“6–12 julio. “Wan jun profeet arin Israel”: 2 Reyes 2–7,” Kim, Taaqehin—Choq’ re li ochoch ut li iglees: Li Najter Chaq’rab’ 2026 (2026)
“6–12 julio. “Wan jun profeet arin Israel,”” Kim, Taaqehin: Li Najter Chaq’rab’ 2026
At River’s Edge [Chire’ li nima’], xb’aan li xAnnie Henrie Nader
6–12 julio: “Wan jun profeet arin Israel”
2 Reyes 2–7
Lix tz’aqal k’anjel jun profeet, a’an xk’utb’al ut xch’olob’ankil xyaalal li Kolonel Jesukristo. A’b’anan, li seraq’ chirix li profeet laj Eliseo ink’a’ mas na’aatinak chirix li kixk’ut chi moko li kixch’olob’. Wan b’an resileb’ li ninqi sachb’a-ch’oolej kixb’aanu laj Eliseo, jo’ xwaklesinkil chi yo’yo jun li ch’ina al (chi’ilmanq 2 Reyes 4:18–37), xch’oolaninkileb’ k’iila kristiaan rik’in b’ayaq ajwi’ li wa (chi’ilmanq 2 Reyes 4:42–44), ut xk’irtesinkil jun saqlep rix (chi’ilmanq 2 Reyes 5:1–14). Moko tz’iib’anb’il ta li raatin laj Eliseo chirix li Kristo, a’b’an wan resileb’ lix k’anjel laj Eliseo ut eb’ li sachb’a-ch’oolej kixk’anjela, li neke’xch’olob’ xyaalal li Kristo. Neke’xk’ut chi yaal lix wankilal li Qaawa’ re k’ehok yu’am, ch’oolanink, ut k’irtesink. Neke’ux li sachb’a-ch’oolej chi kok’ aj xsa’ sa’ li qayu’am us ta ink’a’ naqak’e reetal chixjunileb’. Re xk’eeb’al reetaleb’, tento toopaab’anq jo’ kipaab’an laj Eliseo naq kitijok choq’ re lix moos li yoo xxiw: “At Qaawa’, chate xsa’ li ru re naq taa’iloq” (2 Reyes 6:17).
Re xtzolb’al k’a’ru wan sa’ li hu 2 Reyes, chi’ilmanq “Reyes (eb’ li awa’b’ej)” sa’ li K’utul Raqal reheb’ li Loq’laj Hu.
Li na’leb’ re tzolok sa’ li ochoch ut sa’ li iglees
2 Reyes 2–6
Li Dios naru tixb’aanu li sachb’a-ch’oolej sa’ lin yu’am.
Eb’ li sachb’a-ch’oolej neke’xk’ut chiqu lix wankil li Dios. Naru nokohe’xtenq’a chi numtaak sa’ xb’een li ch’a’ajkilal sa’ li yu’am—jo’ jun chaqi ch’och’ naraj ru li saq ruhil ha’ (chi’ilmanq 2 Reyes 2:19–22) malaj jun maal li sachenaq li naraj ru tawe’k (chi’ilmanq 2 Reyes 6:4–7). A’ut nim wi’chik xwankil chiru a’an, eb’ li sachb’a-ch’oolej neke’ru chiqab’eresinkil rik’in li Qaawa’. Naq yooqat chirilb’ial 2 Reyes 2–6, maare taatz’iib’aheb’ li sachb’a-ch’oolej nakawil, ut taak’oxla li musiq’ejil na’leb’ nakatzol rik’in li junjunq.
Naru ajwi’i nakajuntaq’eetaheb’i li sachb’a-ch’oolej kixb’aanu laj Eliseo rik’ineb’ li kixb’aanu li Jesukristo (chi’ilmanq 2 Reyes 4:8–37 ut Lukas 7:11–16; 2 Reyes 4:42–44 ut Jwan 6:1–13; 2 Reyes 5:1–15 ut Lukas 17:11–19). K’a’ru neke’xk’ut li sachb’a-ch’oolej a’in chawu chirix li Kolonel ut eb’ lix profeet?
Chi’ilmanq ajwi’ 2 Nefi 26:12–13; 27:23; Moroni 7:35–37; li raqal “Sik’omaqeb’ ut oyb’enihomaqeb’ li sachb’a-ch’oolej” sa’ Russell M. Nelson, “Li wankilal re tiikisiik chi uub’ej sa’ musiq’ej,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2022
Elisha Raising the Son of the Shunamite [Laj Eliseo naxwaklesi li ralal li ixq aj Sunam], xb’aan laj Frederic Leighton
2 Reyes 4:8–17; 7:1–16
Li Qaawa’ tixtz’aqob’resi ru li raatin li naxk’e sa’ xtz’uumaleb’ re lix profeet.
Li Qaawa’ kixmusiq’a laj Eliseo chi aatinak jo’ profeet chirix li taak’ulmanq chalel—chirix li k’a’ru chanchan naq ink’a’ raj taak’ulmanq. Naq yooqat chirilb’al 2 Reyes 4:8–17; 7:1–16, k’oxla chan ru naq nakak’ul li raatin li Qaawa’ yeeb’il xb’aaneb’ lix profeet sa’ li kutan a’in. K’a’ru li na’leb’, li profeetil aatin, ut li yeechi’ihom xawab’iheb’ li yo’yookil profeet chixyeeb’al? K’a’ru yookat chixb’aanunkil re xyu’aminkileb’ li raatin a’an rik’in paab’aal?
Chi’ilmanq ajwi’ 3 Nefi 29:6; Tzol’leb’ ut Sumwank 1:37–38.
2 Reyes 5
Naq nintuulanob’resi wib’ ut nin’ab’in, li Jesukristo naru tinxk’irtesi.
Naq yookat chirilb’al 2 Reyes 5, maare taajuntaq’eeta li saqlep rix re laj Nahaman rik’in jun musiq’ejil ch’a’ajkilal yookat chixnumsinkil.
Ma wan anihaq chanchan li “ch’ina ixq” sa’ laa yu’am, li naxwaklesi aach’ool chixtawb’al aab’eresinkil chirixeb’ laa ch’a’ajkilal rik’ineb’ lix profeet li Qaawa’? (che’ilmanq li raqal 2–3, 13).
K’a’ru nakatxb’oq li Qaawa’ chixb’aanunkil li maare chanchan naq yal b’ab’ay—jo’ “ayu chi ch’ajok ut tatch’ajob’resiiq”? (raqal 13). K’a’ru naramok aawe chixk’ulub’ankileb’ lix b’oqom a’an?
Chan ru naru nakatuulanob’resi aawib’ jo’ laj Nahaman?
K’e reetal chan ru naq kik’i xpaab’aal laj Nahaman chirix li Dios re Israel (chi’ilmanq li raqal 15). K’a’ru naru nakatzol rik’in a’in?
Chi’ilmanq ajwi’ Lukas 4:27; 1 Pedro 5:5–7; Alma 37:3–7; Eter 12:27; L. Whitney Clayton, “B’aanuhomaq li k’a’ru tixye eere,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2017; “Naamán y Eliseo” (video), Biblioteca del Evangelio.
Naaman and Elisha
Juntaq’eetaheb’ li loq’laj hu rik’in laa yu’am. Wan naq naru nakataw li na’leb’ choq’ aawe sa’eb’ li loq’laj hu naq nakajuntaq’eeta li ruchich’och’il k’a’aq re ru sa’ li seraq’ rik’in li musiq’ejil k’a’aq re ru sa’ laa yu’am. Naq yooqat chirilib’al 2 Reyes 2–7, naru nakajuntaq’eeta li yookat chixnumsinkil sa’ laa yu’am rik’in li saqlep rix, jun maal to’ninb’il, li nima’ Jordan, malaj jun nimla pleet aj teep. K’a’ru li na’leb’ naxk’e li Qaawa’ aawe sa’eb’ li seraq’ a’in?
2 Reyes 6:8–23
“Jwal naab’aleb’ li wankeb’ qik’in laa’o chiruheb’ a’an.”
Sa’ xyalb’al aaq’e chixtaaqenkil li Kristo, ma xaweek’a jun sutaq li kireek’a lix moos laj Eliseo—naq pleetinb’ilat ut nujenaqat rik’in xiw? K’oxla naq katwan raj sa’ xna’aj li moos naq yooqat chirilb’al 2 Reyes 6:8–23. Chan ru naq li seraq’ a’in naxjal li nakak’oxla ut nakaweek’a chirixeb’ laa ch’a’ajkilal, laa teneb’ankil, malaj lix yalb’al aaq’e chixyu’aminkil li evangelio?
Naq yookat chixk’oxlankil a’in, k’oxla ajwi’ li raatin li Awa’b’ej Henry B. Eyring: “Jo’ lix moos laj Eliseo, k’a’jo’ xk’ihaleb’ li neke’wan aawik’in chiruheb’ li neke’xsik’ aaramb’al. Wankeb’ aawik’in li ani moko ilb’ileb’ ta xb’aan xnaq’eb’ ru li winq. Li Qaawa’ tatxwaklesi, ut wan naq tixb’aanu rik’in xb’oqb’al ani li taaxaqliiq chak’atq” (“Oh vosotros que os embarcáis,” Liahona, noviembre 2008, 58).
Maare naru nakatz’iib’a resileb’ “li wankeb’ aawik’in” (raqal 16)—eb’ li ani xk’e li Dios sa’ laa yu’am re aatenq’ankil. Naru nakapatz’ re li Dios naq tixte lix sa’ aawu sa’ musiq’ej re naq tatruuq chixk’eeb’al reetal aniheb’ a’an. Ch’olch’o naq a’an xatxk’e laa’at sa’ xyu’ameb’ laa was aawiitz’in re naq taatenq’aheb’. Chan ru naru teekawresi ut teetenq’a eerib’ cherib’il eerib’?
Ma wan sutaq naq xaweek’a li tenq’ ch’olob’anb’il xb’aan li Qaawa’ sa’ Tzol’leb’ ut Sumwank 84:88?
Naru ajwi’ nakawil li raatin li Hermana Michelle D. Craig, “Xnaq’ uhej re ilok” (Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2020). Patz’ aawib’, “K’a’ru naraj li Dios naq tinwil?”
Chirix li seraq’ sa’ 2 Reyes 6:8–23, li Elder Ronald A. Rasband kixye: “Maare maak’eb’ li kaarxam taqlanb’ileb’ re xsachb’al li qaxiw ut li narahob’tesink qe, a’b’an saqen ru li tzol’leb’. Li Qaawa’ wan qik’in, yoo chiqak’oxlankil ut chiqosob’tesinkil jo’ ka’ajwi’ naru xb’aanunkil a’an. Li tijok naru tixb’oq chaq li metz’ew ut li k’utb’esinb’il na’leb’ naqaj ru re xk’oxlankil xb’een wa li Jesukristo ut lix tojb’al rix li maak li kixb’aanu. Li Qaawa’ ak kixnaw naq chi jo’q’ehaq tooxuwaq. Laa’in week’ahom ut laa’ex ajwi’. … Maare moko naab’alo ta sa’ li Iglees jo’ b’isb’il wankilal xb’aan li ruchich’och’, a’b’an naq naqate li qamusiq’ejil u, “jwal naab’aleb’ li wankeb’ qik’in laa’o chiruheb’ a’an” [2 Reyes 6:16]” (“Minumta eek’a’uxl,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2018). Chan raj ru taawoksi li aatin a’in re xtenq’ankil li ani nalukta xch’ool malaj naxuwak?
Chi’ilmanq ajwi’ “Ex kok’al, li Dios texril,” Eb’ li B’ich, 51.
Re xtawb’al xkomon chik, chi’ilmanq li hu Liahona ut li hu Para la Fortaleza de la Juventud re li po a’in.
Li na’leb’ re xtzolb’aleb’ li kok’al
2 Reyes 4
Li Dios naru naxb’aanu sachb’a-ch’oolej sa’ lin yu’am.
-
Chirix tenq’ankileb’ laa kok’al chixtawb’al ru k’a’ru jun li sachb’a-ch’oolej, patz’ reheb’ naq te’xye resileb’ li sachb’a-ch’oolej rilomeb’. Eb’ li jalam-uuch sa’ li Hu reheb’ li Jalam-uuch re li Evangelio malaj Kim, Taaqehin naru neke’tenq’an. Chirix a’an naru te’xsik’eb’ li sachb’a-ch’oolej sa’ 2 Reyes 4:1–7, 14–17, 32–35, 38–44. K’a’ru neke’xk’ut li sachb’a-ch’oolej a’an chirix li qaChoxahil Yuwa’?
-
Jo’ junkab’al naru nekeye chan ru naq li Dios naxk’ut lix rahom rik’ineb’ li sachb’a-ch’oolej.
Stand as a Witness [Xaqliik jo’ aj yehol nawom], xb’aan li xKwani Povi Winder
2 Reyes 5:1–15
Naru ninsik’ ru xb’aanunkil li naxtaqla li Dios rik’in lix profeet.
-
Tenq’aheb’ laa kok’al chixtawb’al ru li seraq’ sa’ 2 Reyes 5:1–3, 9–14. Naru nakawoksi “Laj Eliseo naxk’irtesi laj Nahaman” (sa’ Eb’ li Esilal sa’ li Najter Chaq’rab’, 134–137) malaj lix jalam-uuch laj Nahaman sa’ li tusleb’ aatin re li xamaan a’in. K’a’ut naq laj Nahaman ink’a’ kiraj atink sa’ li nima’ Jordan, us ta laj Eliseo kixye naq a’an taak’irtesinq lix yajel. Chan ru naq ki’osob’tesiik laj Nahaman naq kixb’aanu li kixye laj Eliseo? Naru nekewotz cherib’il eerib’ hoonal naq xex’ab’in chiru li Qaawa’, us ta ink’a’ xenaw ma nekeraj xb’aanunkil.
1:52Elisha Heals Naaman
-
Naru ajwi’ nakaka’jultika 2 Reyes 5:13, b’ar wi’ lix moos laj Nahaman kixtenq’a chixsik’b’al ru ab’ink chiru li profeet aj Eliseo. Laa kok’al naru neke’xye chan ru naru neke’xtenq’aheb’ li ramiiw malaj lix junkab’aleb’ chirab’inkil ut chixpaab’ankil li profeet.
2 Reyes 6:8–17
Moko injunes ta wankin.
-
Laa’at ut eb’ laa kok’al naru nekek’oxla naq sutinb’il raj eerix xb’aan jun teep aj pleet wankeb’ xyok’leb’ ch’iich’, lix kawaay, ut lix b’eleb’aal. K’a’ raj ru taaweek’a? K’a’ raj ru taab’aanu? Laa kok’al naru te’xmutz’ li ru naq yooqat chixyaab’asinkil 2 Reyes 6:16–17 reheb’. (Chi’ilmanq ajwi’ “Laj Eliseo ut li teep aj pleet re li Qaawa’,” sa’ Eb’ li Esilal sa’ li Najter Chaq’rab’, 138–139, malaj li jalam-uuch sa’ xraqik li tusleb’ aatin a’in.) Naq tatwulaq b’ar wi’ naxye “kixte xsa’ ru” (raqal 17), patz’ reheb’ laa kok’al naq te’xte li ru. Aatinanqex chirix li kiril li moos. Ye reheb’ laa kok’al chan ru naq xaweek’a naq li Qaawa’ wan aawik’in sa’ laa ch’a’ajkilal, us ta chanchan naq aajunes wankat.
1:9Elisha and the Lord’s Army
Re xtawb’al xkomon chik, chi’ilmanq li hu Amigos re li po a’in.