Pühakirjalood
Paulus võrdleb Kirikut Kristuse ihuga – õpetus vaimsetest andidest, ühtsusest ja ligimesearmastusest

1. korintlastele 12–13

Paulus võrdleb Kirikut Kristuse ihuga

Õpetus vaimsetest andidest, ühtsusest ja ligimesearmastusest

Paulus kirjutab kirja, tagaplaanil Korintose rahvas.

Korintos oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas palju Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid. Kuid nad kõik olid pärit erinevatest kohtadest ja olid üksteisest väga erinevad. Paulus tahtis aidata neil olla ühtsed ja näha üksteises head. Seega kirjutas ta neile kirja.

1. korintlastele 1:11–13

Inimesed Korintoses, kellel on erinevad annid Jumalalt.

Oma kirjas ütles Paulus pühadele, et neil kõigil on Jumala erilised annid. Mõnel inimesel oli usu and. Teistel oli imede tegemise and. Mõned olid targad ja mõned suutsid teisi terveks teha. Mõned inimesed oskasid teisi keeli. Kõikidel pühadel olid erinevad annid, kuid need kõik tulid Jumalalt.

1. korintlastele 12:3–11, 29–30

Korintose rahvas saab ristitud.

Paulus õpetas, et kuigi pühad olid üksteisest erinevad, sidus nende usk Jeesusesse neid kokku. Kui nad otsustasid järgida Jeesuse õpetusi, saada ristitud ja liituda Tema Kirikuga, siis sai neist üks rühm, ühendatud Jeesuses Kristuses.

1. korintlastele 12:27

Kaks inimest jagavad leiba; kaks inimest kõnnivad koos; ema ja tema lapsed.

Paulus ütles, et Kirik on nagu ihu, millel on pea, käed, jalad ja jalalabad. Iga kehaosa teeb erinevaid asju. Kõrv ei tohiks end halvasti tunda, kuna erineb silmast. Ja pea ei saa öelda jalgadele: „Mul pole teid vaja.” Iga osa on oluline ja nad töötavad kõik koos.

1. korintlastele 12:12–14

Inimesed Korintoses kogunesid kokku.

Paulus kutsus Korintose pühasid „Kristuse ihuks”. Ta tahtis, et nad töötaksid koos nagu erinevad kehaosad, kasutades oma erinevaid ande üksteise abistamiseks ja õnnistamiseks.

1. korintlastele 12:15–27

Paulus kirjutab kirja; Jeesus annab mehele leiba.

Selleks oli rahval vaja väga erilist armastust, mida kutsutakse ligimesearmastuseks. See on armastus, mida Jeesus Kristus tunneb kõigi vastu. Paulus ütles, et ligimesearmastus tähendab olla teistega kannatlik ka siis, kui nad pole sõbralikud. See tähendab, et me ei ole ebaviisakad, isekad ega kadedad. See tähendab armastada tõde ja olla lootusrikas.

1. korintlastele 13:1–7; Moroni 7:47

Mees naisele leiba andmas.

Paulus ütles Korintose pühadele, et ligimesearmastus kestab igavesti. Vaatamata sellele, millised muud annid meil on, vajame me kõik ligimesearmastust. Igaüks meist võib tunda ligimesearmastust, kui palume seda Taevaselt Isalt kogu südamest ja püüame olla Jeesuse Kristuse tõeline järgija.

1. korintlastele 13:1–3, 8; Moroni 7:48