Neis on vägi

Milline suurepärane sõnum vend Webbilt. Praegu on seminarides ja instituutides väga põnev aeg. Meil on uus eluks ettevalmistumise õppekava. Meil on innovatsiooniinstituudi algatus. Seminaris osalejate arv kasvab, kasvab ka instituudis osalejate arv. Ja ma arvan, et kõik need asjad, mida me teeme, aitavad luua ja muuta meie tundide ja õpilaste kogemused tähelepanuväärseks. Kuid ma nõustun vend Webbiga, et lepingute kaudu saame jõudu juurde. Ja kui noored, noored ja noored täiskasvanud, sõlmivad, teevad ja uuendavad oma lepinguid, on meie töös jõud, mis võimendab kõike, mida me teeme.

Tahaksin täna rääkida veidi õppimise süvendamisest meie klassiruumides. Üldjuhina käin ma perioodiliselt nn misjoniringreisil, mille käigus vaatame üle misjoni edenemise, jälgime misjonijuhte ning hindame misjonäride läbikäimist ja vaimu.

Ühel sellisel külastusel oli mul meeldejääv võimalus jälgida misjonijuhtide nõukogu, mis kaasas kõiki misjoni piires juhiülesannetes teenivaid misjonäre. Need noored juhid olid kõik ustavad, kuid neil oli raskusi otsusega, kas kaasata mõned vähem kogenud misjonärid täitma ülesandeid, mille misjonijuhataja oli andnud kogu misjonile. Üks misjonäridest väljendas erilist muret, et teistele misjonäridele lihtsalt ei saa usaldada neid kõrgeid ootusi. Ta ei olnud kindel, et teised on ülesande täitmiseks piisavalt võimekad ja arvas, et neil puudus vaimne küpsus, et neid ülesandeid täita. Teistele tundus, et vähem kogenud misjonäride kaasamine oleks liiga suur töö, ja nad arutasid, kas oleks tõhusam, kui juhtrühm selle vastutuse enda peale võtaks.

Ma pidin muigama, kui vaatasin neid noori misjonäre, kelle kogemus Kirikus ei olnud tegelikult palju suurem kui nende eakaaslastel, kes neile nii palju muret valmistasid. Seejärel palusin juhtrühmal mõtiskleda võimaluse üle, mis meie Taevane Isa annab kõigile oma lastele evangeeliumis tegutseda, kasvada ja kohustusi täita. Tunnistasin, et nende vaatenurgast paistis olevat märkimisväärne erinevus nende kogemustes ja võimetes võrreldes ülejäänud misjonäridega. Seejärel palusin neil mõelda, kuidas see võib välja näha Jumala vaatenurgast, kui Ta meie kõigi peale vaatab.

Lõhe misjoni juhtkonna ja ülejäänud misjoni vahel võib tunduda märkamatu, kui seda vaadata Jumala kõrgemast seisundist, kui ta alla meie peale vaatab. Ja ometi delegeerib Ta pidevalt olulist vastutust ja kaasab nii paljusid meist teenima piiskoppide, Abiühingu juhatajate, vanemate kvoorumi juhatajate ning ka tsoonijuhtide ja õdede koolitusjuhtidena.

Õpetusest ja Lepingutest loeme: „Inimesed peaksid olema õhinaga kinni heades aadetes ja tegema palju asju omaenda vabast tahtest ning saatma korda rohkesti õigsust; sest neis on vägi, milles nad on vabad tegutsema. Ja kuivõrd inimesed teevad head, ei kaota nad mingil juhul oma tasu.”

Täna tahaksin rääkida usaldusest, mida on vaja, et õpetajad laseksid oma õpilastel kasutada valikuvabadust nende õppimise ja isikliku pöördumise süvendamiseks. Toetun tugevalt materjali „Päästja viisil õpetamine” peatükile „Innustage usinat õppimist”.

Eteri 3. peatükis anub Jeredi vend Issandat: „Puuduta neid kive, oo Issand, oma sõrmega ja tee, et need võiksid särada pimeduses ‥, et meil võiks olla valgus, kui me merd ületame.” Olen seda lugu ja seda isiklikku kõnelust pikka aega lugenud kui Jeredi venna algatust ja tegutsemist, mida see ka oli. Kuid kuni viimase ajani polnud ma mõistnud rolli, mida Issand selles mängis, kutsudes Jeredi venda vastutust võtma. Enne seda, kui Mormoni Raamatu prohvet läks ja leidis kivid, mis võiksid pimedust valgustada, kutsus Issand teda võtma vastutust mitte ainult pargaste ehitamise, vaid ka pargaste valgustamise võimalike lahenduste ja võimaluste leidmisel.

Enne kui Jeredi vend pakkus välja soovitatud lahenduse, küsis Issand temalt järgmist: „Mida te soovite, et ma teie jaoks valmistaksin, et teil oleks valgust, kui te olete neelatud mere sügavustesse?” Seal see oli, otse minu ees. Ma polnud seda kunagi varem märganud. Kuid enne, kui Jeredi vend võttis ette tegevuse, mida me nii imetleme, kutsuti teda tegutsema, võtma vastutust lahenduse leidmise eest. Jah, Jeredi vend võttis küll initsiatiivi, kuid Meisterõpetaja suurendas selle juhtumise võimalust ja tõenäosust, kutsudes teda mõtlema, tegutsema ja lahendust leidma.

Raamatus „Päästja viisil õpetamine” loeme: „Kindlasti oli aukartustäratav vaadata, kuidas Päästja vee peal kõndis. Kuid Peetrusele sellest ei piisanud. Ta tahtis teha seda, mida tegi Päästja, olla seal, kus Ta oli, ja saada ise sama kogemust.” Teisisõnu innustas Päästja oma jüngreid usinalt õppima, täpselt nagu Ta innustab meie kõiki seda tegema.

Täna kasutan ma kolme viisi, kuidas saame innustada usinat õppimist, nagu on kirjeldatud raamatus „Päästja viisil õpetamine”. Esiteks „kutsuge õppijaid üles õppimiseks valmistuma”. Teiseks „julgustage õppijaid jagama õpitavaid tõdesid”. Ja kolmandaks „kutsuge õppijaid elama õpitu järgi”.

Arutades kõiki neid püüdlusi, et innustada usinat õppimist, loodan, et suudame teha kahte asja: esiteks loodan, et näeme oma õpilasi nii, nagu Jumal neid näeb, tunnistades, et neis on vägi ning et Jumala vaatenurgast oleme kõik võimelised õppima, kui meile antakse võrdsed võimalused tegutsemiseks ja oma valikuvabaduse kasutamiseks. Teiseks loodan, et mõtisklete viiside üle, kuidas saaksite innustada usinat õppimist, püüdes leida valdkondi, milles saate ennast parandada. Ja ma palvetan, et Vaim aitaks valgustada neid võimalusi teie enda õpetamispüüdlustes.

Raamatust „Jutlusta minu evangeeliumi” loeme: „Healt õpetajalt õppida on oluline, kuid oluline on ka ise saada pühakirju uurides mõttekaid õpikogemusi.” Üks viise, kuidas kutsume oma õpilasi õppimiseks valmistuma, on innustada neid pühakirju uurima. Peaksime aitama oma õpilastel sõltuda oma isiklikus arengus vähem klassiruumist, kui nad õpivad pühakirjade kaudu looma Issandaga otsest ja isiklikku suhet. Lisaks meie üldisele kutsele osaleda seminaris või instituudis kutsume kõiki oma õpilasi lugema pühakirju ja teisi prohvetlikke sõnumeid. See on kõige tõhusam, kui see toimub enne klassiruumis toimuvat arutelu, sest ettevalmistus süvendab õppimist ja aitab kaasa klassiruumis või veebis toimuvale arutelule.

On palju viise, kuidas aidata õpilastel õppimiseks valmistuda. Üks viis seda teha on tuletada õpilastele iga õppetunni lõpus meelde järgmise klassi lugemisülesannet. Kui ma olen klassiruumis, teen seda sageli nii, et kirjutan lugemisülesande tahvli paremasse ülanurka ja osutan sellele tunni lõpus. Muidugi saab veebikeskkonnas seda teha programmiliselt kursuse enda kujunduses. Teised viisid, kuidas innustada enne tundi pühakirjade uurimist, võivad hõlmata õpilastele enne klassiruumis toimuvat arutelu e-kirja või tekstsõnumiga meeldetuletuse saatmist. Samuti saate innustada tulevast pühakirjade uurimist, tunnustades õpilaste ettevalmistust, lastes kellelgi jagada midagi, mida nad pühakirju lugedes õppisid, või küsimust, millele nad loodavad selles tunnis vastust leida.

Lisaks pühakirjade uurimisele on ka teisi viise, kuidas kutsuda õppijaid õppimiseks valmistuma. Olen näinud, kuidas tõhusad õpetajad saadavad oma õpilastele enne klassiruumis toimuvat arutelu küsimusi. Teine tõhus ettevalmistusmaterjal on kutsuda õpilasi valikuliselt enne tundi valmistuma, et õpetada mõnda tunnis käsitletavatest mõistetest või jagada kogemust, mis võib teiste jaoks õppimist süvendada. Need jõupingutused nõuavad juhendajalt rohkem aega ja sageli palju rohkem teadmisi oma õpilaste vajaduste ja kogemuste kohta, kuid neil on suur mõju kogu klassi õpikogemuse süvendamisele.

Ma tean alati, kui õpetajad on kutsunud õppijaid valmistuma, sest seda on näha õpilaste jõupingutustes; arutelu on sügavam, sisukam ja selles on tunda rohkem Vaimu. Mõelge, kuidas saaksite kutsuda õppijaid enne arutelu või klassiruumi tegevust õppimiseks valmistuma.

Muidugi nõuab sügav õppimine enamat kui lihtsalt passiivset kuulamist. On vaja, et meie õpilased kikitaksid kõrvu ja oleksid kaasatud õppijad. Üks viis, kuidas see juhtub, on see, kui õpilastel lubatakse õpitut teistega jagada. Kui teate, et teilt oodatakse õpetatu jagamist, siis valmistute teistmoodi. See ootus aitab teil ka teistmoodi kuulata ja olla kuulamisel aktiivsem. Loomulikult süvendab õpitu sõnastamine neid teadmisi ja selgitab, mida õpilane õpib ja kogeb.

Õpetuses ja Lepingutes on meid manitsetud: „Määrake endi seast õpetaja ja kõik ärgu olgu kõnemehed samal ajal, vaid rääkigu üks korraga ja kõik kuulaku tema ütlemisi, et kui kõik on rääkinud, siis kõik saaksid haritud kõigi poolt ja et igaühel võiks olla võrdne võimalus.”

Loomulikult on määratud juhendajal tavaliselt rohkem kogemusi ja ta on tõenäoliselt õppinud materjali sügavamalt kui enamik õpilasi. Kuid pidage meeles kogemust, mida jagasin oma sõnumi alguses misjonäridest, kes ei usaldanud, et teised oma arengu eest vastutuse võtavad. Kui õpetaja domineerib õppimiskogemuse üle, võib tal olla tunne, et ta on tõhus õpetaja, sest tema sõnum tundub kaasahaarav ja vastab tema enda tunnetele. Kui aga õpilasi ei kaasata, ei tea õpetaja tõenäoliselt, kuidas õpetus nende õppimist tegelikult mõjutab. Lisaks jätab üksainus õppeallikas õppijad sageli ilma sügavamast võimalusest õpitut jagada.

On palju viise, kuidas võimaldada õpilastel õpitut jagada. Üks lihtsamaid selleks on anda neile aega mõtisklemiseks. See võib tulla pühakirjapäeviku või isegi arutelu osana tehtava mõtisklustegevuse kaudu. Seda saab teha ka tähendamissõna, eluolukorra või isikliku rakenduse tutvustamisega ja seejärel lubades õpilastel enne teistega jagamist tähelepanekute üleskirjutamise kaudu mõtiskleda.

Teine viis, kuidas kõik saavad õpikogemuses võrdsed eelised, on juhtida arutelu küsimustega, mis kutsuvad õpilasi mõtlema ja oma teadmisi jagama. Mul oli tavaks öelda, et kui mul oleks vaid kolm kaalukat küsimust, saaksin anda ühetunnise õppetunni. Õppetunni ettevalmistamisel moodustan küsimusi esmalt teemale ja tunni õpieesmärkidele keskendudes. Otsustan, millised pühakirjakohad, prohvetlikud mõtteavaldused või isiklik kogemus võiks kõige paremini neid õpieesmärke saavutada, seejärel kirjutan üles ja ümber kümmekond erinevat versiooni küsimustest, mis minu arvates aitaksid õpilastel nende õpieesmärkide kohta tõde avastada. Mõned küsimused, mida ma kirjutan, on mõjuvamad kui teised, kuid teised on tõhusad minu põhiteema küsimuste süvendamiseks.

Samuti saate oma küsimusi ja arutelukeskkonda tõhusamaks muuta. Kui arutelus domineerib üks või kaks õpilast, ei erine see juhendaja domineerimisest õpetamisel. Kui ma esitan küsimusi rühmas, jätan sageli pärast küsimuse esitamist aega, enne kui õpilaste vastuseid küsin. See võib tunduda ebamugav õpetajale, kes soovib sageli kohe vastust, kuid hetkelise pausi lubamine teeb vähemalt kahte asja. Esiteks annab see õpilastele aega järelemõtlemiseks. Teiseks annab see õpetajale lisaaega arutelule vastajate rühma laiendamiseks. Pidage meeles, et te ei pea kutsuma vastama esimesena käe tõstnud õpilast. Samuti olen avastanud, et jagades õpilastega enne tundi, mida võite tunnis küsida, aitab see neil valmistuda ja võib olla eriti tõhus õpilaste jaoks, kes on häbelikud või tunnevad, et nende kommentaare ei hinnata. Pidage meeles ka seda, et osalema kutsumine eeldab, et õpikeskkond on igati turvaline. Õpilase kommentaarile tuginemine või neile hiljem kiidusõnumi saatmine on mõned viisid, kuidas tugevdada osalemist ja aidata õpilastel tunda, et nende panust hinnatakse.

Lõpuks ei pruugi isegi parimad rühmaarutelud võimaldada kõigil või isegi enamikul õpilastel piiratud aja jooksul osaleda. Ma võtan sageli ühe oma peamise küsimuse ja palun õpilastel jagada mõtteid paarides või väikestes rühmades, mis tagab, et kogu klassil on olnud vähemalt üks võimalus jagada teistega tõdesid, mida nad õpivad. Kui julgustame õppijaid jagama õpitud tõdesid, kutsume neid üles võtma vastutust oma õppimise eest.

Nefi õpetab, et valikuvabaduse vägi seisneb selles, et see võimaldab meil ise tegutseda ja mitte lasta end mõjutada. Kas meie klassiruumi olud võimaldavad õpilastel tegutseda ja oma õppimise eest vastutust võtta või on tegemist passiivse keskkonnaga, kus õpilasi lihtsalt mõjutatakse, kui nad vaikselt kuulavad? Kui keegi külastaks teie klassiruumi sel nädalal, kas ta näeks, et õpilastele antakse võimalus õppeprotsessis osaleda? On raske kutsuda üles usinat õppimist, kui me ei luba õpilastel jagada oma arusaamu, inspiratsiooni ja tähelepanekuid tõdedest. Julgustage õppijaid jagama tõdesid, mida nad õpivad, ja muutke see osaks teie klassiruumi kogemusest.

Vanem David A. Bednar on õpetanud: „Teiste tegutsema kutsumine on oluline, sest usk Päästjasse on tegutsemise ja väe põhimõte. Issanda teenijana ei ole minu roll ainult teabe levitamine. Kui inimeste usk Jeesusesse Kristusesse kasvab, peavad nad tegutsema vastavalt Päästja õpetustele.”

Usuõpetuse eesmärk Kiriku haridussüsteemis on „Õpetada Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi viisil, mis aitab igal õpilasel saada Jeesuse Kristuse elukestvaks jüngriks, kes sõlmib ja järgib lepinguid, armastab Jumalat ja teisi ning on võimeline, valmis ja pühendunud koguma kokku Iisraeli mõlemal pool eesriiet.” Selliseid jüngreid ei kasva, kui meie õpetus ei sisalda kutseid saada millekski enamaks ja elada õpitud põhimõtete järgi.

Järgmine lõik pärineb raamatust „Päästja viisil õpetamine”: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees.” „Armastage oma vaenlasi.” „Paluge, siis antakse teile.” „Minge sisse kitsast väravast.” [Mt 5:16, 44; 7:7, 13] Mõned kõige elavamad ja meeldejäävamad kutsed kogu Päästja maise teenimisaja jooksul kõlasid, kui Ta õpetas oma jüngreid Galilea mere ääres asuval mäenõlval. Päästja eesmärk oli muuta elusid, nagu selgub Tema üleskutsest: „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.” [Mt 7:24; rõhutus lisatud].” Palun kutsuge oma klassiruumis õppijaid elama õpitu järgi.

Oma sõnumiks valmistudes palusin teil kõigil uurida materjali „Päästja viisil õpetamine” peatükki „Innustage usinat õppimist”. Kuna me ei ole isiklikult koos ja mõned teist võivad vaadata seda omaette, soovitan teil jagada kaemusi järgmiste küsimuste kohta oma töörühmadega näost näkku või veebikoosolekul, mille me palume teie täiendkoolituse juhtidel läbi viia. Need küsimused kaasavad järgmist:

• Miks on evangeeliumi õppimine tõhusam, kui see hõlmab isiklikku tegutsemist, ettevalmistust, jagamist ja isiklikele üleskutsetele vastamist?

• Millised pühakirjakohad ja prohvetlikud avaldused kinnitavad teie tähelepanekuid eelmise küsimuse kohta?

• Ja kuidas need avaldused teid isiklikult puudutasid?

Lõpetuseks mõelge kõikidele järgmistele põhimõtetele, mida oleme koos vaadanud, ja kuidas need võivad innustada teie õpilasi usinalt õppima: esiteks kutsuge õppijaid õppimiseks valmistuma; teiseks julgustage õppijaid jagama õpitavaid tõdesid, ja kolmandaks kutsuge õppijaid elama õpitu järgi.

Minu viimane üleskutse on mõelda, kuidas saaksite tugevdada oma õpetust kõigis nendes kolmes valdkonnas.

• Kuidas saaksin järjepidevamalt ja tõhusamalt kutsuda oma õpilasi enne õpikogemust valmistuma?

• Kuidas saaksin julgustada oma õpilasi õpitut jagama ja tunnis aktiivselt osalema?

• Lõpetuseks, millised üleskutsed tugevdavad minu õpilasi ja aitavad neil õpitu järgi elada?

Vennad ja õed, me armastame teid väga ja meil on võimalus järgida Päästja eeskuju, et kutsuda üles usinale õppimisele. Palun usaldage oma õpilasi. Ainult nii saavad neist need, kelleks Issand soovib, et nad saaksid. Me ei levita teavet ega lihtsalt inspireeri oma õpilasi dünaamilise isiksuse ja kaasahaaravate õppetundidega. Valmistame õpilasi ette, et nad võiksid vaimselt ellu jääda üha keerulisemal ajal. Vaimne ellujäämine sõltub võimest ära tunda Püha Vaimu juhatust.

President Russell M. Nelson on õpetanud: „Eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava, trööstiva ja pideva mõjuta.”

Kui me õpetame oma õpilasi usinalt õppima, muutudes aktiivseteks osalejateks, õpetame neile ka seda, kuidas otsida ja saada juhatust Pühalt Vaimult. Just see oskuste kogum õnnistab neid kaua pärast seda, kui nad on meie klassiruumist lahkunud. Kui püüate innustada sellist usinat õppimist, luban, et näete oma õpilaste elus imesid. See vägi on neis. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.