Varjatud aarded
Päästja lepituse kuulutused Vanas Testamendis
Vaadake tähelepanelikult; õppige sügavuti.
Mõned inimesed võivad arvata, et Vanas Testamendis, mis kirjutati enne Päästja sündi ja milles ei mainita Jeesuse Kristuse nime, ei räägita midagi ülestõusmispühade kohta. Kuid nagu Mormoni Raamat selgitab, teadsid inimesed Päästjat ja uskusid Temasse ka muistsel ajal (vt Jb 4:4).
Iisraellastele õpetati, et Moosese seaduse eesmärk on suunata neid Kristuse poole. Näiteks, kui nad said terveks mürkmadude hammustusest, vaadates vaskmadu, mille Issand oli käskinud Moosesel valmistada, õpetas Mooses neile, et see sümboliseerib Päästjat, kes tuleb ja päästab nad nende pattudest (vt 4Ms 21:7–9; Alma 33:18–20).
Kahjuks on suur osa sellest selgusest praeguses Piiblis puudu sajandite jooksul toimunud tahtlike ja juhuslike muudatuste tõttu (vt 1Ne 13:23–27).
Aga kui te vaatate, siis leiate Vanast Testamendist palju viiteid Päästjale ja Tema lepitusele. Räägime mõnest neist!
Palmipuudepüha, Ketsemani ja kohtumõistmine
„Sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas” (Sk 9:9).
See täitus päeval, mida me kutsume palmipuudepühaks, seitse päeva enne ülestõusmispühi, kui Jeesus võidukalt Jeruusalemma sisenes (vt Mt 21:15).
„Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast pekstuks ja vaevatuks” (Js 53:4).
Ketsemanis kannatas Päästja kõikide pattude eest ning tundis iga inimese kurbust, valu, haigusi ja kannatusi, kes on kunagi elanud või kunagi elavad maa peal. Seetõttu teab Ta, kuidas meid meie katsumustes trööstida (vt Al 7:11–13; vt ka Mt 8:17).
„Teda piinati ja Ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud Ta oma suud” (Js 53:7).
Jeesus vaikis, kui ülempreester Teda küsitles (vt Mk 14:60–61).
Ristilöömine
„Tigedate hulk keerleb mu ümber; nad uuristavad mu käsi ja jalgu” (Ps 22:17).
„Nad jagavad mu riided eneste vahel ja heidavad liisku mu kuuele” (Ps 22:19).
„Nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus jootsid nad mind äädikaga” (Ps 69:22).
Ristilöömine oli tol ajal levinud hukkamisviis, kuid Rooma sõdurid pilkasid ja piinasid Päästjat eriti julmalt (vt Jh 19:1–3; Mt 27:34–35, 48).
Ülestõusmine
„Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud” (Js 25:8).
„Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma! Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma oma ihus näha Jumalat” (Ii 19:25–26).
Issand Jeesus Kristus tõusis üles. Ta elab praegu! Seda kinnitavad lugematud pühakirjakohad ja tunnistused. Veelgi enam, meie Taevane Isa teadis algusest peale, et me vajame Päästjat, ja Ta on valmistanud oma lapsi Vana Testamendi aegadest peale Päästjat vastu võtma.