Reis templisse

Illustreerinud Katelyn Budge

Oli aeg, kui ma ei saanud oma kuus aastat templis käia. Need aastad olid minu elu kõige süngemad hetked, sest kaotasin sel ajal ka oma ema. Ma tahtsin templisse minna, kuid see oli minu kodust tunni kaugusel ja mul polnud raha transpordiks ega kedagi, kes mind sinna viiks.

Eelmisel aastal kutsuti mind Noorte Naiste klassi juhatajaks. Kui minu Noorte Naiste juht palus minult abi selle aasta tegevuste planeerimisel, ütlesin talle, et esimese asjana peaksime koos klassiga templisse minema. Kui ma sellest noortele naistele teatasin, olid nad väga elevil! Enamikule neist oli see esimene kord templisse minna. Ma palvetasin ja paastusin palju, kui me reisiks valmistusime. Ma ei tahtnud, et midagi viltu läheks.

Tundsin templis, kuidas kõik koormad minu õlult langesid. Lubasin templit sagedamini külastada. See oli nii ilus kogemus ja õnnistus. Olin nii rõõmus, et mina ja teised noored saime osaleda meie Taevase Isa suures töös.

Ma tean, et tempel on Issanda püha koda, kus tehakse pühasid talitusi. Seal võime hüüda palves Taevase Isa poole ja Ta heastab asjad omal ajal, täidab meid armastusega ja annab meile igavese rahu. Ma tean, et kui vaatame Kristuse poole, näeme imesid, mida vajame. Me oleme oma Taevase Isa armsad lapsed ja Tal on meile teha suur töö – Iisraeli kokkukogumine mõlemal pool eesriiet.