Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

Joona: „Sina oled armuline ja halastaja Jumal”

„Joona: „Sina oled armuline ja halastaja Jumal””, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„Joona: „Sina oled armuline ja halastav Jumal””, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Aamos; Obadja; Joona: 151. õppetund

Joona

„Sina oled armuline ja halastav Jumal”

The Old Testament prophet Jonah depicted lying on the beach at Nineveh after having survived being swallowed by a whale. The ocean and a whale are depicted in the background. The image depicts Jonah being returned to preach at Nineveh.

Issand sirutas oma halastavad käed Joona ja Niinive rahva poole, hoolimata nende tehtud suurtest vigadest. Mõistes, et samasugune armastus ja halastus laieneb ka meile, võime ka meie hüüda, et Issand on „armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (Joona 4:2). See õppetund võib aidata õpilastel tunda Issanda armastust ja halastust nende ja teiste vastu.

Võimalikud õpitegevused

Meie taju

Soovi korral joonistage tunni alguses tahvlile järgnev skaala, mille mõlemasse otsa on kirjutatud vastavad sõnad. Kui küsite õpilastelt, millisena võivad teised Taevast Isa ja Jeesust Kristust ette kujutada, võiksite tõmmata erinevatesse kohtadesse skaalal mõned jooned, mis esindavad nende vastuseid.

Kujutlege, et see skaala näitab, kuidas keegi võib Taevast Isa ja Jeesust Kristust ette kujutada.

Miks näevad mõned inimesed neid armastavate, halastavate ja lahketena ning teised mitte?

Et õpilased saaksid hinnata, kuidas nad Taevast Isa ja Jeesust Kristust tajuvad, võiksite paluda neil mõtiskleda järgneva üle.

Mõtisklege, kuhu asetaksite sellel joonel oma arvamuse Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest. Mõelge, miks valisite just selle koha.

Nüüd kujutlege, et see skaala näitab, kuidas te mõtlete teistest inimestest või kuidas neid kohtlete.

Mis põhjusel võiksime kohelda ühtesid inimesi ühtemoodi ja teisi hoopis teistmoodi?

Kui uurite Joona lugu, paluge Püha Vaimu kaaslust, et Ta aitaks teil näha Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse tõelist olemust. Mõelge, kuidas nende kohta õpitu võib mõjutada seda, kuidas teie teisi inimesi näete, neist mõtlete või neid kohtlete.

Joona lugu

Lugege läbi kirjakoht Joona 1:1–3 ja leidke Issanda juhised Joonale ja mida Joona tegi.

Mida näitab Joona käitumine, mida tema arvas Issanda juhistest jutlustada Niinive rahvale?

Kui õpilastel on olnud harjutuse tegemiseks piisavalt aega, paluge neil esitada tekkinud küsimusi või jagada kaemusi, mis neil selle loo uurimise käigus tekkisid.

Vajaduse korral selgitage, et peatükist Joona 4 nähtub, et kuigi Joona oli tänulik, et Issand oli tema vastu halastav ja andestav, pani ta neid omadusi pahaks, kui Issand neid Niinive rahva suhtes üles näitas. Issand õpetas Joonale, et Niinive rahvas oli Tema jaoks väga tähtis, tähtsam kui kiikajonipuu.

Võiksite kirjutada tahvlile järgnevad lõpetamata tõed. Paluge õpilastel lõpetada laused, kasutades just Joona loost õpitud teadmisi.

Issand on …

Et saada Issanda-sarnaseks, peame …

Võiksite tahvlile kirjutatud laused lõpetada õpilaste pakutud sõnadega, näiteks:

Issand on halastav, lahke ja andestav.

Et saada Issanda-sarnaseks, peame olema halastavad, lahked ja andestavad nagu Tema.

Võite paluda õpilastel jagada konkreetseid näiteid Joona loost, mis neid tõdesid illustreerivad. Samuti võiksid nad jagada, miks on neile oluline teada nende valitud sõnu või fraase.

Miks võib meil mõnikord olla raske teisi armastada või nende vastu halastav olla?
Kuidas võib Issanda halastusest ja armastusest õppimine mõjutada seda, kuidas me teisi näeme, nendest mõtleme või neid kohtleme?

Issanda-sarnaseks saamine

Õpilased võivad leida eespool loetletud tõdedest erinevaid tõdesid. Kui see on nii, siis mõelge, kuidas aidata õpilastel leitud tõdesid paremini mõista. Järgmised tegevused võivad aidata õpilastel paremini mõista mõlemaid eelmainitud tõdesid ning tunda Issanda armastust nende ja teiste vastu.

Võite jagada õpilased paaridesse ja määrata igale õpilasele individuaalselt ühe tegevuse. Seejärel võiksid nad õpitut üksteisele õpetada. Samuti võivad paarilised teha sama tegevust ja seejärel õpitut teineteisega jagada.

Valige üks järgnevatest sündmustikest.

Sündmustik A. Kujutlege, et teil on sõber, kelle arvates on Taevane Isa ja Jeesus Kristus julmad, armutud või halastamatud.

Sündmustik B. Kujutlege, et teil on sõber, kellel on raske olla kellegi teise vastu halastav, lahke või andestav.

Tehke järgmist.

Leidke Joona loost salm, mida oma sõbraga jagada. (Võiksite otsida ka teisi pühakirjakohti, mis võiksid abiks olla.)
Mõelge kogemusele, millest võiks abi olla. Sündmustiku A puhul: mõtisklege, millal on Issand näidanud üles armastust või halastust teie või mõne teie tuttava vastu. Sündmustiku B puhul: mõtisklege, millal aitas Issand teil või mõnel teie tuttaval näidata armastust või halastust teiste vastu.

Mida õppisite?

Et õpilased näeksid ja tunneksid Issanda armastust ja halastust nende ja teiste vastu, võiksite paluda neil joonistada oma pühakirjapäevikusse midagi, mis võiks neile Joona lugu meelde tuletada. See võib olla näiteks vaal või suur taim. Seejärel võivad nad kirjutada kas pildi sisse või kõrvale oma vastuse ühele järgmistest küsimustest.

Võiksite vastata oma pühakirjapäevikus ühele järgmistest küsimustest.

Mida te selles tunnis õppisite, mis aitab teil tunda, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus on halastavad, lahked ja andestavad?
Mida te tänases tunnis kogesite, mis aitab teil tunda nende armastust inimeste vastu, keda teil võib olla raske armastada või kellele teil on raske andestada?

Lisamaterjalid

Mis aitab meil mõista Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse tõelist olemust?

Vanem Robert M. Daines Seitsmekümnest on tunnistanud:

10:23

„President Nelson on õpetanud: „Mida rohkem te Päästja kohta õpite, seda lihtsam on usaldada Tema halastust, Tema lõputut armastust.” Ja seda enam te usaldate ja armastate oma Taevast Isa.

Vanem Jeffrey R. Holland on õpetanud, et Jeesus tuli näitama „meile, kes ja milline on Jumal, meie Igavene Isa, kuivõrd täielikult on Ta pühendunud oma lastele” igas ajajärgus ja iga rahva seas.

Paulus ütleb, et Jumal on „[kõige] halastuse Isa ja kõige tröösti Jumal”.

Kui näete Teda teisiti, siis palun jätkake oma pingutusi.” (Isand, me tahame Jeesust näha. – 2023. a sügisene üldkonverents)

Kuidas peaksime käituma, kui näeme, et Jumal õnnistab teisi, eriti kui tunneme, et nad pole seda väärt?

Vanem LeGrand R. Curtis noorem Seitsmekümnest on selgitanud:

„Taevase Isa armastus kõigi Tema laste vastu on piiritu ja pole mingit põhjust seda armastust pahaks panna, kui see teiste elus avaldub. Meile kõigile jagub armastust küllaga ja selles armastuses jagame seda täielikumalt, kuna me mitte ainult ei tähista kadunud poja tagasitulekut, vaid aitame ka võimalikult paljudel teistel „tervisega tagasi” tulla (Luuka 15:27).” (He Ran, and Fell on His Neck, and Kissed Him. – Ensign, jaan 2015, lk 47)

Juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

15:23

„Meie elus on aegu, mil keegi teine saab ootamatu õnnistuse või tunnustuse osaliseks. Tahaksin paluda, et me ei solvuks selle peale ja kohe kindlasti ei oleks kadedad, kui kellelgi teisel hästi läheb. Meid ei vähendata, kui kellelegi teisele midagi juurde antakse. Me ei jookse omavahel võidu, et selgitada, kes on rikkaim või andekaim või kauneim või õnnistatuim. Tegelikult jookseme võidu patu vastu ja kadedus on kindlasti üks kõige üldisemaid patte.” (Töötegijad viinamäel. – 2012. a kevadine üldkonverents)

Kuna Jumal on niivõrd halastav ja armastav, kas meil on siis tõesti vaja meelt parandada?

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

13:12

„Kuna Jumala armastus on kõikehõlmav, on see osa sõnul „tingimusteta”, ja sellest mõttest lähtuvalt võivad nad oma peas järeldada, et ka Jumala õnnistused on „tingimusteta” ning et päästmine on „tingimusteta”. Kuid see ei ole nii. Mõni on harjunud ütlema: „Päästja armastab mind just sellisena, nagu ma olen”, ja see on loomulikult tõsi. Kuid Ta ei saa kedagi meist sellisena, nagu me oleme, oma kuningriiki võtta, „sest miski, mis pole puhas, ei saa seal elada ehk elada tema juures” [Moosese 6:57]. Me peame kõigepealt oma patud lahendama.” (Jumala armastus. – 2021. a sügisene üldkonverents)

Täiendavad õpitegevused

Joona loo ettekujutamine

Kui sellest on õpilastele abi, võiksite näidata videot „Jonah the Prophet” (2:30). See video võib enne või pärast jaotmaterjali täitmist aidata teie õpilastel Joona lugu ette kujutada.

2:30

Tänapäevane näide Joonast

Õppetunni osas „Issanda-sarnaseks saamine” võite video asemel jagada lugu artiklist „Pole veel liiga hilja teiseks võimaluseks”. See artikkel räägib noorest naisest, kes kaotas igasuguse lootuse kunagi koolis edu saavutada, kuid sai tröösti ja lootust oma isalt. Pärast loo jagamist võite paluda õpilastel rääkida, kuidas selles loos mainitud isa sarnaneb meie Taevase Isaga. Seejärel võiksid nad jagada isiklikke kogemusi, mil nad on enda elus tundnud, et Taevane Isa on halastav või armastav.

Teiste vastu armastuse ja halastuse näitamine

Õppetunni osas „Issanda-sarnaseks saamine” mainitud video asemel võite näidata videot „President Uchtdorf: Forgiveness” (3:40). Seda videot võib kasutada selleks, et aidata õpilastel mõista, kui tähtis on olla sama halastav ja andestav, nagu on Issand meiega. Õpilased võiksid seda videot vaadates mõelda kellelegi, kes neile ei meeldi või kellele neil on raske andestada.

3:40

Joona 2. Issanda halastuse kogemine meeleparanduse kaudu

Kui arvate, et õpilastele oleks kasulik veeta rohkem aega meeleparanduse olulisuse üle arutledes, võite paluda õpilastel uurida paarides kirjakohta Joona 2:2–11. Nad võiksid otsida Joona palvest fraase, mis viitavad Joona siirale soovile meelt parandada.

Võite küsida õpilastelt, millised tõendid Joona loost näitavad, et Issand andestas talle, kuna ta parandas meelt. Seejärel võiksite aidata õpilastel leida teisi näiteid pühakirjadest, kus inimesed kogesid Issanda halastust siira meeleparanduse kaudu.