ac wi mukwikwi ke fahsrweni na yohk, sahflah se inge. Fuhkah luhpan engan se ingacn!” (Russell M. Nelson, “Hope of Israel” [worldwide youth devotional, June 3, 2018], Gospel Library). Liye pac Ronald A. Rasband, “Fulfillment of Prophecy,” Liahona, Mei 2020, 75–78.

  6. Mwet Lahngo, El sramsram kacl Isaiah, ac fahk, “Ma nuhkwewa ma el sramsramkihn sikyak tari ac ma ac fah sikyak, finne in fal nuhke kahs ma el tuh sramsramkihn ac” (3 Nephi 23:3; mwe ahkuhtweyac iktuhkyang).

  7. Liye Mattew 3:1–3; Mark 1:2–4; Luke 3:2–6.

  8. Liye Doctrine and Covenants 33:10; 65:3; 88:66.

  9. Liye Isaiah 9:6–7; 61:1; Hosea 13:14; Zechariah 9:9.