Mitte nii täiuslik
Adeline’i täiuslik päev oli ametlikult läbi.
Tõestisündinud lugu Prantsusmaalt.
Adeline lõpetas paberile viimase märkeruudu tegemise. Selle kõrvale kirjutas ta: Palveta hommikul ja õhtul.
„Mis see on?” küsis Maman.
„Ma koostan homseks tegevuste nimekirja,” selgitas Adeline. „Ma tahan täiuslikku päeva!”
Maman kergitas kulme. „Kas tõesti?”
Adeline noogutas. „Me õppisime Algühingus, kuidas saada täiuslikuks Kristuses. Ma plaanin olla eriti hea, et mul oleks täiuslik päev.”
„Mul on hea meel, et sa tahad teha häid valikuid,” ütles Maman. „Aga sa ju tead, et maa peal oli ainult üks täiuslik inimene – Jeesus Kristus.”
Adeline ohkas. „Ma tean. Aga ma tõesti tahan proovida! Ma arvan, et olen selleks võimeline.”
Hommiku saabudes oli Adeline valmis. Ta tegi oma voodi üles ja ütles hommikupalve.
Hommikusöögi ajal aitas ta toita oma väikest õde Sylviat. Kui Sylvia virsikuid tooli peale ajas, hingas Adeline sügavalt sisse. Ta luges neljani ning aitas koristada.
Adeline otsis koolis inimesi, kes vajasid abi. Lucas oli pahkluu välja väänanud, seega Adeline kandis lõunasöögikandikut tema eest.
Koolist lahkudes naeratas Adeline laialt naisele, kes kooliväravat lahti hoidis. Naine nägi tavaliselt tõre välja. Aga täna naeratas ta vastu!
Pärast kooli lubas Adeline Sylvial oma lemmikkaisuloomaga mängida. Ja enne magamaminekut tegi ta palve. Ta märkis ära nimekirjas olevad tegevused ja puges teki alla. Ta tundis end väga uhke ning väga väsinuna. Ta oli valmis järgmiseks täiuslikuks päevaks homme!
Kui Adeline järgmisel päeval ärkas, olid kõik tema nukud mööda põrandat laiali. Üks nukk oli Sylvia käes ja ta lutsutas seda. Ta oli need vist kõik välja võtnud.
„Sylvia!” karjatas Adeline. „Ma ütlesin sulle, et sa ei näpiks mu nukke!” Ta haaras nuku, mida Sylvia käes hoidis. Sylvia puhkes nutma ja jooksis minema.
Adeline heitis pilgu oma uksel olevale nimekirjale. Tal läks südame alt õõnsaks.
Maman tuli sisse just siis, kui Adeline tundis põsel pisarat.
„Mis juhtus?” küsis Maman.
„Ma unustasin palvetada. Ma ei teinud oma voodit üles.” Adeline’i hääl värises. „Ja ma olin Sylvia vastu kuri. Minu täiuslik päev on ametlikult läbi!”
Maman kallistas Adeline’i. „On väga raske olla kogu aeg täiuslik. Tegelikult on see võimatu.”
Adeline kortsutas kulmu. „Aga kuidas ma saan siis olla täiuslik Kristuses?”
„Nii see on. Me ei saa täiuslikuks ilma Jeesuse Kristuseta,” ütles Maman. „Ta andis oma elu meie eest, sest Taevane Isa teadis, et me teeme vigu ja vajame abi. Jeesus võtab meie ebatäiuslikud katsed ning muudab need paremaks.”
Adeline mõtles järele. „Nii et iga päev ei saa mul olla täiuslik päev?” küsis ta.
Maman raputas pead. „Ei. Sul on raskeid päevi. Aga sul on ka häid päevi.” Maman lükkas Adeline’i juuksed ta kõrva taha. „Endast parima andmine on see, mis loeb. Isegi kui päev algab vale valikuga, võime alati palvetada, et meelt parandada ja uuesti proovida. Jeesuse Kristuse abiga oled piisavalt hea.”
Adeline tundis sooja tunnet.
„Vaatame nüüd su nimekirja.” Maman osutas nimekirjale. „Mis sa arvad, kui me keskenduksime vaid ühele asjale?”
Adeline vaatas oma nimekirja. Ta rebis osa paberist ära ja kleepis allesjäänu tagasi uksele. Allesjäänud osal oli kirjas: Palveta hommikul ja õhtul.
Adeline naeratas. „Mu päev ei alanud ideaalselt, kuid ma saan ikkagi veel palve teha. Ja Jeesuse Kristuse abiga sellest piisab!”
Illustreerinud Giovanni Abeille