Jeesus annab meie eest oma elu

Kui Pilaatus otsustas, et Jeesus tuleb risti lüüa, käskis ta sõduritel Jeesuse ära viia. Nad peksid Teda piitsaga, sülitasid Tema peale, panid Talle pähe okaskrooni ja pilkasid Teda.

Markuse 15:15–20

Sõdurid sundisid Jeesust kandma rasket puust risti. Nad viisid Ta paika Jeruusalemma lähedal, mida kutsuti Kolgataks.

Johannese 19:17

Sõdurid naelutasid Jeesuse käed ja jalad risti külge. Jeesus palus oma Taevasel Isal sõduritele andestada, sest nad ei teadnud, et löövad risti Jumala Poja.

Luuka 23:33–34

Sel päeval löödi koos Jeesusega risti kaks kurjategijat. Üks neist ütles talle: „Eks sa ole Kristus? Aita iseennast ja meid!”

Luuka 23:39

Teine kurjategija ütles, et on oma karistuse ära teeninud, kuid Jeesus polnud midagi valesti teinud. Ta palus, et Jeesus Teda oma kuningriigis meeles peaks. Jeesus ütles talle, et varsti on nad koos vaimumaailmas.

Luuka 23:40–43

Paljud naised, kes järgisid Jeesust Kristust, olid tulnud risti juurde, et olla koos Temaga. Üks naistest oli Jeesuse ema Maarja. Jeesus nägi teda ja ütles Johannesele, ühele oma apostlitest, et ta Tema eest hoolitseks.

Johannese 19:25–27; vt ka Luuka 8:1–3; Markuse 15:40–41

Kolm tundi kattis maad pimedus. Jeesus tundis end väga üksildasena. Ta tundis, nagu oleks Tema Taevane Isa Teda hüljanud.

Matteuse 27:45–46

Lõpuks teadis Jeesus, et oli oma kannatused lõpule viinud. Ta ütles: „Isa, see on lõpetatud, sinu tahe on sündinud!” Seejärel langetas Jeesus pea ja suri. Nägemaks, kas Ta on tõesti surnud, torkas sõdur Teda odaga külje sisse.

Matthew 27:50; Johannese 19:28–30, 34

Kui Jeesus suri, värises maa. Kivid purunesid tükkideks. Templi eesriie, templi pühimat kohta kattev kardin, rebenes pooleks.

Matteuse 27:51

Sõdurid kartsid. „Tõesti, see oli Jumala Poeg,” ütlesid nad.

Matteuse 27:54

Jeesuse jüngrid mähkisid Tema keha linasse ja asetasid Ta hauakambrisse. Hiljem veeretasid nad hauakambri ava ette suure kivi.

Matteuse 27:57–61; Johannese 19:38–41