„Meelespea: Leping”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Vana Testament 2026 (2026)
„Leping”, Tule, järgne mulle: 2026
Meelespea
Leping
Vana Testamenti lugedes jääb sageli silma sõna leping. Tänapäeval mõtleme lepingutest kui pühadest lubadustest Jumalale, kuid muistses maailmas olid lepingud oluline osa ka inimeste omavahelistes suhetes. Nende turvalisuse ja ellujäämise huvides pidid inimesed olema võimelised üksteist usaldama ja lepingud olid viis selle usalduse tagamiseks.
Nii et kui Jumal rääkis Eenoki, Noa, Moosese ja teistega lepingutest, kutsus Ta neid üles astuma Temaga usaldussuhtesse. Me kutsume seda lepingut uueks ja igavikuliseks lepinguks või Aabrahami lepinguks – viide lepingule, mille Jumal sõlmis Aabrahami ja Saaraga ning uuendas seejärel nende järeltulijate Iisaki ja Jaakobiga (keda tuntakse ka Iisraelina). Vanas Testamendis tunti seda lihtsalt kui lepingut. Näete, et Vana Testament on põhimõtteliselt lugu inimestest, kes nägid end selle lepingu pärijatena – lepingurahvana.
Aabrahami leping on tänapäeval endiselt oluline, eriti viimse aja pühade jaoks. Miks? Kuna ka meie oleme lepingurahvas vaatamata sellele, kas oleme Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi otsesed järglased või mitte. Sel põhjusel on oluline mõista, mis on Aabrahami leping ja kuidas seostub see meiega tänapäeval.
Mis on Aabrahami leping?
Aabraham soovis „saada suuremaks õigemeelsuse järgijaks” (Aabr 1:2), seega kutsus Jumal teda lepingusuhtesse. Aabraham ei olnud esimene, kes seda soovis, ja ta polnud esimene, kes lepingusse astus. See oli ju ikkagi igavikuline leping. Aabraham soovis saada „isade õnnistusi” (Aabr 1:2) – õnnistusi, mida anti lepinguga Aadamale ja Eevale ja pärast neid inimestele, kes neid õnnistusi usinalt saada püüdsid.
Jumala leping Aabrahamiga lubas imelisi õnnistusi: pärusmaad, suurt hulka järeltulijaid, juurdepääsu preesterluse talitustele ja nime, mida austataks ka tulevaste põlvkondade seas. Kuid selle lepingu keskmes ei olnud mitte ainult õnnistused, mida Aabraham ja tema pere saavad, vaid samuti, milliseks õnnistuseks nemad on ülejäänud Jumala lastele. „Sa [oled] õnnistuseks,” kuulutas Jumal, „ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal” (1Ms 12:2–3).
Kas see leping andis Aabrahamile, Saarale ja nende järeltulijatele Jumala laste seas eristaatuse? Ainult selles mõttes, et neil on au teisi õnnistada. Aabrahami sugu „kannab selle teenimistöö ja preesterluse ‥ kõikidele rahvastele”, õnnistades neid „evangeeliumi õnnistustega, mis on pääste, nimelt igavese elu õnnistused” (Aabr 2:9, 11). Jumala lepingurahvaks olemine ei tähendanud, et nad on teistest paremad. See tähendas, et neil oli kohustus aidata teistel paremaks saada.
See leping oli õnnistus, mida Aabraham igatses. Pärast selle saamist ütles Aabraham oma südames: „Sinu teenija on sind hoolega otsinud; nüüd olen ma su leidnud” (Aabr 2:12).
See leidis aset tuhandeid aastaid tagasi, kuid see leping on taastatud meie päevil. Ja see täitub praegu Jumala rahva eludes. Selle lepingu täitmine viimsetel aegadel on Jumala töö edenedes hoogu juurde saamas, õnnistades perekondi kogu maailmas. Ja sellest võivad saada osa kõik, kes soovivad Aabrahami kombel olla suuremad õigemeelsuse järgijad, kõik, kes siiralt Issandat otsivad.
Mida Aabrahami leping meile tähendab?
Te olete lepingulapsed. Te teed Jumalaga lepingu, kui saate ristitud ja võtate sakramenti. Ja pühade templitalituste kaudu saate te osa lepingu täiusest.
Nende lepingute ja talituste kaudu saab meist Jumala rahvas. Me oleme Temaga seotud igavikuliste sidemetega. President Russell M. Nelson on õpetanud: „Kui sõlmime Jumalaga lepingu, siis lahkume igaveseks neutraalselt pinnalt. Jumal ei hülga oma suhet nendega, kes on sellise sideme Temaga loonud. Tegelikult on kõikidel Jumalaga lepingu teinutel juurdepääs erilisele armastusele ja halastusele. ‥ Kuna meie leping on Jumalaga, siis ei väsi Ta kunagi püüetest meid aidata ja me ei ammenda kunagi Tema armulikku kannatlikkust meie suhtes.” Te näete seda Jumala lepingurahva ajaloos Vanas Testamendis ja ka omaenda elus ühe Tema lepingulapsena.
Dan Wilson. „Ära karda”
See on hinnaline arusaam, mis anti meile tänu Aabrahami lepingu taastamisele prohvet Joseph Smithi kaudu. Seega, kui te loete Vanas Testamendis lepingutest, ärge mõtelge ainult Jumala suhetele Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Mõtelge samuti Tema suhtele teiega. Kui loete loendamatu arvu järelpõlve kohta, siis ärge mõtelge ainult miljonitele, kes tänapäeval Aabrahami oma isaks kutsuvad. Mõtelge samuti Jumala lubadusele anda teile igavene pere ja igavene juurdekasv. Kui loete pärusmaa lubadusest, siis ärge mõtelge vaid Aabrahamile lubatud maast. Mõtelge maa selestilisele tulevikule – lubatud pärand tasastele, „kes Jehoovat ootavad” (vt Mt 5:5; Ps 37:9, 11). Ja kui loete lubadusest, et Jumala lepingurahva kaudu „saavad õnnistatud kõik maa perekonnad” (Aabr 2:11), siis ärge mõtelge vaid Aabrahami või temast pärinevate prohvetite teenimisele. Mõtelge samuti, mida saate teha teie – kui Jeesuse Kristuse lepingujünger –, et õnnistada teid ümbritsevaid peresid.