ʻI Sune ʻo e 1831, naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻoku totonu ke hiki ʻa Uiliami W. Felipisi ko ha papi ului foʻou ʻi Ketilani, ki he Vahefonua Siakisoní ʻi Mīsulí :
“Ke tokoni ki heʻeku tamaioʻeiki ko ʻŌliva Kautelé ke fai ʻa e ngāue ʻo e paaki tohí mo fili mo faʻu ʻa e ngaahi tohi maʻá e ngaahi akoʻanga ʻi he siasí ni, koeʻuhí ke maʻu foki ʻe he fānau īkí ʻa e akonaki ʻi hoku ʻaó ʻo hangē ko ia ʻoku fakafiemālie kiate aú” (
Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 55:4).
ʻI heʻene muimui ki he fekau ʻa e ʻEikí, naʻe fononga ai ʻa Felipisi ki Sinisinati, ʻOhaiō ʻo ne fakatau ai ha mīsini paaki pea fakaheka atu ia ki Mīsuli. ʻI Sune ʻo e 1832, naʻá ne pulusi ai e ʻuluaki ʻīsiu ʻo e
The Evening and the Morning Star. ʻI he ʻīsiu ko ʻení, naʻe fakahaaʻi ʻe Felipisi ʻa e taumuʻa ʻo e pepá “ko e kaungāmeʻa ʻo e tangatá ke fakalotoʻi ia ke tafoki ki he ʻOtuá pea moʻui, kimuʻa ʻi he ʻaho lahi mo fakamanavahē ʻo e ʻEikí ʻokú ne tafia e māmaní mo ʻene angahalá.” Ko e
The Star, pē ʻe taha ʻa e nusipepa fakalotu ʻi he Vahefonua Siakisoní, ʻo ne hoko ko e leʻo ʻo e Siasí ki he kakaí.
Naʻe fakaʻohovaleʻi ʻe he ngaahi fakamatala ne pulusi ʻi he
The Star ʻa e kakai fakalotofonuá ʻa ia naʻa nau manavasiʻi ʻi he tupulaki ʻa e nofo mai ʻa Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻi he Vahefonua Siakisoní. ʻI he ʻaho 20 ʻo Siulai ʻo e 1833, naʻe hanga ʻe ha niʻihi ʻo e kau nofo ko ʻení ʻo haveki e falé, ʻo laku e mīsini pākí mo e taipé ki tuʻa ki he loto halá.
ʻI he taimi ko iá, kuo ʻosi hono pulusi ʻe Felipisi ha niʻihi ʻo e
Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú, ka naʻe teʻeki ke kakato ʻa e tohí. Naʻe faingataʻaʻia ha kāingalotu ʻo e Siasí ʻe niʻihi ko ha sāuni fakamamahi mei honau ngaahi kaungāʻapí ʻi heʻenau feinga ke fakahaofi ʻa e ʻū lauʻi peesi ʻo e Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú. Naʻe kau ʻiate kinautolu ʻa e ongo tautehina ko Mele ʻElisapeti mo Kalolaine Louliní. Naʻá na tānaki ʻa e ʻū lauʻi peesi kuo movetevete ʻo e Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú peá na toitoi mo ia ʻi ha ngoue koane ofi mai. Naʻe toki fakakau kimui ange ʻa e ʻū lauʻi pēsí ki he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá ʻi he 1835.
ʻI he hola ʻa e kāingalotú mei he Vahefonua Siakisoní, naʻe foki ʻa e fāmili Felipisí ki ʻOhaiō, ʻa ia ne hokohoko atu ai ʻe Viliami ʻa ʻene pulusi maʻá e Siasí.
Laukonga lahi ange fekauʻaki mo e ʻōfisi ʻo e fale pākí ʻi he
Kau Māʻoniʻoní, Voliume 1, Vahe 14, 16.
Meʻa ke ʻAmanaki Ki Aí
Neongo ʻoku ʻikai ke toe ʻi ai ʻa e ʻōfisi fale pākí, ka ʻoku fakaʻilongaʻi ʻe ha peleti polonise ʻa e feituʻú. Ko e feituʻu ʻeni naʻe kamata ai hono pulusi ʻe he kakaí ʻa e ʻū tatau ʻo e ngaahi fakahā ʻa Siosefa Sāmitá ko e Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú
.