Meid kõiki õnnistavad naiste mõju ja usk

Kallid õed! Mul on hea meel, et saan võtta osa sellest imelisest Abiühingu üritusest. Olen tänulik selle kogunemise eest. Mulle meeldisid juhataja Camille N. Johnsoni, õde J. Anette Dennise ja õde Kristin M. Yee kõned

Mind on õnnistatud elus erakordsete naistega ja ma olen igavesti tänulik nende mõju eest. Ma ei oska oma tänu piisavalt sõnadesse panna. Nad on püüelnud oma elu igas aspektis täiuslikkuse poole, kuid on rõhutanud oma elus Jumala armastuse tunnetamist ja väärtustamist.

Mu abikaasa Mary on olnud selles eeskujuks ja püüab elada päikeselisel tänavapoolel.

Ma tunnen suurt vastutust kõneleda teile, imelised naised. Ma armastan ja imetlen teid selle eest, kes te olete, ning et olete pühendunud Issandale ja Tema Kirikule selles keerulises maailmas.

Kallid õed! Palun ärge alahinnake seda väge ja toimet, mida teie võimekas, armastav ja tundlik mõju avaldab neile, kellega lävite. Te õnnistate paljusid, kui püüate elada kristlikku elu.

Mõnikord võite oma siiras soovis Jeesust Kristust järgida ja head teha tunda, et ükskõik kui kõvasti te ka ei tööta või mida te ka ei tee, jääb sellest väheks. Mõnikord, vaatamata sellele, et kõik teised arvavad, et olete teinud kõik just nii kui peab, võite tunda end küündimatu ja saamatuna. Kuid see oivaline töö, mida teete, lahkus ja armastus, mida näitate, on mõõtmatud õnnistused neile, kellel on au teiega suhelda, ja sellest piisab!

Me elame rahutul ajal. Maailm on sõna otseses mõttes ärevuses. Paljud väljakutsed leiavad aset vaimses valdkonnas. Need on sotsiaalsed probleemid, mida me üksikisikutena ei pruugi lahendada, kuid mis sellest hoolimata meid puudutavad. Veenda inimesi valima õigemeelsust, on igivana väljakutse. Alati on olnud, et „kõigis asjades on vastandlikkus”. Tänapäeval on erinevus selles, et suures ja ruumikashoones näivad skeptikud olevat valjemad, riiakamad ja vähem sallivad kui kunagi varem minu elus.

Tegelikult on sellised väljakutsed alati olemas olnud. Aasta enne Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku organiseerimist tõlkis prohvet Joseph Smith Mormoni Raamatut. Issand andis Josephile ja Oliver Cowderyle ilmutuse, mis on nüüd Õpetuse ja Lepingute 6. osa. Selles on kirjas nõuanded rasketeks aegadeks.

Issand trööstis neid: „Seepärast, ära karda, pisuke karjake; tehke head; kui ka maa ja põrgu ühineks teie vastu, sest kui te olete ehitatud minu kaljule, ei või need võitu saada.” Ta andis neile samuti nõu: „Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke ‥ olge ustavad, pidage kinni mu käskudest, ja te pärite taevariigi. Aamen.”

Vaadates tagasi nendele algusaegade pühadele, oleme sügavalt liigutatud raskustest, mida nad talusid, ja nende eeskujust Jumala armastuse märkamisel ja üksteise teenimisel.

Meie elu ja Jeesuse Kristuse evangeeliumile pühendumise ülevaatuse lähte- ehk alguspunkt on ristimine.

Kui uued pöördunud ja väga noored välja arvata, said paljud meist ristitud mitmeid aastaid tagasi. Suur prohvet Alma kõnetab meid ilmekalt, kui ta ütleb: „Ja nüüd, vaata, ma ütlen teile, ‥ kui te olete kogenud südame muutust ja kui te olete tundnud, nagu tahaksite laulda laulu lunastavast armastusest, siis ma tahaksin küsida, et kas te tunnete niimoodi nüüd?”

Alma jätkab sügavamõttelise sõnumiga, mis on meie päevil täiesti asjakohane. Sisuliselt küsib ta pühadelt, et kui neid kutsutaks surema, kas nad oleksid valmis Jumalaga kohtuma. Seejärel rõhutab Alma nelja omadust, et olla Jumala ees laitmatu.

Esiteks, kas me oleme piisavalt alandlikud? Mõnes mõttes on see tagasipöördumine ristimise nõude juurde, et oleksime alandlikud, murtud südame ja kahetseva vaimuga.

Teiseks, kas oleme lahti riietunud uhkusest? Uhkusest rääkides andis Alma nõu Püha mitte jalge alla trampida ja uhkusest iseennast täis olla, mitte kinnitada oma süda maailma tühiste asjade ja rikkuste külge, ega arvata, et oleme teistest paremad, ega mitte kiusata taga neid, kes on alandlikud.

Kolmandaks, kas oleme lahti riietunud kadedusest? Nende jaoks, kellele on antud suuri õnnistusi, kuid kes ei tunne tänulikkust, sest keskenduvad ainult sellele, mis on teistel, võib kadedus olla kõige hukatuslikum. Kadedus elustiili üle on kasvanud, kui usu ja perekonna on ühiskonna põhipüüdlusena asendanud kuulsus ja varandus.

Neljandaks, kas me pilkame või kiusame taga venda või õde? Tänapäeva maailmas näeme seda palju sotsiaalmeedias.

Kas miski võiks olla nüüdisaja teemade puhul asjakohasem kui sõnum uhkusest, kadedusest ja tagakiusamisest?

Suures osas maailmast käib ulatuslik debatt ajaliste, igapäevaste majandusküsimuste üle. Siiski räägitakse väga vähe sellest, kuidas pöörduda tagasi Kristuse-sarnaste põhimõtete juurde, mis keskenduvad ettevalmistusele Jumalaga kohtumiseks ja meie vaimu seisundile. Peame oma elus keskenduma ja panema suuremat rõhku vaimsetele asjadele.

Olen alati leidnud inspiratsiooni, kui olen lugenud Nauvoo templi pühitsemisele eelnenud sündmustest. Eriti liigutas mind tolleaegsete õdede usk. Valdav omadus, mis nendest sündmustest läbi kumab, on nende õdede usk. Nende usk Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumisse ja taastamisaja prohvetisse Joseph Smithi oli ülimalt tähelepanuväärne

Ohverduste kaudu, mida nad olid valmis tegema, näitasid need pühendunud naised oma usku templianni ja templipitseerimise igavikulisse tähendusse. Nad ohverdasid oma aja ja selle väikese varanduse, mis neil oli. Samuti anti neile ülesandeks viia läbi esimesed Nauvoo templis tehtud talitustööd. Paljud õed kirjutasid, et aidates pühadel valmistuda Nauvoost lahkuma, olid nad kogu päeva abiks templitalituste tegemisel ning seejärel valmistasid suurema osa ööst sööki ja pesid pesu. Siiski ütlesid nad selgelt, et usk ja teadmised, mis neile templis anti, võimaldasid neil rõõmustada, kui nad suundusid tundmatusse ja läksid üle tasandike.

Naistel on ajalooliselt suurem vastutus kodu ja laste ees ning seega on neil soov turvalisuse ja stabiilsuse järele. Nende õdede usk, kes olid nõus tundmatusse astudes Nauvoost lahkuma, oli inspireeriv.

Õde Bathsheba Smithi tunded, mille ta lahkuma valmistudes kirja pani, on väga liigutavad. Ta oli näinud Missouri osariigis pühade vastu võitlevaid rahvahulki ning viibis apostel David W. Patteni surma juures. Seistes silmitsi Nauvoo evakueerimisega, kirjutas ta:

„Minu viimane tegu selles armsas kohas oli tubade korrastamine, põranda pühkimine ja luua seadmine selle harjumuspärasesse kohta ukse taga. Siis, tunnetest tulvil südamega ‥ , sulgesin õrnalt ukse ja seisin silmitsi tundmatu tulevikuga, ‥ seisin sellega silmitsi usuga Jumalasse ja mitte vähem kindla teadmisega evangeeliumi lõplikust rajamisest läänes ja selle tõelistest, kestvatest põhimõtetest, kui olin tundnud neis katsumusterohketes kogemustes Missouris.”

Õde Smith kirjeldas vaesust, haigust ja puudust, mida pühad läände liikudes kannatasid. 1847. aasta märtsis suri tema ema ja järgmisel kuul sündis tema teine poeg John. Tema kirjeldus sellest on lühike: „Ta oli mu viimane laps ja ta elas ainult neli tundi.”

Hiljem oli ta Soolajärve templi emand ja Abiühingu üldjuhataja.

Kui keegi peaks tooma välja meie teerajajatest õdede kõige tähendusrikkamad omadused, oleks selleks nende vankumatu usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse.

Ma arvan, et Kiriku naised on tänapäeval sama tugevad ja ustavad. Läbi selge objektiivi näitab usk armastust ja tänu Päästja vastu. Tänu Tema lepitavale ohverdusele pole ükski pettumus lõplik ja peaaegu ükski üleastumine pole parandamatu. Kui keskendame oma usu Jeesusele Kristusele ja jääme lepingurajale, võime saavutada oma igavesed eesmärgid.

Tänapäeva maailmas valitsevad olud nõuavad üha rohkem sügavamat isiklikku pöördumist ja tugevamat usku Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning Tema lepitusse. Kiriku õpetus ja pühakirjad pakuvad inspireeritud teekaarti, et aidata teil teha õigemeelseid valikuid. Issanda prohvet, president Dallin H. Oaks, annab konkreetseid juhiseid meie aja tarbeks. Issand on meid ette valmistanud, rida rea peale, nendeks rasketeks aegadeks, millega me nüüd silmitsi seisame.

Vaatamata meie katsumustele ja rohkele vaimsele juhatusele, mida me tänapäeval saame, oleksime tänamatud, kui me ei väärtustaks oma õnnistusi.

Tänan teid selle eest, kes te olete ja mida teete. Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on maailma Päästja ja Lunastaja. Ta elab ning annab meile seda armastust ja juhatust, mida vajame, et Tema juurde tagasi pöörduda. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.