Valmis kohtuma Päästjaga

Oleme jõudnud jõuluaega ja minu mõtted on pöördunud nende poole, kes on ehk kodust kaugel, sealhulgas väga suurele arvule misjonäridele, kes praegu teenivad.

Minu esimesed jõulud kodust eemal olid misjonärina Inglismaal 1960. aasta detsembris. Ma teenisin Inglismaal Swindonis.

Avasime Swindoni misjonitööks umbes 90 päeva varem. Üürisime ruumi pühapäevaste koosolekute pidamiseks. Meid õnnistati mõne pöördunuga – kellest sai alguse üks väike kogudus.

Jõululaupäeval otsustasime koos kaaslase vanem Noel Luke’iga külastada meie teenimispiirkonna inimesi nende kodudes ning jagada nendega lühikest jõulusõnumit ja õnnistust. Oli kaunis õhtu ja taevast katvatest pilvedest paistis läbi hele kuu, mis tekitas taevaliku tunde. Ühtäkki mõistsime, et kõik inimesed meie naabruskonnas olid häälestanud televiisorid armastatud koomiku ja laulja Harry Secombe’i saatele. Ta laulis armsat laulu „Õnnista seda koda”. Ta esitas liigutavalt pühasid laulusõnu:

„Õnnista rahvast, kes elab siin.

Hoia, et patt neid eemal ei viiks.

Õnnista meid, et võiksime tulla,

ja Issand, koos Sinuga igavest olla.”

Tema esitus tõi meile pisarad silma. Peaaegu igast kodust kostuv laul kajas üles ja põrkus pilvedest tagasi. Mind ja vanem Luke’i valdas tunne, et oleme tõeliselt oma Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse saadikud, kes püüavad teenida ja õnnistada meie Taevase Isa lapsi.

Misjonärina sain aru, et siin maa peal elades oleme kõik eemal oma kodust – oma taevasest kodust. Selle kodu mugavust saab tunda meie Päästja teenimise kaudu.

Viimastel aastatel on Kirik julgustanud meid rõhutama valgust, mida Päästja annab kogu maailmale, eriti jõuluajal. Kirikul on suurepärane „Valgusta maailma” algatus, et pöörata igaühe mõtted Päästja poole. Sellega kaasneb pingutus abistada abivajajaid ja osutada kristlikku teenimist.

Eelmisel aastal alustas Kirik „Valgusta maailma” algatust, kasutades New Yorgi Times Square’i ümbritsevaid tohutuid digitaalseid ekraane.

Mary ja mina olime kohal, kui hiiglaslikel digitaalsetel reklaamipindadel kujutati Päästja sünni liigutavat pilti. See oli sügavalt vaimne kogemus. Sellel aastal on Times Square’i kogemust korratud paljudes linnades üle maailma.

New Yorgis viibides märkasin „Valgusta maailma” ürituse ajal pingutusi, et kaubamajade akendel oleksid märkimisväärsed väljapanekud.

Mäletan ajalehe New York Timesi pühapäevast väljaannet, milles oli terve lehekülje pikkune artikkel pealkirjaga „Naasevad pühadeteemalised aknaväljapanekud. Naasevad ka ostjad.” Artiklis kirjeldati traditsiooni, kus New Yorgi Fifth Avenue kaubamaja aknaid ehtisid uhked väljapanekud. Nii palju, kui ma artikli ja oma hiljutise külastuse põhjal võisin kindlaks teha, ei olnud ühelgi neist väljapanekutest kujutatud jõulustseene ega Kristuslast.

Artiklit lugedes meenusid mulle noorena nähtud Salt Lake City kaubamajade jõuluaknad, millel kujutati Kristuslast. Samuti meenus mulle üks tollest perioodist pärit jutustus ühest Kesk-Lääne kaubanduskeskusest, mis soovis rõhutada jõulutemaatikat, et luua jõulutunnet ja meelitada ostjaid. Nad panid üles suure plakati, millel oli kirjas: „Kui Kristus tuleks täna õhtul, siis kelle juurde ta tuleks?” Sildi all olevatel poeakendel kujutati mitut stseeni. Kui ma neid stseene õigesti mäletan, siis olid need järgmised.

• Üks oli voodis lebavast eakast naisest, kelle eest hoolitses haiglaõde. Naine näis olevat väga haige.

• Teine oli noorest emast vastsündinud lapsega. Nende palgeilt kiirgas rõõmu.

• Kolmas stseen kujutas perekonda nutvate lastega. Oli selge, et süüa on napilt ja jõulukinke saab olema vähe, kui üldse.

• Neljas stseen näitas, et ilmselgelt jõukas perekond pakkis lahti paljusid kingitusi.

• Viies vaatepilt oli armas, kuid tagasihoidlik perekond, kus oli palju lapsi, kes rõõmsalt koos laulsid.

Mõeldes nendele viiele väljapanekule ja plakatile „Kui Kristus tuleks täna õhtul, siis kelle juurde ta tuleks?”, tuleb mulle pähe kaks mõtet.

Esiteks me teame, et kui Päästja tuleb teist korda, ei tea me ei päeva ega tundi.

Teiseks, kui Jeesus Kristus tuleb, nagu president Russell M. Nelson hiljutisel üldkonverentsil õpetas, „naaseb [Ta] millenniumi Messiana”. Et olla valmis, kutsub president Nelson meid üles „pühendama oma elu taas Jeesusele Kristusele”. Sellest lähtuvalt võinuks plakat õigemini öelda: „Kui Kristus tuleks täna õhtul, siis kes oleks valmis Teda vastu võtma?”

Vaadates aknastseene, saan aru, et kõik, mis need meile räägivad, puudutab inimeste füüsilist ja rahalist seisundit, kuid ei ütle midagi nende vaimu seisundi kohta. Aknal on kujutatud isikuid, kes olid vanad ja haiged, samuti terved ja vastsündinud. Oli ka rikkaid ja vaeseid. Kuid vanus, tervis ja rahaline seis ei ütle meile seda, mis on tegelikult oluline, milline on nende vaimu seisund.

Õpetusest ja Lepingutest loeme Kristuse Kirikusse ristimise tingimustest. Need kriteeriumid põhinevad peamiselt alandlikkusel, murtud südamel ja kahetseval vaimul, meeleparandusel ja Jeesuse Kristuse teenimisel lõpuni. Eesmärgiks on saada „Jeesuse Kristuse ustavaks jüngriks” ja edeneda lepingurajal, mis valmistab meid ette Tema lepituse õnnistusteks.

Kristus on eeskuju kõigis asjades. Ta kuulutas: „Vaadake, mina olen valgus; ma olen andnud teile eeskuju.” Kui vaatame oma vaimu seisundit, oleks meil hea vaadata Tema täiuslikku eeskuju. Päästja näitas meile teed, kuidas leida selles elus ja igavikus õnne, tähendust ja rõõmu. Rõõm ja õnn määratlevad jõuluvaimu.

Salmis Johannese 19:5 loeme, et Pilaatus tõi Jeesuse nende ette, kes tahtsid, et Ta risti löödaks. Ta „kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!””

Sellel jõuluajal vaadakem lühidalt Inimest, kes on Kristus, ja Tema antud kingitusi.

Kõigepealt mõelgem Tema imelisele sünnile.

Me teame, et see kallis lapsuke, keda sel jõuluajal tähistame, oli Isa ainusündinud Poeg. Ta päris oma Isalt igavese elu väe – väe elada. Ja Ta päris oma surelikult emalt väe surra. Ta valiti algusest peale Tema püha missiooni jaoks.

Matteuse 1:23 ütleb: „Ennäe, neitsi saab käima peale ning toob poja ilmale, ja temale peab pandama nimeks Immaanuel”, see on meie keeli: Jumal meiega.

Teiseks mõelge Tema täiuslikule ja patuta elule ning Tema eeskujule. Kuigi Ta kannatas igasuguseid valusid, kannatusi ja kiusatusi, täitis Ta edukalt oma missiooni. Ta on meile eeskujuks ja on määranud tee, mida peaksime järgima. Ta pühendas oma elu vaestele, abivajajatele, haigetele ja vaevatutele ning igavese plaani edukale elluviimisele, mida ainult Tema teha suutis.

Kolmandaks mõtisklege Tema surma, ülestõusmise ja lepituse üle.

Lepituse kohta on juhendis „Jutlusta minu evangeeliumi” kaunilt ja lihtsalt kirjutatud: „Päästja lepitus hõlmas Tema kannatusi Ketsemanis, Tema kannatusi ja surma ristil ning ülestõusmist. Ta kannatas mõistetamatult – nii palju, et Ta veritses igast poorist.”

Kirjakohas Õpetus ja Lepingud 76:41 loeme: „Et ta tuli maailma, nimelt Jeesus, et ta löödaks risti maailma eest, kandma maailma pattusid ja pühitsema maailma ning puhastama seda kõigest õigemeelsusetusest.”

Jeesuse Kristuse lepitus on suurim sündmus ja kingitus, mis inimkonna ajaloos on kunagi aset leidnud. Me kõik oleme pattu teinud ning vaid Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime saada halastust ja elada koos Jumalaga.

Neljandaks valmistuge Tema teiseks tulemiseks.

Vanas Testamendis õpetas Iiob, et „tema jääb [viimsel päeval maa] peale seisma”. Nagu president Russell M. Nelson on nii kaunilt õpetanud: „Kristus hakkab valitsema nii vanast Jeruusalemmast kui ka Uuest Jeruusalemmast.” Nüüd on meie aeg selleks sündmuseks valmistuda. Pühakirjad ütlevad: „Valmistage ennast ette Issanda suureks päevaks.”

Minu viimane nõuanne on armastada ja teenida Issandat. Mõeldes oma vaimu seisundile ja Päästja vastuvõtmiseks valmistumisele, peaksime esmalt „armasta[ma] Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest”. Ja teiseks „armasta[ma] oma ligimest nagu iseennast”.

Meie armastus Jumala ja kaasinimeste vastu on meie vaimu seisundi ülim proovikivi. Kui me armastame Jumalat, peame kinni Tema käskudest. Ja kui me armastame oma kaasinimesi, teenime neid ja oleme sisuliselt Päästja käed.

Õpetuse ja Lepingute raamatus kasutab Päästja järgmiseid sõnu: „Jah, ma avan inimeste südamed ja ‥ rajan sinu käe läbi kiriku.”

Peamine viis, kuidas saame sel jõuluajal Päästjale tänulikkust näidata, on olla Tema teenija – ehk olla Tema käed siin maa peal.

Sel kaunil ajal, mil tähistame oma Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse sündi, tunnistan teile, et Ta elab. Ta on meie Eeskuju, meie Eestkostja Isa ees ja tegi kõik vajaliku, et saaksime pöörduda tagasi Isa ja Poja juurde. Meist oleks arukas järgida Jeesust Kristust ja võtta vastu Tema antud kingitused.

Olgu teil uhked jõulud, mille keskmes on Jeesus Kristus.

Jeesuse Kristuse nimel, aamen.