„Heade uudiste jagamine”, Sõbrake, märts 2026, lk 36–37.
Heade uudiste jagamine
Tõestisündinud lugu Keeniast.
Ühel eredal ülestõusmispühade esimesel pühal ärkas Ryan vara ja jooksis kööki. Ta tundis kookospähkli ja vürtside lõhna, kuna ema oli äsja mahamrisid valmistanud. Ryan hammustas ühte sooja, kohevat kolmnurkset sõõrikut. „Ema! Täna on ülestõusmispühad! Kas me saame täna Jeesuse filmi vaadata?” küsis ta suure naeratusega.
Ema vaatas talle otsa ja naeratas. „Muidugi!”
Ryani väikevend Liam jooksis õue, kui ema ja Ryan filmi vaatama istusid.
Nad nägid, kuidas Jeesus Kristus tegi imesid ja teenis inimesi. Kui inimesed siis Jeesusele haiget tegid, täitusid Ryani silmad pisaratega.
„Ema, miks nad seda Jeesusele tegid?” küsis ta kurvalt.
„Ta otsustas meie eest kannatada,” ütles ema. „Ta armastab meid nii väga, Ryan. Ta suri, et saaksime jälle elada.”
Kui film näitas Jeesuse Kristuse ülestõusmist, siis Ryan naeratas. „Vaata, ema! Ta on jälle elus!”
„Just nii,” ütles ema. „Ta on üles tõusnud! Just nii, nagu ingel Piiblis ütles.”
Hiljem läks Ryan õue mängima. Ta nägi Liamit mangopuu all okstega mängimas.
„Liam! Ma tahan sulle ühe laheda loo jutustada,” ütles Ryan.
Liam ootas, kuni Ryan mangopuu all istet võttis. „Kas see on autodest?”
„Ei. See on veel parem!” ütles Ryan. „See on Jeesusest. Ta suri, kuid ärkas siis taas ellu.”
„Kas tõesti?” küsis Liam.
„Jah! Ingel ütles: „Teda ei ole siin, sest ta on üles tõusnud!” See tähendab, et ka meie elame taas.”
„Oo!” sõnas Liam. „Jeesus on tõesti tugev.”
noogutas Ryan. Ta mõtles sellele, kui palju Jeesus teda armastab. Tema südames oli hea ja rõõmus tunne. Ta oli jaganud häid uudiseid oma perega ja see tegi ülestõusmispüha veelgi erilisemaks.
Illustreerinud Margarida Esteves. Võib paljundada üksnes Kirikus kasutamiseks.