Maja päikeseline pühakirjakoht

Maja istus oma kodutrepil ja toetas lõua kätele. Päike paistis eredate, soojade valguskiirtena läbi kõrgete puude. Õhk lõhnas nagu värsked männiokkad.

Ema tuli välja ja istus Maja kõrvale. „Millest sa mõtled?”

„Ma peaksin jagama Algühingus oma lemmikpühakirjakohta,” ütles Maja. „Aga mul pole lemmikut. Ja ma ei tea, millist valida.”

Ema noogutas. „Lemmikpühakirjakoha valimine on raske.” Ta vaatas puude poole ja tõusis siis püsti. „Mul on üks mõte.”

Ema läks tagasi sisse. Kui ta tagasi tuli, hoidis ta käes pühakirju. „Alustame mõnest loost. Mis on sinu lemmikpühakirjalugu?”

Maja mõtles selle üle. „Mulle meeldib, kui Jeesus külastas nefilasi.”

Ema lehitses Mormoni Raamatu lehekülgi. „See lugu algab 3. Nefi raamatus.” Ta näitas näpuga leheküljele. „Loeme kordamööda ja valime välja salmid, mis meile meeldivad.”

Maja noogutas ja kuulas, kui ema luges. Ta luges, kuidas Jeesus Kristus oma jüngrid kutsus. Ta luges rahutoojatest ja palvest.

Siis saabus Maja kord. Kui ta ühe salmi lõpetas, tegi ta pausi. Ta tundis, nagu paistaks päike piisavalt eredalt, et täita tema süda.

Ta vaatas üles ema poole. „Mulle meeldis see.”

„Mulle ka. Mis sulle selle juures meeldib?” küsis ema.

Maja kehitas õlgu, kui naeratus tema nägu kattis. „See on Jeesusest. Ja see lihtsalt teeb mind õnnelikuks.”

Ema naeratas vastu. „See on suurepärane viis teada, et oled leidnud oma lemmikpühakirja. Kas sa tahad seda Algühingus jagada?”

Maja noogutas õhinal. „Kas sa aitad mul selle selgeks õppida?”

„Muidugi!” ütles ema.

Ema ja Maja harjutasid üks sõna korraga. Harjutamise ajal siristasid linnud puudel, nagu nemadki õpiksid.

Maja harjutas terve nädala oma uut lemmikpühakirjakohta. Pühapäeva hommikul oli ta veidi närvis. Ta harjutas pühakirjakoha ütlemist pikal autosõidul kirikusse.

Maja Algühingus oli vaid mõni laps. Kuid kui ta klassiruumi astus, tundis Maja, nagu lendaksid liblikad tema kõhus ringi.

Kui oli tema kord jagada, tõusis Maja püsti ja hingas sügavalt sisse. „Vaadake, mina olen seadus ja valgus,” ütles ta. „Vaadake mind ja pidage vastu lõpuni ja te elate; sest sellele, kes peab vastu lõpuni, ma annan igavese elu.”

Kui Maja oli valmis, istus ta maha ja naeratas. Ta oli sellega hakkama saanud! Närvilised liblikad olid kadunud ja soe, päikeseline tunne oli tagasi. Ta teadis, et tema lemmikpühakirjakoht tekitab seda tunnet alati, kui ta seda vajab.

Illustreerinud Chloe Dominique