„Meelespea: Vana Testamendi luule lugemine”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: Vana Testament 2026 (2026)
„Vana Testamendi luule lugemine”, Tule, järgne mulle: Vana Testament 2026
Meelespea
Vana Testamendi luule lugemine
Vanas Testamendis leiame 1. Moosese raamatust kuni Estrini enamasti lugusid – jutustavaid ülestähendusi, mis kirjeldavad ajaloolisi sündmusi vaimsest vaatenurgast. Noa ehitas laeva, Mooses vabastas Iisraeli, Hanna palvetas poja saamiseks ja nii edasi. Alates Iiobist leiame teistsuguse kirjutamisstiili. Nendes raamatutes pöördusid Vana Testamendi kirjutajad luulekeele poole, et väljendada meeldejääval viisil sügavaid tundeid või võimsaid prohvetlikke kuulutusi.
Oleme juba näinud mõningaid näiteid luulest Vana Testamendi ajaloolistes raamatutes. Iiobi raamatust edasi näeme seda palju rohkem. Iiobi, Psalmide ja Õpetussõnade raamatud on peaaegu täielikult luulevormis, nagu ka mõned prohvetite raamatud, näiteks Jesaja, Jeremija ja Aamos. Kuna luule lugemine erineb jutustuse lugemisest, nõuab selle mõistmine sageli teistsugust lähenemist. Siin on mõned mõtted, mis võivad aidata teil Vana Testamendi luulest sügavamat tähendust leida.
Heebrea luule tundmaõppimine
Esiteks võib see aidata teil meeles pidada, et Vana Testamendi heebrea luule ei põhine riimil, nagu mõni teist tüüpi luule. Ja kuigi rütm, sõnamäng ja helide kordamine on iidses heebrea luules tavapärased, jäävad need tõlkes tavaliselt kadunuks. Üks omapära, mida märkate, on mõtete või ideede kordamine, mida mõnikord nimetatakse ka parallelismiks. Siin on lihtne näide Jesaja raamatust:
„Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion!
Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm.” (Js 52:1)
Psalmide 29. peatükis on mitu paralleelset rida, näiteks järgmised:
„Jehoova hääl kostab võimsasti;
Jehoova hääl kostab toredasti!” (Ps 29:4)
Järgnev on näide sellest, kuidas teadmine, et teine rida on esimesega paralleelne, muudab kirjakoha kergemini arusaadavaks:
„Mina andsin teile küll jõudehambad kõigis teie linnades
ja leivapuuduse kõigis teie paigus” (Am 4:6)
Nendes näidetes kordas luuletaja üht ideed väikeste erinevustega. Selle tehnika abil võib rõhutada korduvat ideed ja kasutada erinevusi selle täielikumaks kirjeldamiseks või arendamiseks.
Teistel juhtudel kasutatakse mõlemas paralleelses lauses vastandlike ideede edastamiseks sarnast keelt, nagu järgmises näites.
„Rahulik vastus vaigistab raevu,
aga haavav sõna õhutab viha!” (Õp 15:1)
Selline paralleelsus ei juhtunud juhuslikult. Kirjutaja tegi seda sihilikult. See aitas neil väljendada vaimseid tundeid või tõdesid nii väe kui ka iluga. Seega, kui märkate Vana Testamendi kirjutistes parallelismi, siis küsige endalt, kuidas see aitab teil kirjutaja sõnumit mõista. Näiteks, mida püüdis Jesaja öelda, seostades „jõudu” „ilusate riietega” ja „Siionit” „Jeruusalemmaga”? (Js 52:1) Mida võib väljendada fraas „rahulik vastus”, kui teame, et selle vastand on „haavav sõna”? (Õp 15:1)
Walter Rane. „Tema kosutab mu hinge”
Heebrea luule kui uus sõber
Mõned inimesed võrdlevad luule lugemist uue inimesega kohtumisega. Vana Testamendi luule lugemine võib olla nagu kohtumine inimesega kaugest riigist ja võõrast kultuurist, kes räägib teist keelt kui meie ja kes on juhtumisi üle kahe tuhande aasta vana. See inimene ütleb tõenäoliselt asju, millest me esialgu aru ei saa, kuid see ei tähenda, et tal pole midagi väärtuslikku öelda. Peame lihtsalt koos aega veetma, püüdes näha asju tema vaatenurgast. Võime isegi avastada, et oma südames mõistame üksteist tegelikult üsna hästi. Ja kui näitame üles kannatlikkust ja kaastunnet, võib meie uuest tuttavast saada lõpuks kallis sõber.
Seega, kui loete kirjakohta näiteks Jesaja raamatust, siis mõtelge sellest kui esmatutvumisest uue inimesega. Küsige endalt: „Milline üldmulje mul sellest jäi?” Milliseid tundeid see kirjakoht teis tekitas – isegi kui te ei mõista igat sõna? Seejärel lugege seda uuesti, võimaluse korral mitu korda. Võiksite selle ette lugeda. Mõned inimesed leiavad sel viisil sügavama tähenduse. Pange tähele konkreetseid sõnu, mille Jesaja valis, eriti sõnu, mis teie meelde pildi maalivad. Milliseid tundeid need pildid teis tekitavad? Mida ütlevad need Jesaja tunnete kohta? Mida rohkem uurite nende Vana Testamendi kirjutajate sõnu, seda enam leiate, et nad valisid teadlikult oma sõnu ja tehnikaid sügava vaimse sõnumi väljendamiseks.
Luuletused võivad olla suurepärased sõbrad, sest need aitavad mõista meie tundeid ja kogemusi. Vana Testamendi luuletused on eriti hinnalised, sest need aitavad mõista meie kõige olulisemaid tundeid ja kogemusi – neid, mis on seotud meie suhtega Jumalaga.
Vana Testamendi luulet uurides pidage meeles, et pühakirjade uurimine on kõige väärtuslikum siis, kui see juhatab meid Jeesuse Kristuse juurde. Leidke sümboleid, kujundeid ja tõdesid, mis tugevdavad teie usku Temasse. Kuulake uurides Püha Vaimu õhutusi.
Tarkuseraamatud
Vana Testamendi luule ühte kategooriat kutsuvad õpetlased tarkuseraamatuteks. Sellesse kategooriasse kuuluvad Iiob, Õpetussõnad ja Koguja. Samal ajal kui laulud väljendavad kiitust, leina ja jumalakummardamist, siis tarkuseraamatud keskenduvad ajatutele nõuannetele või sügavatele filosoofilistele küsimustele. Näiteks uurib Iiobi raamat Jumala õiglust ja inimeste kannatuste põhjuseid. Õpetussõnad pakuvad nõu, kuidas hästi elada, sealhulgas varasematest põlvkondadest kogutud ja edasi antud tarkusesõnu. Ja Koguja raamat seab kahtluse alla elu enda eesmärgi – kui kõik tundub üürike ja juhuslik, siis kust leiame elu tõelise mõtte? Võite mõelda tarkuseraamatutest kui sügavmõttelistest vestlustest inspireeritud mentoritega, kes soovivad jagada tähelepanekuid Jumala ja Tema loodud maailma kohta – ja võib-olla aitavad teil neist asjadest natuke paremini aru saada kui varem.