Koguja Thomas

Minu nimi on Thomas ja ma olen koguja.

Me õpime sel aastal Algühingus, kuidas koguda. Meie juhid palusid meil koguda oma pere kokku, et palvetada ja pühakirju uurida. Nad tahavad, et me harjutaksime kogumist, selleks et teada, kuidas koguda nii nüüd kui ka suurena – misjonil, koolis või isegi siis, kui me oleme üksinda. Nii saame me alati Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega vaimselt kokku koguneda ning neis rahu leida.

Minu ülesanne on koguda oma pere kokku hommikupalveks. Ma küsin: „Kas te palun tuleksite koos minuga palvetama?” Minu vend Henry kogub meid kokku õhtupalveks ja pühakirjauurimiseks.

Ühel laupäevahommikul läksime me vara korvpalli mängima. Pärast seda oli meil muid asjaajamisi. Äkitselt tuli see mulle meelde ja ma ütlesin: „Ema, me unustasime palveks koguneda.” Ta ütles mulle, et me võiksime koguneda kohe, kui koju jõuame. Aga mina ütlesin: „Meil on vaja kohe koguneda ja palvetada!” Ta palus mul palve öelda, kuid hoidis ise silmad lahti, kuna ta oli autoroolis.

Ema ja isa räägivad Henryle ja mulle, kui tänulikud nad on, et me oma pere palveks ja pühakirjauurimiseks kokku kogume. Nad ütlevad, et meie tasane hääl toob meie koju suure muutuse. Nad räägivad meile, et tänu meie kogumisele on meie pere õnnistatud.

Illustreerinud Augusto Zambonato