Päästja-kesksed ülestõusmispühad

Ostsin ülestõusmispühadeks ka suure karbi Jeesuse Kristuse kujukesi. Algul plaanisin need kooli peal ära peita. Aga kui inimesed koolis kasti nägid, küsisid nad, kas võiksid ühe kujukese saada. Ka õpetajad hakkasid neid küsima. Ja siis küsisid neid lapsed, keda ma ei oleks kunagi arvanud Jeesuse kujukest tahtvat. Ja nii jagasin ma need laiali kõigile, keda nägin.

Päästja ei peljanud rääkida kellegagi, isegi mitte ühiskonna heidikutega. Ta oli nende sõber. Ta veetis nendega aega. Ta einestas koos nendega. Kujukeste jagamine õpetas mind olema rohkem seltsiv nagu Päästja. Samuti õpetas see mulle, et vaatamata sellele, kes sa oled, mida sa arvad end teinud olevat, on sinu elus alati ruumi Jeesusele Kristusele.

Olen terve elu mõelnud, kuidas võiksin saada osa Päästja lepitusest. Kuid neil ülestõusmispühadel õppisin, et kui teen oma elus muudatusi, et saada rohkem Päästja-sarnaseks, töötab Tema lepitav arm minu elus. Ja kui püüan iga päev muuta väikeseid asju, siis muutun tasapisi paremaks.

Mul oli elus mõne aasta jooksul probleeme pornograafiaga. Pärast seminaritundi tundsin inspiratsiooni rääkida oma piiskopiga. Kui ma lõpuks oma piiskopile ja vanematele rääkisin, oli mul palju kergem raskustest üle saada, sest üksinda on sellest väga raske üle saada.

Hakkasin iga päev palvetama ja pühakirju lugema ning püüdsin olla koolis lahkem. See aitas mind, sest keskendusin rohkem Päästjale kui oma pattudele. Ma pöördusin rohkem Tema poole kui sinna, kus olin olnud minevikus.

Jeesuse Kristuse lepituse kaudu olen saanud jagu oma probleemist pornograafiaga. Ma olen saanud selliseks, nagu Jumal tahab, et ma oleksin. Nüüd saan ma sakramenti õnnistada, sest Päästja muudab ja puhastab mind. Olen tänulik, et olen vääriline kasutama preesterlust mind ümbritsevate inimeste elu õnnistamiseks.

Sel aastal sain ma seminari ajal väga laheda kogemuse, kui rääkisime Päästja ohverdusest. Mul oli mõte, et ajal, mil Ta kannatas, oleks Ta võinud oma kannatustele iga hetk lõpu teha. Kuid siis kujutasin Teda ette mõtlemas: „Ei, ma pean seda jätkama. Ma pean tegema seda Beni heaks. Ta vajab seda.” See mõte seostas mu suhte Päästjaga minu jaoks ülestõusmispühadega.

Järgmistel ülestõusmispühadel valmistan tõenäoliselt veel ühe legoklotsidest pildi Jeesusest. Kindlasti tahan jagada rohkem kujukesi. Igal juhul mõtlen ma Kristuse kannatustele ja Tema lepitusele, mille ta minu eest tegi. Tänu Temale saan oma pattudest meelt parandada ja jõuda ühel päeval tagasi Tema ja Taevase Isa juurde.

Ma tean, et Päästja elas ja suri meist igaühe eest isiklikult ja et Ta teab, kes me oleme ja mida me vajame. Kui me tõeliselt püüame, võime saada osa Tema trööstivast ja muutvast väest ning meist võivad saada paremad inimesed.