Prohvetid ja prohvetlik kuulutus

Prohvetid ja prohvetlik kuulutus mängivad Vanas Testamendis suurt rolli. Aabraham, Iisak ja Jaakob nägid nägemusi ja rääkisid taevaste sõnumitoojatega. Mooses rääkis Jumalaga näost näkku ja jagas Tema tahet Iisraeli lastega. Esimene ja teine Kuningate raamat jutustavad prohvetite Eelija ja Eliisa meeldejäävatest tegudest ja sõnumitest. Vanas Testamendis räägitakse ka naisprohvetitest, nagu Mirjam ja Deboora, ning teistest naistest, keda õnnistati prohvetliku kuulutamise vaimuga, nagu Rebeka ja Hanna. Kuigi Psalmide raamatut ei kirjutanud ametlikud prohvetid, on ka need täidetud prohvetliku kuulutuse vaimuga, eriti kui need osutavad Messia tulekule.

See ei tule Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele üllatusena. Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium õpetab meile, et prohvetid pole lihtsalt huvitavad ajaloolised figuurid, vaid oluline osa Jumala plaanist. Kuigi mõned võivad näha prohveteid ainuomastena Vana Testamendi aegadele, näeme meie neid kui midagi, mis meil on ühist Vana Testamendi aegadega.

Kuid Jesaja või Hesekieli peatükkide lugemine võib tunduda teistmoodi kui praeguse Kiriku presidendi üldkonverentsi sõnumi lugemine. Mõnikord on raske mõista, et muistsetel prohvetitel oli ka meile midagi öelda. Lõpuks on ju maailm, kus me tänapäeval elame, vägagi erinev maailmast, kus nemad jutlustasid ja prohvetlikult kuulutasid. Ja see, et meil on elav prohvet, võib tõstatada küsimuse: miks on muistsete prohvetite sõnade lugemine seda vaeva väärt, sest see on küllaltki vaevaline.

Enamalt jaolt ei ole tänapäeva inimesed Vana Testamendi prohvetite peamine publik. Neil prohvetitel olid pakilised mured, mida nad vastaval ajal ja kohas käsitlesid – nii nagu meie viimse aja prohvetid tegelevad meie tänaste muredega.

Samal ajal suudavad prohvetid näha ka otsestest muredest kaugemale. Nad õpetavad igavesi tõdesid, mis on asjakohased igal ajal ja igas kohas. Tänu ilmutuse õnnistusele näevad nad Jumala tööd suuremast vaatenurgast. Näiteks hoiatas Jesaja omal ajal inimesi nende pattude eest. Ta kirjutas samuti 200 aasta pärast tulevikus elavate iisraellaste vabastamisest. Samal ajal õpetas ta vabastamisest, mida kõik Jumala inimesed otsivad. Ja ta kirjutas prohvetlikke kuulutusi, mille täitumine pole veel aset leidnud, nagu lubadus uuest maast (vt Js 65:17), mis on „täis Jehoova tundmist” (Js 11:9), kuhu on kogunenud kõik Iisraeli kadunud suguharud ja kus rahvad „ei õpi enam sõdima”(Js 2:4). Osa sellest rõõmust ja inspiratsioonist, mis tuleb Vana Testamendi prohvetite, nagu Jesaja, sõnade lugemisest, on mõistmine, et meie mängime rolli selles hiilgavas päevas, mida nad ette nägid.

Seega, kui loete muistseid prohvetlikke kuulutusi, on hea teada nende kirjutamise konteksti, kuid peaksite neis nägema ka iseennast või „kõrvuta[ma] neid enestega” (1Ne 19:24; vt ka s 23). Mõnikord tähendab see mõistmist, et Paabel sümboliseerib pattu ja uhkust, mitte ainult muistset linna. See võib tähendada mõistmist, et Iisrael on Jumala rahvas igal ajal ja kõikjal. Või see võib tähendada Siioni nägemist viimse aja aatena, mille Jumala rahvas omaks võtab, selle asemel et näha seda lihtsalt ühe sõnana Jeruusalemma kohta.

Me võime võrrelda pühakirju enda eluga, sest mõistame, et prohvetlikud kuulutused võivad täituda mitmel viisil. Hea näide on prohvetlik kuulutus kirjakohas Jesaja 40:3: „Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Jehoova teed.”” Vangistatud juutidele Paabelis võis see kuulutus viidata Issandale, kes pakkus väljapääsu vangistusest ja tagasiteed Jeruusalemma. Matteusele, Markusele ja Luukale viitas see ennustus Ristija Johannesele, kes valmistas ette teed Päästja sureliku teenimisaja jaoks. Ja Joseph Smith sai ilmutuse, et see prohvetlik kuulutus on ikka veel täitumas praegu, et valmistuda Kristuse tuhandeaastaseks teenimistööks. Muistsed prohvetid kõnelesid meile viisidel, mida me ikka veel alles avastame. Ja nad õpetasid palju väärtuslikke igavikulisi tõdesid, mis on meie jaoks sama olulised kui muistse Iisraeli jaoks.

Võib-olla isegi olulisem kui näha Vana Testamendi prohvetlikes kuulutustes iseennast, on näha neis Jeesust Kristust. Teda otsides leiate Ta ka siis, kui Teda pole nimepidi mainitud. Oleks hea meeles pidada, et Vana Testamendi Jumal Jehoova on Jeesus Kristus. Iga kord, kui prohvetid kirjeldavad, mida Jehoova teeb praegu või mida Ta teeb tulevikus, räägivad nad Päästjast.

Samuti leiate Taaveti liinist viiteid Võitule, Lunastajale ja tulevasele Kuningale. Need kõik on ennustused Jeesuse Kristuse kohta. Üldisemas mõttes võite lugeda vabastamisest, andestamisest, lunastamisest ja taastamisest. Kui Päästja on teie meeles ja südames, siis suunavad need ennustused teid loomulikult Jumala Poja poole. Sest lõpuks on parim viis prohvetliku kuulutuse mõistmiseks „prohvetikuulutamise vaim”, mis on „Jeesuse tunnistus” (Ilm 19:10).