Jumala armastus ja valgus on püsivad, muutumatud ja vankumatud
2026. aasta Abiühingu pühalik koosolek: ülemaailmne naiste koosviibimine
Pühapäev, 8. märts 2026
Mu kallid õed! Ükskõik kus te siin maailmas elate, palun teadke, et me armastame teid ning teie Taevaisa ja teie Päästja armastavad teid. Ma tean, et mõnikord võib olla raske tunda nende armastust. Ka minul endal on selliseid aegu olnud. Kuid ma tunnistan teile, et nende armastus teie vastu ei muutu kunagi. See on alati olemas, isegi neil pimedatel aegadel teie elus, mil seda võib olla raske tunda.
Enamik meist armastab ilusaid päikesepaistelisi päevi, kas pole! Kõik looduse värvid on säravamad, kui päike paistab. Külmadel päevadel meeldib meile tunda päikest oma näol. See täidab meid soojuse ja valgusega. Kuid siis tulevad paratamatult pilvised, vihmased ja pimedad päevad, mil me ei näe päikest ega tunne selle soojust ning kõik värvid on säratud ja tuhmid. Kas kahtleme neil pilvistel või tormistel päevadel või ööpimeduses, et päike üldse olemas on? Kas kardame, et päike ei paista enam kunagi? Muidugi mitte! Me teame, et kui torm või öö kord lõpeb, kui pilved hajuvad, näeme taas päikese eredaid kiiri ja tunneme selle soojust. Päike on alati lähedal, muutumatu ja vankumatu. Päike on püsiv.
See on väärtuslik analoogia meie Päästja valgusest ja armastusest meie vastu. Tema valgus annab värvi ja tähenduse kõigele meie elus. Tema armastus soojendab hinge ja annab meile lootust tulevikuks. Kuid nii nagu on pilviseid, tormiseid ja pimedaid päevi, mil me päikest ei näe, tuleb kogu meie sureliku rännaku jooksul ette pilviseid, tormiseid ja pimedaid päevi, mil võib olla raske tunda meie Päästja armastust või näha Tema valgust. Võib tulla ette aegu, mil me tunneme, et Taevane Isa ja meie Päästja ei ole meie elus kohal, ja me tunneme suurt hirmu, et nad on meid hüljanud, et nad ei armasta meid, ja et me oleme täiesti üksinda. Isegi Joseph Smith ja Päästja ise tundsid, et Jumal on nad hüljanud.
Kuid õed, ma tunnistan teile, et miski ei saa meid eraldada meie Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse armastusest! Nende valgus ja armastus meie vastu on püsivad, muutumatud ja vankumatud, just nagu päikese valgus ja soojus. Me ei pea kartma, et nad on meid hüljanud, sest seda ei tee nad kunagi. See ei ole neile omane.
Mäletan, et tundsin end nii üksildasena, kui pärast abiellumist abikaasaga Mehhikosse kolisime. Esimest korda elus elasin ma oma kodust ja päritoluperest kaugel. Ma ei rääkinud veel kohalikku keelt ega saanud sellest hästi aru, ootasin meie esimest last ja mu abikaasa oli enamiku ajast eemal tööl ja koolis. Mäletan, et tundsin end kohutavalt üksi, eksinu ja hirmununa. Mul oli raske tunda, et Taevane Isa on minust teadlik. Ma ei tundnud oma Päästja armastuse soojust ja valgust. Hakkasin tundma süngust, heitumust ja meeleheidet.
Kuid mõned mu Abiühingu õed tulid mulle appi. Nad võtsid mu enda hoole alla ja aitasid mul tunda, et ma pole üksi. Nad julgustasid ja toetasid mind oma naeratuste, lahkete pilkude ja hella armastusega, kuigi ma ei mõistnud nende ega nemad minu sõnu. Kuid kuna tundsin nende armastust ja heakskiitu, lahutas see pimedusepilved, mida olin tundnud, ja hakkasin taas tundma oma Taevase Isa armastust ja tuge.
Õed, me saame teha seda üksteise heaks. Me oleme kõik taevaste vanemate tütred ja vajame üksteist. Pole tähtis, kus me elame ja milline on meie isiklik olukord, me ei peaks kunagi tundma, et oleme üksi või isoleeritud. Meie ümber on meie vaimsed õed ja vennad. Oleme tulnud kõik koos praegusel ajal maa peale ja vajame üksteist meeleheitlikult. Kiusatus üksteist võrrelda ja üksteise üle kohut mõista tuleb vastaselt. Ta tahab meid lahutada, sest teab, kui suur jõud tuleb sellest, kui me tunneme ühtsust ning üksteist armastame ja toetame. Me saame aidata üksteisel tunda meie Päästja armastust, kui püüame olla ühtsed Jumala tütardena. Ühendame käed, aitame üksteist ja kõnnime kooskoju.
Ma usun, et meie Taevane Isa ja meie Päästja saadavad meile tihti armastavaid ja toetavaid sõnumeid, kuid sageli ei tunne me neid sõnumeid ära, sest me ei pruugi neid otsida. Kui näen oma akna taga koolibrit tiirutamas, olen tunnistajaks imelisele päikeseloojangule või märkan lihtsalt kogu looduse ilu ja imesid, aitab see mul sageli tunda nende armastust. Kui on raske ja ma tunnen heitumust, tajun mõnikord nende armastavaid ja toetavaid sõnumeid tänu konkreetsele pühakirjasalmile, mis liigutab lugedes mu südant, või inspireeriva vestluse ajal või tänu millelegi, mida tunnen ilusa kirikulaulu või meeltülendava viisi sõnu kuulates.
Mulle meeldivad ühe meie uue kirikulaulu, „His Eye is on the Sparrow” (Tema silm on varblase peal), sõnad. Esimene salm ütleb:
„Miks peaksin ma heitumust tundma?
Miks varjud venima peaks?
Miks peaks süda üksildust kandma,
et taevast ja kodu ma teaks.
Kui Jeesus on minu osa,
mu kindel sõber on Ta.
Ta varblaseid kokku loendab
ja mindki Ta jälgib, tean.”
Ma tunnistan teile, et Ta ei pea silmas üksnes varblast, vaid igaüht teist. Te olete Jumala armsad tütred ja ma tunnistan, et teid ei unustata kunagi. Teid tuntakse, teid armastatakse ja teie hääl on oluline, eriti teie Taevasele Isale ja Tema Ainusündinud Pojale. Nad mõistavad täielikult teie südamevalu, pisaraid, kurbust ja valu. Teie armastav Taevane Isa kuuleb alati teie palveid.
See surelik teekond on täis katsumusi ja raskusi, sealhulgas erinevaid kaotusi – sõprade või lähedaste kaotus, füüsilise või vaimse tervise kaotus, rahaline kaotus ning isegi võimete ja usalduse kaotus. Mulle meeldib, mida vanem Joseph B. Wirthlin ütles kaotuse kohta: „Issand hüvitab ustavatele kõik nende kaotused. Kõik, mis võetakse ära neilt, kes armastavad Issandat, annab Ta neile tagasi omal viisil. Kuigi see ei pruugi tulla meile soovitud ajal, võivad ustavad olla kindlad, et iga tänane pisar korvatakse neile tuhandekordselt õnne- ja tänupisaratega.”
Ja prohvet Joseph Smith ütles: „Kõik teie kaotused hüvitatakse teile ülestõusmises, kui te jääte ustavaks. Kõigevägevamalt saadud nägemuse kaudu olen seda näinud.”
Ma tunnistan, et tänu meie kallile Päästjale ja Tema lepitusohvrile on need lubadused õiged. Kui jääte ustavaks Jumalale, korvatakse lõpuks kõik teie kaotused ning te valate rõõmu- ja tänupisaraid oma Taevasele Isale Tema leevendust toovate õnnistuste eest.
See salm Ilmutuse raamatus on mulle sageli tröösti toonud ja aidanud mul tunda Jumala armastust: „Ja [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Pidage meeles ka lubadust: „Neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb.” Millised ilusad ja trööstivad sõnad! Jeesus Kristus on maailma valgus ja elu ning Ta on lubanud, et kui me Teda järgime, ei kõnni me pimeduses.
Ma tunnistan teile, et teie Taevane Isa ja teie Päästja ei unusta teid kunagi, ükskõik kes te olete, ükskõik kus te elate, ükskõik millised on teie praegused olud, ja ükskõik milline on teie minevik. Nende valgus ja armastus teie vastu on püsiv, muutumatu ja vankumatu. Ja kui pilved ja tormid teie elus hajuvad, siis teate, et nad olid alati koos teiega, ka teie kõige süngematel päevadel. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.