Taastamise õnnistused

Tundsin end aastaid tagasi paljuski nagu noor Joseph. Mind ajas segadusse Fidži paljudest eri kirikutest tulev „sõnasõda ja eriarvamuste möll” (JSA 1:10). Kui ma esimest korda misjonäridega kohtusin, oli mul palju küsimusi. Mõned on mind narrinud, et olen aeglane õppija, kuna veetsin kaheksa aastat Kirikut uurides. Minu pöördumine sai alguse Kiriku nime mõistmisest.

Oma sureliku teenimistöö ajal rajas Jeesus oma Kiriku. Aja jooksul läksid Tema Kiriku õpetus ja preesterluse volitus kaduma. Meie päevil taastas Jeesus Kristus prohvet Joseph Smithi kaudu sama kiriku, mille Ta oli maa peal elades rajanud (vt UA 1:6). Samuti käskis Ta ilmutuse kaudu: „Sest nõnda tuleb kutsuda minu kirikut viimsetel päevadel, nimelt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks” (ÕL 115:4).

Kirik kannab Jeesuse Kristuse nime, sest see on Tema Kirik! Pärast kaheksat aastat kõlas see tõde mu meeles ja südames. Mind ristiti 27-aastaselt ja peagi kutsuti mind nõuandjaks koguduse Noorte Meeste juhatuses ja varahommikuse seminari õpetajaks. Edasi minnes mu tunnistus aina kasvas.

Minu elu muutus, kui õpetasin seminari, käisin sakramendikoosolekul ja kuulasin üldkonverentsi. Samuti tundsin Vaimu rahustavat, trööstivat ja innustavat mõju, kui lugesin Mormoni Raamatut – käegakatsutavat tõendit taastamisest ja Joseph Smithi prohvetikutsest.

Kui Issand kutsus Josephi ja rääkis „temale taevast ning [andis] talle käsud” (ÕL 1:17), näitas Ta, et „inspireerib inimesi ja kutsub neid oma pühale tööle praegusel ajal ja selles põlves, samahästi nagu vanaaja sugupõlvedeski”, ja et „tema on sama Jumal eile, täna ja igavesti” (ÕL 20:11–12).

Josephiga alanud taastamine jätkub ka tänapäeval. Viimse aja pühadena kutsutakse meid rääkima Päästja nimel, et „usk võiks maa peal kasvada, et pandaks maksma [Tema] igavikuline leping [ja et Tema] evangeeliumi täius saaks kuulutatud nõrkade ja lihtsate poolt maailma äärteni” (ÕL 1:21–23). Oleme õnnistatud, et saame aidata Kirikut üles ehitada ja valmistada maailma ette selleks päevaks, mil Jeesus Kristus naaseb.

Tänulikkus prohvet Josephi eest

Aasta pärast minu ristimist sõitsime koos abikaasa Anitaga Tonga Nuku’alofa templisse, et saada pitseeritud ajaks ja kogu igavikuks. Minu tunnistus taastamisest tegi templis käimise väga tähendusrikkaks. Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumil on tõepoolest suur tähtsus! Mu süda on tulvil tänu õnnistuste eest, mida see on toonud mulle ja mu perele.

Need kallihinnalised õnnistused avaldas meile „Joseph Smith, Issanda prohvet ja nägija, [kes] on selles maailmas teinud inimeste päästeks rohkem kui ükski teine siin elanud inimene, välja arvatud ainult Jeesus” (ÕL 135:3). Me peame olema alati tänulikud selle eest, mis meile on antud selle viimase evangeeliumi ajajärgu prohveti kaudu.

Josephi kaudu mõistame oma lepingulist suhet Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Meil on taastatud preesterlus ning talitused ja lepingud. Me õpime Josephi kogemusest pühas metsasalus, et veel enne seda, kui Isa tutvustas oma Poega Jeesust Kristust, kutsus Ta Josephit nimepidi (vt JSA 1:17). Ta tunneb ka meid nimepidi. Ja nii nagu Ta avas taevad ja vastas 14-aastase poisi lihtsale, südamest tulnud palvele, vastab Ta meie vanusest hoolimata ka meie palvetele omaenda tahte ja korra kohaselt ning omal ajal. Need tõed kõlavad sügaval minu hinges. Ma tunnistan, et need on tõesed.

Ma loodan, et olen keegi, kes teeb maailmas head. Kui see on nii, siis on Joseph Smith sellele palju kaasa aidanud. Ilma taastatud evangeeliumita, mille nimel prohvet Joseph oma elu maailmale ohverdas, poleks minu elu selline, nagu see praegu on, ma ei oleks selline abikaasa ja isa, nagu ma olen, ega oleks nii õnnelik, kui ma olen. Evangeelium annab mulle sära ja lootust. Selle eest olen ma igavesti tänulik prohvet Josephile.

Ma kannan Mormoni Raamatut kaasas kõikjal, kuhu lähen, lootuses, et saan selle kellelegi anda ja neile Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi tutvustada. Olen andnud inimestele sadu raamatuid üle kogu maailma. Mulle meeldib jagada taastamise sõnumit igal ajal ja kõikjal.

Eriti kehtib see siis, kui õpetan oma lapsi ja tunnistan neile koos Anitaga meie kodu seinte vahel. Meie tütar teenib hetkel misjonil New Yorgis Ameerika Ühendriikides. Me oleme talle öelnud: „Mine ja tunnista Päästjast sealpool maailma. Sinu ema ja isa teevad sama siinpool maailma.” Meile meeldib üksteisele oma teenimisest rääkida. Ja nüüd on meil nelja-aastane lapselaps. Minu südamelootus ja -soov on, et ta kuuleks ja peaks alati meeles oma vanaisa tunnistust Päästjast ja Tema evangeeliumist.

Me võime kõik tunnistada taastatud evangeeliumi õnnistustest igal ajal ja igal pool, kui elame eeskujulikult Jeesuse Kristuse jüngrina. Me võime jagada Mormoni Raamatut, teist testamenti Jeesusest Kristusest. Ja me võime tunnistada, et Jeesus Kristus on taastanud oma evangeeliumi täiuse ja juhib seda Kirikut tänapäeval. President Russell M. Nelson õpetas, et „ilmutus voolab jätkuvalt Issandalt selle kestva taastamisprotsessi ajal”. Ma tunnistan, et see jätkub läbi katkematu preesterluse võtmete ahela, mida hoiavad prohvetid, nägijad ja ilmutajad, kes inspireerivad, juhivad ja aitavad meil siduda end Päästja Jeesuse Kristusega.

See on minu tunnistus. Jagan seda alati rõõmuga ja ei kahtle selles kunagi.