Ann ja Newel Whitney ning lepingurada

Anni vanemad otsustasid teda kasvatada ilma religioonita. Newel mõtles kui ärimees. Kuid kui nad Kirtlandis maja püsti panid, tundis Ann, et midagi on nende elust puudu. Nad hakkasid otsima kirikut, mis järgis evangeeliumi, mida õpetas Jeesus Kristus Uues Testamendis. Mõnda aega kummardasid nad koos Alexander Campbelli Kristuse jüngritega.

„Ühel õhtul,” meenutas Ann, „kui me abikaasaga oma majas Kirtlandis palvetasime, et Isa meile teed näitaks, langes meie peale Vaim ja pilv varjas meie maja. ‥ Meid valdas pühalik aukartus. ‥ Seejärel kuulsime ‥ häält, mis lausus: „Issanda hääl on tulemas. Valmistuge seda vastu võtma!””

Sadade kilomeetrite kaugusel asuvas New Yorgi osariigis käskis Issand Joseph Smithil saata misjonäre evangeeliumi kuulutama. Kui need misjonärid eesotsas Oliver Cowdery ja Parley P. Prattiga Kirtlandis jutlustasid, kuulas neid Ann ja kirjutas hiljem: „Ma teadsin, et see oli Hea Karjase hääl.” Misjonäride, teiste usklike, nagu Lucy ja Isaac Morley, ja, mis kõige tähtsam, Püha Vaimu tunnistus pani neid sõlmima pühasid lepinguid. Ann ja Newel ristiti Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse 1830. aasta novembris.

Illustreerinud Paul Mann

Kohtumine prohvet Josephiga

Teine ilmutus käskis pühadel minna Ohiosse, kus neile saab osaks „selline õnnistus, millist ei tunta inimlaste seas” (ÕL 39:14–15; vt ka 37:1).

Joseph ja Emma Smith saabusid Kirtlandi 1831. aasta veebruaris ning Newel ja Ann võtsid nad kuuks ajaks oma koju. Kaheksateist kuud hiljem pakkusid nad Josephile ja Emmale taas elupaika oma ümberehitatud kaupluses.

Whitneyd hakkasid nägema selgemalt oma igavest identiteeti. Hiljem samal aastal ilmutas Issand prohvet Josephile, et Newel pidi teenima piiskopina Kirtlandis. Newel ütles: „Ma ei näe endas piiskoppi, vend Joseph, aga kui sa ütled, et see on Issanda tahe, siis ma teen proovi.”

Joseph vastas: „Sul pole vaja üksnes minu sõnu uskuda. Mine ja küsi Isalt ise.”

Pärast palvetamist kuulis Newel häält taevast ütlemas: „Sinu jõud peitub minus.”

See oli Neweli ja Anni jaoks kasvuaeg, kui nad töötasid koos, et oma lepinguid pidada. Ann kirjutas ühest viisist, kuidas nad teisi teenisid:

„Meie Päästja eeskuju järgi ‥ otsustasime teha pidusöögi vaestele ‥, jalutuile, kurtidele, pimedatele, vanadele ja nõtradele.

See pidu kestis kolm päeva, mille jooksul kutsuti sinna kõik Kirtlandi läheduses viibijad, kes tulid. ‥ Minu jaoks oli see tõepoolest „[võõruspidu] rasvaste roogadega” [Js 25:6], rõõmuaeg, mida ei unustata kunagi.”

Newel teenis hiljem misjonärina koos Joseph Smithiga ja partnerina Ühinenud Ettevõttes, mis oli pühade vajaduste eest hoolitsemise ärikooperatiiv. Tema poest saadava tuluga rahastati suurt osa Kiriku kasvust Kirtlandis ja Missouris ning ta teenis Kirikut mitmel muul viisil. Kõige tähtsam on ehk see, et Annil ja Newelil oli 14 last, kellest 10 kasvatasid nad täisealiseks.

Teised kogunesid Siioni vaiu ehitama. Kimballid, Youngid, Crosbyd, Tippetid ja paljud teised püüdsid keskendada oma elu Jeesuse Kristuse evangeeliumile. Igaüks tõi kaasa energiat ja erilisi andeid. Algusaegade ilmutused juhtisid, noomisid ja rahustasid neid ning suunasid kasvavat Kirikut.

Kiriku algusaegade liikmete jaoks oli nii kollektiivsel kui ka üksikisiku tasandil lubatud väeanni saamine nende ajalike ja vaimsete püüdluste keskmeks (vt ÕL 38:32).

Issand käskis korduvalt ehitada templeid Kirtlandis ja Missouris. Kirtlandis õnnestus pühadel kangelaslikult rajada tähelepanuväärne hoone. See oli nende parim katse ehitada midagi Issanda Jeesuse Kristuse väärilist. See tempel seisab ka tänapäeval. Neweli kauplusel ja tema kaaliumkloriidi tehasel oli oluline osa Kirtlandi majanduses, mis templiprojekti toetas.

1836. aastal ilmus templisse Päästja ja võttis nende jõupingutused vastu. Ta lubas, et Tema rahvas saab „suuresti rõõmustama nende õnnistuste tagajärjel, mis valatakse välja, ja templianni tagajärjel, mis minu teenijatele selles kojas antud on” (ÕL 110:9). Siis tulid Mooses, Eelijas ja Eelija ning andsid evangeeliumi viimase ajajärgu võtmed (vt ÕL 110:11–16).

Tagakiusamine ja maised mured

Eesootavad päevad panid pühad, sealhulgas Whitneyd, proovile. Üleriigilise majanduslanguse ja panganduspaanika ajal pöördusid paljud Kiriku ja prohveti vastu. Newel kõhkles, kui tal kästi Missourisse kolida. Ta oli andnud kogu oma elu oma poele Kirtlandis. Suur osa sellest tulnud rikkusest toetas Kirikut. Kuidas ta võis selle lihtsalt hüljata?

Issand noomis teda ilmalikele asjadele liiga suure tähelepanu pööramise ja „hinge väikluse” pärast (ÕL 117:11). Newel parandas meelt ja kuuletus. Ta asus elama Illinoisi osariiki Nauvoosse, kus jätkas teenimist piiskopi ja hiljem juhtiva piiskopina.

Nauvoos oli tempel taas ajaliku ja vaimse tegevuse keskuseks. Kui templi müürid hakkasid kerkima, asutas Issand oma prohveti kaudu Abiühingu. Emma Smith oli esimene juhataja ning Sarah Cleveland ja Ann Whitney tema nõuandjad. Emma delegeeris tähtsad kohustused Annile ja palus tal seda organisatsiooni juhtida, kui teda ennast kohal polnud.

Issand jätkas prohvetile templitalituste ilmutamist. 1842. aastal, kui Nauvoo tempel oli ikka veel lõpetamata, kogus Joseph Smith Kiriku juhid, teiste seas Neweli, oma punastest tellistest kauplusehoone ülemisele korrusele kokku ja viis läbi templianni talituse. Kui osa templist – pööning – pühitseti, andsid nii Ann kui Newel enne Soolajärve orgu minekut templianni teistele pühadele.

Lepingurajal otsisid Ann ja Newel Päästjat, parandasid meelt, teenisid kogu südamest, pühitsesid, ohverdasid ja rõõmustasid. Nad õppisid tundma Jeesust Kristust ja nägid end lepingulastena. Miljonid pärast neid on järginud sama kavandit, et sõlmida pühasid lepinguid ja elada nende järgi ning ehitada Issanda kuningriiki. Püüd nende lugusid teada aitab meid kergetel ja rasketel aegadel.

Oma elu lõpupoole kirjutas Ann: „Tundmaks, et olete saanud väikese kaemuse Jumala eesmärkidest teie loomisel ‥, kas mõistate, et need asjad on väärt, et nende nimel elada ja nende nimel kannatada? Kas ükski ohverdus võib olla liiga suur ‥, kui me käime oma Isanda jalajälgedes?”