1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2

„Meid kõiki mõjutavad meie perekond [ja] kultuur,” õpetas vanem Neil L. Andersen, „ja siiski usun ma, et meie sees on koht, mida me ainulaadselt ja individuaalselt kontrollime ja loome. ‥ Lõpuks tärkavad meie seesmised soovid ellu ning neid nähakse meie valikutes ja tegudes.” (Educate Your Desires, Elder Andersen Counsels. – ChurchofJesusChrist.org) Mõelge, kuidas salmid Aabrahami 1:1–19 näitavad, mida vanem Andersen õpetas. Abiks võivad olla järgmised küsimused.

• Mida Aabraham soovis? Kuidas avaldusid tema tegudes tema soovid? Kuidas Jumal tema soove toetas?

• Millised on teie soovid? Kuidas väljenduvad need teie tegudes? Kuidas Jumal teid toetab?

• Milline on nende salmide sõnum inimestele, kelle pereliikmete soovid ei ole õigemeelsed?

Üks Aabrahami ja Saara suurim soov – saada laps – jäi palju aastaid täitumata (vt 1Ms 15:1–6). Mida te õpite salmidest Heebrealastele 11:8–13 selle kohta, kuidas Aabraham ja Saara selle katsumusega silmitsi seisid? Kuidas aitab Päästja teil Tema lubadusi „teretada” ka siis, kui need on „kaugel”?

Vaata ka „Deliverance of Abraham” (video), Evangeeliumi Raamatukogu.

1:38

Miks on tähtis, et te teaksite lepingust, mille Jumal Aabrahamiga tegi? Sest Jumal tahab teha teiega sarnase lepingu. Ta lubas, et see leping jätkub Aabrahami järglaste ehk „seemnega” ja et „kõiki neid, kes võtavad vastu selle evangeeliumi, ‥ loetakse sinu seemneks” (Aabr 2:10–11). Teisisõnu jätkub leping teis – kui teid ristitakse, ja täielikumalt, kui sõlmite lepinguid templis (vt Gl 3:26–29; ÕL 132:30–32).

Sel põhjusel võiksite uurida salme Aabrahami 2:6–11 ning teha nimekirja sellest, mida täpselt Jumal Aabrahamile ja Saarale lubas (vt ka 1Ms 12:1–3; 13:15–16; 15:1–6; 17:1–8, 15–22). Kuidas võiksid need õnnistused seostuda teie eluga?

Mõnel neist lubadustest on igavikulised paralleelid. Kuidas saavad tõotused, nagu pärandmaa või suur järelpõlv, täituda igavikulises mõttes? (Vt ÕL 131:1–4; 132:20–24, 28–32.)

Lisaks õnnistuste lubamisele käskis Jumal Aabrahamil olla „õnnistuseks” (1Ms 12:2; rõhutus lisatud). Mida see teie arvates tähendab? Kuidas teie õnnistuseks olete ? (Vt Aabr 2:11.)

Lepingutest õpetamiseks rääkis vanem Dale G. Renlund Amazonase jõe tõusulainetest ja president Emily Belle Freeman kõneles katkise pahkluuga kivisel teel kõndimisest (vt Juurdepääs Jumala väele lepingute kaudu. – 2023. a kevadine üldkonverents; Kristusega lepingusuhtes kõndimine. – 2023. a sügisene üldkonverents). Otsige ühest või mõlemast sõnumist lauseid, mis aitavad vastata küsimusele „Miks tahab Jumal, et me Temaga lepingud teeksime?”.

Vt ka teemat „Aabrahami leping” – Teemad ja küsimused, Evangeeliumi Raamatukogu; „Meelespea: Leping” käesolevas materjalis.

Kujuta ette, et tutvustad Melkisedekki kellelegi, kes teda ei tunne. Mida te ütleksite? Leidke ideid kirjakohtadest Joseph Smithi tõlge, 1. Moosese 14:26–27 ja 33–38 (õpiabid) ning Alma 13:13–19 ja Õpetus ja Lepingud 107:1–4. Milliseid kristlikke omadusi leiate nendes Melkisedeki kirjeldustes? Kuidas mõjutab Melkisedeki elu uurimine seda, kuidas te suhtute Melkisedeki preesterlusse?

Mida õpite Aabrahami suhtumisest rikkusesse salmidest 1. Moosese 14:18–24 ja Joseph Smithi tõlge, 1. Moosese 14:36–40 (õpiabides)? Näiteks pange tähele tema vastust Soodoma kuningale salmis 1. Moosese 14:23. Kuidas on kümnise seadusele kuuletumine mõjutanud teie arvamust rahast?

1. Moosese 16. peatükki lugedes võiksite mõelda ajale, mil tundsite, et teid koheldi Haagari kombel ebaõiglaselt. Pane tähele, et „Ismael” tähendab „Jumal kuuleb”. Kuidas on Jumal näidanud, et Ta teid kuuleb?

Vt ka „Vaikne palve” – Kiriku lauluraamat, nr 90.

• Kui loete koos lastega salme Aabrahami 1:18 ja 2:8, siis paluge lastel kuulata, millist kehaosa mõlemas salmis mainitakse. Võib-olla võiksite mängida mängu, kus laps sulgeb silmad ja te juhite lapse oma käe kõrval kuhugi. Seejärel võiksite rääkida, mis tunne see on, kui Jeesus Kristus meid käekõrval juhib või kaitseb.

• Teie lastele võib meeldida näidelda salmides 1. Moosese 13:5–12 kirjas olevat lugu, mängides Aabrahami, Lotti ja karjaseid. Kuidas võime järgida Aabrahami eeskuju ja olla rahunõudjaks oma peres või sõpradega? Proovige nende vastused läbi mängida.

• Võiksite näidata oma lastele liivaga täidetud anumat, öise taeva tähti või pilti selle ülevaate lõpus. See võib aidata neil mõista Jumala lubadusi kirjakohas 1. Moosese 13:16; 15:1–6. Rääkige sellest, kuidas olete õppinud usaldama Jumala lubadusi, isegi kui need tundusid võimatuna.

• Et õpetada oma lastele lepingutest, paluge neil rääkida ajast, mil nad andsid lubaduse või mil keegi andis neile lubaduse. Kui sellest on abi, jagage mõnda näidet oma kogemustest, sealhulgas lepinguid, mida olete Jumalaga ristimisel või templis sõlminud. Kuidas on teie lepingud mõjutanud teie suhet Jumalaga? Valige salmidest 1. Moosese 15:1–6; 17:1–8; Aabrahami 2:9–11 välja paar fraasi, et rääkida mõnest õnnistusest, mida Jumal Aabrahamile ja Saarale lubas.

• Et aidata oma lastel valmistuda ristimisel Jumalaga lepingut sõlmima, võiksite kasutada lisas A või B soovitatud tegevusi.

• Kui Aabrahami elu oli ohus, palvetas ta Jumala poole. Kui Haagar üksi kõrbes oli, sai ta teada, et Jumal kuulis teda. Soovi korral rääkige oma lastele neid kahte lugu: „Aabraham ja Saara” ja „Haagar” raamatus „Vana Testamendi lood”, lk 28–31, 32–33. Mida me nendest lugudest Jumala kohta õpime? Seejärel võiksite jagada üksteisega kogemusi, mil tundsite, et Jumal kuulis teid. Seda põhimõtet võib kinnitada selline laul nagu „Lapse palve” (Laste lauluraamat, lk 6).

2:20

1:23