Kiri neile, kel on raskusi andestamisega

Kallid sõbrad!

Valu või solvumise tunne näib olevat universaalne. Sageli ütlevad või teevad meid ümbritsevad inimesed midagi sellist, mis tekitab meis viha, solvumise ja alaväärsuse tundeid, või tunneme, et meid eiratakse ja ei hinnata.

Aastaid tagasi tegi mulle keegi kirikus haiget. Ma olin vihane ja endast väljas ning tahtsin, et see inimene vabandaks, aga ta ei teinud seda. Püüdsin juhtunut unustada, mõeldes, et valu ja viha lihtsalt kaovad.

Kuid ma kandsin neid viha tundeid endaga kaasas mitu aastat. Pahameel, mida ma selle inimese vastu tundsin, ei kadunud kuhugi.

Ühel päeval rääkisin sellest olukorrast sõbrale. Mu südamesse tuli mõte:

andesta

Vaim õhutas mind andestama sellele inimesele, kelle vastu ma nii suurt viha tundsin. Olin üllatunud.

Kuidas pidin ma sellele inimesele andestama? Mina olin see, kellele oli haiget tehtud, seega väärisin, et minult andestust palutakse, kas mitte?

Ma heitlesin selle õhutusega tükk aega. Siiski mõtisklesin oma Päästja andestuse eeskuju ja õpetuste üle:

„Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie Taevane Isa ka teile andeks.

Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks” (Mt 6:14–15).

Isegi ristil anus Päästja oma Isa, et Ta andestaks sõduritele, kes Ta risti lõid (vt Lk 23:34).

Mulle meenus ka president Russell M. Nelsoni üleskutse: „Kasutage nii andeksandmiseks kui ka andestuse otsimiseks vajalikku alandlikkust, julgust ja jõudu. ‥

Kui andestamine tundub praegu võimatu, siis paluge, et saaksite selleks jõudu Jeesuse Kristuse lepitava vere kaudu.”

Seda kõike silmas pidades palvetasin ma palju. Ma palvetasin oma Taevase Isa poole, öeldes: „Kui see on Sinu tahe, et ma andestan sellele inimesele, siis ava uksed ja aita mul see teoks teha, sest mul endal pole jõudu, et seda teha.”

Järgmisel päeval kirikus kohtusin inimesega, kes oli mulle haiget teinud. Vaimu juhatusel tundsin, et peaksin temalt andestust paluma. Ma vabandasin, et polnud talle ajuti hea sõber olnud, ja palusin, kas ta võiks mulle andestada. Ta andestas ja palus samuti andestust selle eest, mida oli minule teinud. Ma andestasin talle.

Sain sellest kogemusest kergendust. Mu haavatud tunded ei kadunud ühekorraga, kuid ma tundsin end paremini. Ma olin vaba valust ja kurbusest, mis olid mind nii kaua vaevanud. Võisin rahus edasi minna.

Mõnikord võib andestamine tunduda võimatuna. Kuid vihast kinnihoidmine teeb meile veelgi rohkem haiget. Taevane Isa ei taha, et me kannataksime jätkuvalt seda valu, kurbust ja viha, mille eest Jeesus nii kallist hinda maksis, et meid sellest vabastada. Kuna Ta meid armastab, soovib Ta, et me tunneksime rõõmu.

Mu sõbrad, palun olge valmis loobuma koormatest, millest te kinni hoiate. Andke need Päästjale ja lubage Tema armastus oma ellu. Ärge otsustage jätkuvalt valu tunda. Valige selle asemel Tema.

Õde Kristin M. Yee, teine nõuandja Abiühingu üldjuhatuses, on tunnistanud: „Issand nõuab, et me andestaksime iseenda pärast. Kuid Ta ei palu, et me teeksime seda ilma, et Ta meid aitaks, armastaks ja mõistaks. Issandaga sõlmitud lepingute kaudu võib igaüks meist saada jõudu andvat väge, juhatust ja abi, mida me nii andeksandmiseks kui ka andekssaamiseks vajame.”

Mu kallid sõbrad, teid armastatakse väga. Teie teekond andestuseni ei sarnane ilmselt minu teekonnaga. Kuid kuna me kõik oleme Jumala lapsed ja meid armastatakse nii väga, hoolitseb Ta meist igaühe eest vastavalt meie isiklikele vajadustele. Ta näitab meile, kuidas terveneda, isegi kui see võtab aega.

Ma loodan, et te otsite andestust, mida teie hing nii meeleheitlikult vajab. Ma loodan, et minu sõnad on teid aidanud, kuid mis veelgi tähtsam, ma loodan, et Vaim on tunnistanud teile tõest, et Päästja võib tuua meile rahu, kergendust ja tervendust.

Armastusega

Teie sõber