Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

Psalmid 51: „Puhasta mind mu patust”

„Psalmid 51: „Puhasta mind mu patust””, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„Psalmid 51: „Puhasta mind mu patust””, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86: 104. õppetund

Psalmid 51

„Puhasta mind mu patust”

A young man sits on his bed and prays to his Father in Heaven.

Taavet kirjutas psalmi, väljendades soovi oma patud andeks saada. Ta näitas soovi siiralt meelt parandada. See õppetund aitab õpilastel mõista, et kui nad meelt parandavad, saab Päästja nad puhtaks teha.

Õpilaste ettevalmistus. Paluge õpilastel kujutada end ette järgmises olukorras: kujutlege, et teie sõber räägib, et ta teab, et peab meelt parandama, kuid ei tea, kuidas seda teha. Mida te tahaksite, et teie sõber mõistaks meeleparanduse ja Päästja rolli kohta patust võitusaamisel?

Võimalikud õpitegevused

Meeleparandus

Järgnev tegevus annab õpilastele võimaluse mõtiskleda, milline on nende praegune arusaam meeleparandusest. Võiksite kuvada järgmised juhised.

Kujutage ette, et ajakirja Sulle, Noor! selle kuu väljaandesse lisati järgmine anonüümne küsimus ühelt noorelt:

„Panin hiljuti toime mõned väga tõsised patud, mille pärast tunnen end tõeliselt halvasti. Ma pole päris kindel, kuidas meelt parandada. Ausalt öeldes ma isegi kahtlen, kas ma üldse saan sellest meelt parandada. Kas mulle on abi?”

Kirjutage oma pühakirjapäevikusse, kasutades seda, mida te meeleparanduse kohta teate, mida sellel inimesel oleks kasulik teada ja mõista.

Kui õpilased loevad anonüümset küsimust ja panevad oma vastused kirja, võib neil tekkida lisaküsimusi. Võite paluda neil panna kirja kõik muud küsimused, mis neil meeleparanduse kohta võivad tekkida. Aidake neil teada, et õppetunni jooksul avaneb neil võimalus meeleparanduse kohta rohkem õppida. Tunnistage, et Vaim võib anda neile vastused küsimustele meeleparanduse kohta, kui nad otsivad palvemeelselt vastuseid oma õpingute kaudu nii tunnis kui ka väljaspool seda.

Siiras meeleparandus

Küsige õpilastelt, mida nad teavad kuningas Taaveti kohta. Võite paluda neil rääkida mõnest tema suurest saavutusest, aga ka mõnest patust, mida ta tegi. Jagage õpilastega järgnevast kontekstist seda, mida nad oma kokkuvõttes ei maini.

Taavet „oli süüdi rasketes kuritegudes; aga ‥ ta oli võimeline tõeliselt kahetsema ja seetõttu leidis ta andestust, välja arvatud Uurija mõrvamise korral” (märksõna „Taavet” – Bible Dictionary; vt ka Õpetus ja Lepingud 42:18). Psalmide 51. peatükis kirjutas Taavet Jumalale laulu, milles väljendas kahetsust Batsebaga tehtud patu pärast (vt 2. Saamueli 11–12). Taaveti alandlikkus ja siiras soov saada taas Jumala armu ja omaksvõtu osaliseks näitavad hoiakuid, mis on inimesel, kes soovib tõeliselt meelt parandada.

Õpilased võiksid esmalt uurida Psalmide 51. peatükki ja leida, mida nad õpivad meeleparanduse kohta. Seejärel võiksite anda neile võimaluse jagada, mida nad avastasid ja õppisid. Siin on mõned juhised, mida võiksite õpilastele kuvada. Kõiki neid juhiseid saate kohandada, et need vastaksid paremini teie õpilaste vajadustele ja võimetele.

Uurige omaette kirjakohta Psalmid 51:3–21 ja leidke, mida võime õppida Taaveti laulust (1) Jumala või (2) meeleparanduse kohta. Märkige ära, mida te leidsite.

Leidke kolm fraasi, mille ära märkisite, ja tehke ühte järgmistest ülesannetest.

Kirjutage tõeavaldus, mida see fraas Jumala või meeleparanduse kohta õpetab.
Leidke ristviide, mis kinnitab või süvendab teie arusaamist selle fraasi tähendusest.
Leidke tsitaat Kiriku juhilt, mis võib aidata seda paremini mõista.
Kirjutage selle fraasi kohta üks küsimus.

Üks viis, kuidas saaksite aidata õpilastel jagamiseks valmistuda, on kirjutada tahvlile numbrid 1–19. Paluge õpilastel kirjutada oma nimi nende salminumbrite kõrvale, mis sisaldavad fraasi, mille kohta nad oleksid valmis ristviidet, tsitaati või küsimust jagama. Kui õpilased on lõpetanud, võite paluda neil oma mõtteid teistega jagada. Kui nad seda teevad, võiksite nende tõeavaldused tahvlile kirjutada.

Arutelu osana võiksite jagada järgmist sisu. Pühakirjad ja avaldused on organiseeritud salmirühmade ja paksus kirjas tõdede kaupa. Püüdke järgida kõiki Vaimu õhutusi selle kohta, mida jagada või mida küsida.

Psalmid 51:3–4, 9, 11: Jumalal on vägi meid patust puhastada.

Jesaja 1:18

Juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on tunnistanud:

„Kui palju vigu te tunnete, et te olete teinud, ‥ või kui kaugele te kodust ja perest ja Jumalast tunnete endid olevat reisinud, ma tunnistan teile, et te ei ole reisinud nii kaugele, et teieni ei ulatuks jumalik armastus. Pole võimalik, et te langeksite madalamale, kui särab igavene Kristuse lepituse valgus.” (Töötegijad viinamäel. – 2012. a kevadine üldkonverents)

Psalmid 51:5–6: meeleparanduseks on vajalik tunnistada oma pattu Jumala ees.

Moosia 26:29–30

Õpetus ja Lepingud 58:42–43

Üldkäsiraamat selgitab:

„Meeleparandus nõuab pattude ülestunnistamist Taevasele Isale.

Kui Kiriku liikmed teevad tõsiseid patte, hõlmab nende meeleparandus ka piiskopile või vaiajuhatajale ülestunnistamist. Seejärel saab ta rakendada nende heaks meeleparanduse evangeeliumi võtmeid (vt Õpetus ja Lepingud 13:1; 84:26–27; 107:18, 20). See aitab neil Päästja lepituse väe kaudu terveneda ja naasta evangeeliumirajale. ‥

Vabatahtlik ülestunnistus näitab, et inimene soovib meelt parandada.” (General Handbook: Serving in The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 32.4.1, Evangeeliumi Raamatukogu)

Psalmid 51:12–14: kui me parandame meelt, saab Jumal aidata meil muutuda, tunda rõõmu ja Püha Vaimu kaaslust.

Moosia 4:2–3

President Russell M. Nelson on õpetanud:

„Kui otsustame meelt parandada, siis otsustame muutuda! Me lubame Päästjal muuta ennast oma parimaks versiooniks. Me otsustame vaimselt kasvada ja tunda rõõmu – lunastusrõõmu Temas. Kui otsustame meelt parandada, siis otsustame saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks!” (Me võime teha paremini ja olla paremad. – 2019. a kevadine üldkonverents)

Psalmid 51:18–19: meil peab olema murtud ja kahetsev süda ja vaim, et Jumala ees tõeliselt meelt parandada.

3. Nefi 9:19–20

Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„Murtud süda tähendab alandlikkust, meeleparandust ja tasadust ning innukat leppimist Jumala tahtega. Kahetsev vaim annab inimese isiklikud huvid Jumala kätte, uskudes, et Tema, mitte meie tahe aitab meil saada selleks, kelleks peaksime saama.” (The Miracle of Forgiveness, 2019, lk 153)

Meeleparanduse selgitamine

Et aidata õpilastel näidata oma arusaamist siirast meeleparandusest ja Päästja rollist selles, paluge neil korrata, mida nad täna tunnis õppisid.

Vaadake uuesti, mida te kirjutasite tunni alguses ajakirjas Sulle, Noor! toodud küsimuse kohta. Kasutage seda, mida te täna siira meeleparanduse kohta õppisite, ja lisage oma esialgsele vastusele kaks või kolm lauset.

Soovi korral paluge mõnel vabatahtlikul õpilasel nende vastuseid klassiga jagada. Innustage õpilasi jagama oma sõnumit sõbra või pereliikmega, kelle elu see võiks õnnistada.

Tunni lõpetuseks võiksite kutsuda õpilasi meeleparanduse kaudu Päästja poole pöörduma ja tunnistada Tema väest meid puhastada, kui me meelt parandame.

Lisamaterjalid

Kuidas saame endale andestada?

Vanem Peter F. Meurs Seitsmekümnest on õpetanud:

10:2

„Päästja tervendav ja lunastav vägi toimib kogemata tehtud eksimuste, halbade otsuste, väljakutsete ja igasuguste katsumuste – ja samuti meie pattude puhul. Kui ma Tema poole pöördusin, asendus minu süü- ja kahetsustunne järk-järgult rahu ja hingamisega.

President Russell M. Nelson õpetas: „Kui Päästja kogu inimkonna eest lepituse tegi, avas Ta tee, et need, kes Teda järgivad, pääseksid ligi Tema tervendavale, tugevdavale ja lunastavale väele. Need vaimsed annid on kättesaadavad kõigile, kes soovivad Teda kuulda ja Teda järgida.”

Vennad ja õed, olenemata sellest, kas te kannate lahendamata patu koormat, kannatate mõne teie vastu ammu toime pandud süüteo pärast või püüate endale andestada juhuslikku eksimust, on teil juurdepääs Päästja Jeesuse Kristuse tervendavale ja lunastavale väele.” (Ta võib mind terveks teha! – 2023. a kevadine üldkonverents)

Mis siis, kui kordame sama pattu pärast meeleparandust?

Vanem Dale G. Renlund Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist jagas:

14:9

„Kuid ka pärast siirast meeleparandust võime ikkagi komistada. Komistamine ei tähenda, nagu olnuks meeleparandus puudulik, vaid võib peegeldada lihtsalt inimlikku nõrkust. Kui trööstiv on teada, et „Issand suhtub nõrkustesse erinevalt, kui ta suhtub vastuhakkamisesse”. Me ei peaks kahtlema, et Päästja saab meid meie nõrkuste puhul aidata, sest „nõrkustest räägib Issand alati halastavalt” [Richard G. Scott. Jõu ammutamine Jeesuse Kristuse lepitusest. – 2013. a sügisene üldkonverents].” (Teie jumalik loomus ja igavikuline saatus. – 2022. a kevadine üldkonverents)

Täiendavad õpitegevused

Alma noorema meeleparanduse eeskuju

Et aidata õpilastel näha näidet siirast meeleparandusest, võite paluda ühel õpilasel meenutada Alma noorema kogemust Mormoni Raamatus, mis pani teda meelt parandama (vt Moosia 27). Õpilased võiksid lugeda kirjakohta Alma 36:17–18 ja leida, mida Alma tegi, mis viis tema südame muutumiseni.

Seejärel võiksite kirjutada tahvlile kaks pealkirja: „Enne Jeesuse Kristuse poole pöördumist” (Alma 36:12–17) ja „Pärast Jeesuse Kristuse poole pöördumist” (Alma 36:19–21). Määrake õpilastele üks pealkirjadest ja paluge neil uurida sellele vastavaid salme ning leida Alma tundeid või mõtteid. Nad võiksid kirjutada leitu tahvlile vastava pealkirja alla.

Meie Taevase Isa armastus

Salmis Psalmid 51:3 kirjutab Taavet Issanda heldusest ja õrnast halastusest. Üks koht, kus me näeme Issanda halastust ja heldust, on Päästja tähendamissõnas kadunud pojast. Üks viis, kuidas aidata õpilastel näha neid Taevase Isa omadusi, on lugeda salme Luuka 15:11–32 või vaadata videot „The Prodigal Son” (5:36). Õpilased võiksid otsida, mida nad õpivad tähendamissõnast isa tegude põhjal Taevase Isa kohta.

5:37

Seejärel võiksite jagada, mida saame vanem Dieter F. Uchtdorfi selgituste põhal sellest tähendamissõnast Taevase Isa kohta õppida. Võite vaadata videot „Kadunud laps ja teerada, mis viib koju” ajakoodist 9:16–10:54.

14:31