Vastus tähtsale küsimusele: mida teie arvate Kristusest?

Õpetuse ja Lepingute 76. osas kirjeldatud nägemus rõhutab peamisi tõdesid Jeesuse Kristuse kohta:

• „Issand on Jumal, ja ei ole teist Päästjat tema kõrval” (s 1).

• Ta on „halastav ja armuline nendele, kes [Teda] kardavad, ja [Talle] valmistab rõõmu austada neid, kes teenivad [Teda] õigemeelsuses” (s 5).

• „Ta tuli maailma ‥ kandma maailma pattusid ja pühitsema maailma ning puhastama seda kõigest õigemeelsusetusest; et tema kaudu saaksid päästetud kõik, kelle Isa on andnud tema võimu alla ja valmistanud tema kaudu” (s 41–42).

• Ja Jeesus Kristus lõpuks „viis selle täiusliku lepituse täide omaenda vere valamise läbi” (s 69).

Joseph ja Sidney tunnistavad julgelt Jeesuse Kristuse tõelisusest ja tähtsusest:

„Ta elab!

Sest me nägime teda, nimelt Jumala paremal käel, ja me kuulsime häält tunnistamas, et tema on Isa Ainusündinu –

et tema kaudu, tema läbi ja temast on ja on loodud maailmad, ja nende elanikud on Jumalale sündinud pojad ja tütred” (s 22–24).

Jeesus Kristus „päästab kõik peale [hukatuse poegade]” (ÕL 76:44). Nad on täielikult vastanud küsimusele: „Mida teie arvate Kristusest?”, hüljates Püha Vaimu ning eitades Jeesust Kristust ja Tema väge ning salates Teda pärast seda, kui Teda neile ilmutati (vt salm 43). Seda tehes on nad „löönud ta enda jaoks risti ja saatnud ta avalikku häbistusse” (s 35).

Kuidas vastavad telestilises kuningriigis olevad inimesed küsimusele: „Mida teie arvate Kristusest?” Nad otsustasid hüljata evangeeliumi ja tunnistuse Jeesusest (vt ÕL 76:82, 101) ning hülgavad Tema käsud, olles „valetajad ja nõiad ja abielurikkujad ja hoorajad” (s 103).

Siiski, nad tõusevad üles ja nende hiilgus „ületab kogu arusaamise” (s 89). Nad peavad kinni vähemalt ühest telestilise kuningriigi seadusest (vt ÕL 88:36), mis nõuab, et „kõikide põlved peavad nõtkuma ja iga keel peab tunnistama sellele, kes istub troonil igavesest ajast igavesti” (ÕL 76:110).

Kuidas vastavad terrestrilises kuningriigis olevad inimesed küsimusele: „Mida teie arvate Kristusest?” Kuigi neil on tunnistus Jeesusest, ei ole nad selles vaprad, „mispärast, nad ei saa krooni meie Jumala kuningriigi üle” (s 79). Neid õnnistatakse, et nad „saavad osa Poja juuresolekust, kuid mitte Isa täiusest” (s 77).

Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium esitavad meile väljakutse mitte ainult teada, vaid ka teha ja saada. Selleks, et saada Isa ja Poja täiust, peab inimene saama templitalitused ja olema ustav nendele lepingutele. Prohvet Joseph Smith selgitas: „Kui inimene saab Jumala preesterluse täiuse, peab ta saama selle samamoodi, nagu sai Jeesus Kristus, nimelt pidades kõiki käske ja kuuletudes kõikidele Issanda koja talitustele.” Terrestrilised olendid ei taha saada Isa täiust.

Kuidas vastavad selestilises kuningriigis olevad inimesed küsimusele „Mida teie arvate Kristusest?”. Nad võtavad vastu „tunnistuse Jeesusest”, nad usuvad „tema nimesse” ja neid „ristiti tema matmise viisil, saades maetud vette tema nimel” (s 51). „Et käskudest kinnipidamise kaudu võidaks nad pesta ja puhastada kõikidest nende pattudest ning nad võiksid saada Püha Vaimu käte pealepanemise kaudu selle poolt, kes on pühitsetud ja pitseeritud sellesse väesse” (s 52). Nad saavad jagu „usuga [Issandasse Jeesusesse Kristusesse] ja on pitseeritud lubaduse Püha Vaimuga” (s 53). Neid on „täiuslikuks tehtud uue lepingu vahemehe Jeesuse kaudu, kes viis selle täiusliku lepituse täide omaenda vere valamise läbi” (s 69).

Jeesus Kristus mõistis oma rolli Taevase Isa õnneplaanis: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui minu kaudu!” [Jh 14:6] Keegi ei saa selestilist hiilgust ega Isa täiust ilma, et ta võtaks vastu kõike, mida Päästja pakub oma lepituse kaudu (vt ÕL 84:37–38): Tema armastust, väge, halastust, headust, teenijaid, õiglust, käske, talitusi ja lepinguid.

President Russell M. Nelson selgitas viimasel sügisesel üldkonverentsil: „Kiriku kauaaegne eesmärk on aidata kõikidel liikmetel suurendada usku meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, aidata neil teha ja pidada lepinguid Jumalaga ning tugevdada ja pitseerida nende peresid.”

President Russell M. Nelson on õhutanud meid seadma selestilise kuningriigi endale igavikuliseks eesmärgiks ja seejärel „hoolikalt kaaluma, kuhu iga [meie] otsus siin maa peal asetab [meid] järgmises maailmas”. Sellele kutsele vastates oleme valmis vastama sellele tähtsale küsimusele: „Mida teie arvate Kristusest?”

Nägemus hiilguse astmetest kinnitab meile mitte ainult seda, et valikuvabadus on tõeline, vaid ka seda, et valikud on tõepoolest olulised. Lisaks meenutab see meile, et tänu Jeesusele Kristusele oleme „langemisest lunastatud” ja „saanud igavesti vabaks ‥ , et valida vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu või valida vangistus ja surm” (2Ne 2:26–27). Mille teie valite? Meie tulevik selles elus ja meie igavene saatus on sama helge kui meie usk Jeesusesse Kristusesse.