Sõbrake
Mia püha nädal
Märts 2026


„Mia püha nädal,” Sõbrake, märts 2026, lk 12–13.

Mia püha nädal

Iga päev aitas meil Jeesust Kristust meeles pidada.

Tõestisündinud lugu Ameerika Ühendriikidest.

Hakkasime ülestõusmispühadeks valmistuma juba nädal varem. Isa ütles, et ülestõusmispühadele eelnevat nädalat nimetatakse pühaks nädalaks. Ema ütles, et köögilaual saab iga päev olema väike üllatus. Igaüks neist aitaks meil Jeesust Kristust meeles pidada. Ma kirjutan sellest kõigest siia oma päevikusse!

Esimesel päeval leidsime paberist lehed.

Ema ja isa lugesid pühakirjadest palmipuudepüha lugu. Kui Jeesus Kristus läks Jeruusalemma, lehvitasid inimesed palmipuude okstega ja hüüdsid: „Hoosianna!”

Mu õde Lucy hoidis käes pilti Jeesusest eesli seljas. Ülejäänud meist lehvitasid paberist tehtud okstega. Mõte sellest, et tervitasin Jeesust, valmistas mulle rõõmu.

Teisel päeval leidsime prügikoti.

Jeesus oli pahane, et inimesed müüsid templis asju ja viskas nad välja. Korjasime kirikut ümbritsevatest põõsastest prügi. Mul on hea meel, et saime aidata hoolitseda Jumala koja eest!

Kolmandal päeval leidsime savi.

Ema luges lugusid, mida Jeesus Kristus oli inimestele jutustanud. Me kuulasime ja kasutasime savi, et lugude põhjal asju valmistada. Lucy tegi lamba, sest Jeesus on Hea Karjane. Mina valmistasin väikese õlilambi. See aitas mul meeles pidada hoida oma süda täis usku.

Neljandal päeval leidsime kaneeli.

Isa rääkis meile, kuidas Maarja andis Jeesusele Kristusele Tema jalgade jaoks erilist õli. Selle lõhn täitis kogu maja.

Seda erilist õli meil ei olnud. Selle asemel kasutasime maiustuse valmistamiseks kaneeli. Ema ütles, et kui me maiuse küpsemise ajal kaneeli lõhna tunneme, peaksime mõtlema, mida me võiksime Jeesusele anda.

Viiendal päeval leidsime küünlad.

Me süütasime küünlad ja laulsime, just nagu Jeesus Kristus ja Tema jüngrid viimsel õhtusöömaajal laulsid. Me sõime pitaleiba ja jõime viinamarjamahla, et meenutada esimest sakramenti. Meil olid ka granaatõunad, mis meenutasid meile Jeesuse verd, ja oliivid Ketsemani aia jaoks.

Söömise ajal väljas müristas. Ma tundsin end turvaliselt ja tänulikuna, sest teadsin, et Jeesus on juba kõige süngema tormiga silmitsi seisnud.

Kuuendal päeval leidsime lillepoti.

Me lugesime sellest, kuidas Jeesus Kristus meie eest suri. Siis viisime tühja lillepoti aeda ja panime selle külili, et see näeks välja nagu hauakamber. Panime selle ümber mulda ja kive, kuid jätsime avause katmata. Ema andis meile Jeesuse keha kujutava kuju. Mässisime selle aupaklikult valgesse kangasse ja asetasime lillepoti sisse.

Kuigi see oli kõigest lillepott, tundsin siiski kurbust, kui avause kiviga kinni katsime.

Seitsmendal päeval leidsime paberi, millele olid trükitud meie esivanemate nimed.

Ema ütles, et pärast Jeesuse Kristuse surma pani Ta aluse misjonitööle vaimumaailmas. Nii võisid inimesed, kes polnud maa peal Tema evangeeliumi õppinud, ikkagi Temast teada saada. Templis võime saada ristitud inimeste eest, kes enne oma surma ei saanud ristitud.

Me pole Lucyga veel piisavalt vanad, et templisse minna, kuid aitasime prinditud nimekaarte välja lõigata. Ema ja isa käisid kordamööda templis kaartidel olevate inimeste eest templitööd tegemas ja jalutasid meiega templi ümbruses. Isegi väljastpoolt vaadates tundus tempel veidi nagu taevas.

Ülestõusmispühadel leidsime tühja hauakambri.

Ülestõusmispühade hommikul oli kivi lillepoti eest kadunud ja riie tühi. Seal oli kaart, millele oli kirjutatud: Ta on üles tõusnud!

Ma juba teadsin, et Jeesus Kristus on ülestõusmispühade põhjus. Pärast püha nädala tähistamist arvan, et tunnen Teda samuti veidi paremini.

Loo PDF päeviku lehtede, väikeste visandite ja Jeesuse Kristuse pildiga

Illustreerinud Melissa Kashiwagi. Võib paljundada üksnes Kirikus kasutamiseks.