„Suahiilikeelsed pühakirjad”, Sõbrake, jaanuar 2025, lk 36–37.
Suahiilikeelsed pühakirjad
Kui ma vaid saaksid kuidagi aidata,” mõtles Jared.
Tõestisündinud lugu Austraaliast.
Jared läks pühapäevakooli ja võttis koos klassikaaslastega istet. Ta märkas, et klassi tuli ka üks võõras poiss, kes istus temast paar tooli eemale.
Jaredi õpetaja vend Trudgen naeratas klassile. „See on Emmanuel,” ütles ta. „Ta kolis koos perega just Austraaliasse. Nad on esimest pühapäeva meie koguduses.”
Jared arvas, et uude kogudusse minek võib olla raske. Ta mõtles, et proovib olla Emmanueli sõber.
Vend Trudgen võttis pühakirjad välja. „Avame kõik 3. Nefi raamatu,” ütles ta.
Jared avas pühakirjad ja heitis pilgu Emmanueli poole. Tal ei olnud pühakirju.
Jared naeratas talle laialt ja nõjatus tema poole. „Tere! Mina olen Jared,” ütles ta. „Tahad, ma jagan sinuga oma pühakirju?”
Ka Emmanuel naeratas. „Ma ei oska eriti inglise keelt,” ütles ta. „Vabandust.”
„Mis keelt sa räägid?”
„Suahiili keelt.”
Jared ei osanud suahiili keelt. Ülejäänud tunni jooksul nad eriti ei rääkinud.
Jared rääkis Emmanuelist õhtusöögi ajal oma perele.
„Tundub, et ta on väga tore,” ütles Jared. „Kuid me ei saa eriti teineteisest aru.”
Ema noogutas. „Emmanuelil ja ta perel on praegu päris raske,” ütles ta. „Nad pidid oma kodumaalt ootamatult lahkuma, kuna seal juhtus palju halba. Nad jätsid kõik maha.”
Jared kortsutas kulmu. Mis tunne võiks olla homme kodunt lahkuda ja täiesti uude riiki kolida? See oleks tõeliselt raske!
Kui ma vaid saaksin Emmanueli kuidagi aidata,” mõtles Jared. Aga kuidas?
Jared ei suutnud lõpetada Emmanuelile mõtlemist, kui ta magamaminekuks valmistus. Ta võttis Mormoni Raamatu, istus laua taha ja luges mõned salmid. Pühakirjade lugemine tegi tal alati tuju paremaks. Täna õhtul meenutasid talle pühakirjad ka seda, et Emmanuel ei saanud üldse pühakirju lugeda. Jared sulges pühakirjad ja põrnitses esikaant. Seejärel kargas ta toolilt püsti ja tormas koridori.
„Ema!” hüüdis ta. „Ma vist tean, kuidas Emmanueli aidata!”
Järgmisel pühapäeval ei läbenud Jared oodata, kuni ta Emmanueli näeb. Ta istus koos teiste diakonitega kogudusehoone ees ja ootas, uus raamat süles. Misjonärid olid aidanud tal Emmanueli jaoks selle erilise raamatu muretseda.
Jared naeratas, kui Emmanuel perega sakramendisaali astus, ja viipas, et ta tuleks tema juurde. Emmanuel istus hämmeldunult Jaredi kõrvale. Kuid kui Jared talle Mormoni Raamatu ulatas, läksid tal silmad suureks.
„Mulle või?” küsis Emmanuel.
Jared noogutas.
Emmanueli silmad lõid särama. Ta lehitses oma uue Mormoni Raamatu lehekülgi. „Suahiili keel!” ütles ta. Ta naeratas Jaredile ja surus raamatu seda kallistades vastu rinda. „Aitäh sulle!”
Jared tundis südames soojust, kui ta talle vastu naeratas. Ta teadis, et ta ei saa kõike Emmanueli jaoks heaks muuta, ja nad ei osanud ikka veel teineteisega eriti rääkida. Kuid sellest polnud midagi. Nad ei peagi rääkima sama keelt, et sõbrad olla.
Illustreerinud Keith Negley.