Ristija Johannese sünd

Sakarias ja Eliisabet olid Jumalat armastavad ustavad inimesed. Nad olid palvetanud, et neile sünniks laps. Nad olid nüüd väga vanad ja neil polnud ikka veel lapsi.

Luuka 1:5–7

Sakarias oli preester, kes teenis Jeruusalemma templis. Ühel päeval valiti teda templi pühasse ruumi suitsutama.

Luuka 1:8–10

Järsku ilmus ingel! Sakarias kartis. Ingel ütles: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud.” Ta ütles, et Sakarias ja Eliisabet saavad poja. Nad peaksid panema talle nimeks Johannes. Ingel ütles, et Johannesel oli tähtis töö teha. Ta aitab inimestel valmistuda Päästjat Tema tulemisel vastu võtma.

Luuka 1:12–17

Sakarias ei suutnud ingli sõnu uskuda. Tema ja Eliisabet olid laste saamiseks liiga vanad. Ingel ütles, et kuna Sakarias ei uskunud tema sõnumit, ei saa ta rääkida enne, kui Johannes on sündinud.

Luuka 1:18–20

Inimesed imestasid, miks Sakariasel templis nii kaua aega kulus. Kui ta lahkus, ei saanud ta rääkida. Nad said aru, et midagi erilist oli juhtunud.

Luuka 1:21–23

Mitu kuud hiljem sai Eliisabet lapse, just nagu ingel oli lubanud. Nende pere ja sõbrad olid väga õnnelikud! Nad tulid beebiga kohtuma.

Luuka 1:57–59

Nad arvasid, et lapse nimeks tuleks panna isa järgi Sakarias. Eliisabet ütles: „Tema nimi peab olema Johannes.” Nad küsisid Sakariaselt, kes ei saanud ikka veel rääkida. Ta kirjutas: „Tema nimi on Johannes.” Kõik olid üllatunud.

Luuka 1:59–63

Järsku sai Sakarias jälle rääkida. Ta tänas Jumalat ja täitus Püha Vaimuga. Ta ütles kõigile, et Jumal peab meeles oma rahvale antud lubadusi. Ta ütles, et Johannesest saab prohvet. Johannes õpetab inimesi meelt parandama ja ristitud saama. Ta aitab neil valmistuda õppima Jeesuselt Kristuselt.

Luuka 1:64–80