Ta on üles tõusnud

Jeesuse jüngrid panid Tema keha hauda. Nad tahtsid teha enamat, et Tema keha eest hoolitseda, kuid hingamispäev oli peaaegu käes. Nad plaanisid pärast hingamispäeva lõppu tagasi tulla.

Luuka 23:52–56

Maarja Magdaleena ja teised läksid kolmanda päeva varahommikul pärast Jeesuse surma haua juurde.

Luuka 24:1; Johannese 20:1

Nad nägid kohale jõudes, et haua ees olnud kivi oli ära veeretatud. Nad läksid hauakambrisse, kuid Jeesuse keha ei olnud seal.

Luuka 24:2–3; Johannese 20:1

Maarja jooksis Peetrusele ja Johannesele ütlema, et keegi oli Jeesuse keha ära viinud. Peetrus ja Johannes jooksid haua juurde.

Johannese 20:2–4

Kui Peetrus ja Johannes jõudsid haua juurde, läksid nad sisse. Nad nägid, et Jeesuse keha ei olnud seal. Surnulinad, millesse Ta oli mähitud, olid ikka veel alles.

Johannese 20:5–7

Peetrus ja Johannes läksid koju, kuid Maarja jäi nuttes haua juurde. Ta vaatas hauda sisse ja nägi kahte inglit. Nad küsisid, miks ta nutab. Ta ütles, et keegi oli Jeesuse surnukeha ära viinud ja ta ei teadnud, kus see on.

Johannese 20:11–13

Siis tuli Jeesus, kuid Maarja ei teadnud, et see on Tema. Jeesus küsis temalt: „Naine, miks sa nutad?” Maarja arvas, et Ta on aednik. Naine küsis Temalt, kas Ta teab, kus on Jeesuse keha.

Johannese 20:14–15

Jeesus ütles: „Maarja.” Maarja pööras end ümber. Nüüd ta teadis, et see oli Jeesus! Maarja ütles Talle: „Õpetaja.” Jeesus palus, et ta räägiks teistele jüngritele, et Ta peab minema oma Taevase Isa juurde. Maarja leidis teised jüngrid ja rääkis neile, et oli Jeesust näinud, ja et Ta elab taas!

Johannese 20:16–18

Paljud apostlid olid tol õhtul koos. Nad sulgesid uksed, kartes, et juutide juhid püüavad neid üles leida. Äkki nägid nad Jeesust seismas nende keskel. Alguses nad kartsid. Nad arvasid, et Ta on vaim. Jeesus ütles: „Rahu olgu teile!”

Luuka 24:33–38; Johannese 20:19

Jeesus kutsus apostleid katsuma Tema käsi ja jalgu. Ta tahtis, et nad teaksid, et Tal on keha, mitte ainult vaim. Ta sõi nendega isegi küpsetatud kala. Jüngritel oli hea meel Teda näha!

Luuka 24:39–44; Johannese 20:20

Seejärel aitas Jeesus oma apostlitel mõista pühakirju, mis õpetasid Tema surmast ja ülestõusmisest. Ta tahtis, et nad õpetaksid kõigile, et tänu Temale võivad nad meelt parandada ja andeks saada. Apostlitest saavad Tema tunnistajad.

Luuka 24:44–48

Kui Jeesus tuli, siis apostel Toomas ei olnud seal. Ta ütles, et ei usu, et Jeesus on elus, kui ta ei näe Tema kätes naelte jälgi.

Johannese 20:24–25

Kaheksa päeva hiljem olid jüngrid kokku kogunenud. Jeesus ilmus taas. Seekord oli Toomas kohal.

Johannese 20:26

Jeesus palus Toomasel puudutada haavu oma kätes ja külje sees. Ta ütles Toomasele: „Ära ole uskmatu, vaid usklik.” Toomas ütles: „Minu Issand ja minu Jumal!” Nüüd Toomas uskus, et Jeesus on üles tõusnud. Jeesus ütles, et inimesed on õnnistatud, kui nad usuvad, isegi kui nad pole Teda näinud.

Johannese 20:27–29