Ukseläve ime

Gracie neelas alla viimase pannkoogiampsu, pani nõud kraanikaussi ja haaras seljakoti.

„Perepalve aeg,” ütles isa.

Kõik laskusid elutoas põlvili. Palve ütles Gracie kaksikvend George. „Palun aita meid, et meil oleks hea koolipäev,” ütles ta. „Ja palun õnnista ema, et temaga saaks kõik korda. Palun õnnista arste, et nad teaksid, kuidas teda aidata.”

Gracie emal oli ajukasvaja. Ta pidi minema operatsioonile. Arstid olid lootusrikkad, et kõik saab korda, kuid nad ei võinud seda kindlalt teada.

Pärast palvet tegi ema kõigile kalli. „Ma lähen täna uuesti arsti juurde. Loodetavasti saame rohkem vastuseid.”

Mis siis, kui ema sureb ja ma ei saagi temaga enam rääkida? mõtiskles Gracie. Ta kartis väga. Ta ei suutnud ettegi kujutada, et ta ei saa oma ema kallistada ega näe teda pärast kooli.

Sel päeval käis Gracie nagu tavaliselt tunnis, vahetunnis ja lõunal. Kuid ta mõtles muudkui emale. Hirmu tundes mõtles ta oma lemmikule Algühingu laulule. Pere võib olla koos igavesti, see on me Isa plaan, laulis ta mõttes.

Kui nad koolist koju jõudsid, jooksid Gracie ja George majja ning tegid emale suure kalli. „Kuidas sul arsti juures läks?” küsis Gracie.

„Hästi,” ütles ema. „Me ei tea ikka veel kuigi palju. Ma pean järgmisel nädalal enne operatsiooni veel paar korda arsti vastuvõtule minema.”

Graciel oli hea meel ema näha. Kuid ta oli endiselt mures.

Mõni päev hiljem helises uksekell. Kui ema ukse avas, kuulis Gracie laulmist.

Ta seisis koos emaga ukselävel ja silmitses nende pere sõpruskonda kirikust ja koolist. Nad laulsid Algühingu laule. „Me oleme mõelnud teie peale ja tahtsime teile veidi lohutust tuua,” ütles üks neist. Seejärel hakkasid nad uuesti laulma.

Ka George tuli uksele. Ta vaatas Gracie poole. „Laulame koos nendega!”

Gracie ja George haarasid oma joped ja jooksid välja, et teistega ühineda. Nad laulsid nii valjusti, kui suutsid:

Gracie nägi, kuidas ema pisaraid pühkis. Tema väike õde Rosie klammerdus ema jalgade külge ja kuulas samuti.

Graciet valdas rahutunne. Ta oli ikka veel ema pärast mures. Kuid ta teadis, et Jeesus Kristus armastab neid. Ta on imede Jumal. Gracie teadis mingil kombel, et kõik saab korda.

Illustreerinud Bethany Stancliffe