Phau Ntawv Maumoos 2024
Xya Hli Ntuj 15–21: “Lub Hwj Chim ntawm Vajtswv txoj Lus.” Amas 30–31


“Xya Hli Ntuj 15–21: ‘Lub Hwj Chim ntawm Vajtswv txoj Lus.’ Amas 30–31,” Los, Nrog Kuv Mus—Siv hauv Tsev thiab lub Koom Txoos: Phau Ntawv Maumoos 2024 (2023)

“Xya Hli Ntuj 15–21. Amas 30–31,” Los, Nrog Kuv Mus—Siv hauv Tsev thiab lub Koom Txoos: 2024 (2023)

Amas qhia Khaulihos

Txhua Yam Qhia tias Muaj Ib tug Vajtswv (Amas thiab Khaulihos, los ntawm Walter Rane

Xya Hli Ntuj 15–21: “Lub Hwj Chim ntawm Vajtswv txoj Lus”

Amas 30–31

Tej zaj nyob hauv Amas 30–31 qhia meej txog qhov uas cov lus muaj hwj chim heev—muaj hwj chim ua phem thiab ua zoo. Tej lus ntawm ib tug xib hwb cuav hu ua Khaulihos uas “ntxias” thiab “nrov zuj zus” pib “ua kom ntau tus ntsuj plig mus rau kev puas tsuaj” (Amas 30:31, 47). Ib yam li ntawd, tej lus qhia ntawm ib tug uas ntxeev siab rau cov Neeg Nifais hu ua Xaulas twb coj ib pawg neeg “poob mus rau hauv tej kev yuam kev loj” thiab “ua ntau yam ntxeev tus Tswv tej kev” (Amas 31:9, 11).

Tiam sis, Amas rau siab ntseeg tsis tu tsis tseg hais tias Vajtswv txoj lus “muaj hwj chim hloov cov neeg lub siab xav tshaj rab ntaj, los sis tshaj lwm yam huv tib si” (Amas 31:5). Amas tej lus hais txog qhov tseeb uas nyob mus ib txhis thiab siv lub hwj chim uas los saum ntuj los kom ua rau Khaulihos nyob twj ywm (saib Amas 30:39–50), thiab nws tej lus ua rau cov uas koom nrog nws mus coj Neeg Xaulas rov qab los ntseeg qhov tseeb txais tau cov koob hmoov los saum ntuj los thiab (saib Amas 31:31–38). Tej tus yam ntxwv no yeej zoo rau cov uas coj raws li Khetos niaj hnub no thiab, ib lub caij nyoog thaum muaj cov lus cuav muaj ntau. Peb yeej yuav nrhiav qhov tseeb yog peb tso siab ib yam li Amas, tso siab rau “lub hwj chim ntawm Vajtswv txoj lus” (Amas 31:5).

Tej Tswv Yim Pab Qhia hauv Tsev thiab lub Koom Txoos

Amas 30:6–31

lub cim txog seminary
Tus yeeb ncuab sim dag kuv nrog tej lus qhia uas cuav.

Nyob hauv Amas 30, lawv hu Khaulihos ua ib tug neeg “Tawm Tsam Khetos” (nqe 6). Ib tug neeg uas tawm tsam Khetos yog ib tug neeg uas ua ntsiag to los sis zais lawv tej kev tawm tsam Yexus Khetos thiab Nws txoj moo zoo. Tej nqe twg nyob hauv Amas 30:6–31 qhia tias Khaulihos yog ib tug neeg zoo li no? Kawm txog Khaulihos tej lus qhia cuav yuav pab koj paub thiab xyeej tej lus qhia uas zoo ib yam. Tej zaum tej yam ntxim saib ntxim ua yuav pab koj txoj kev kawm vaj lug kub:

  • Koj xav txog zaj lus qhia twg uas yuav pab koj to taub zoo dua seb tus Cawm Seej tej lus qhia thiab Dab Ntxwg Nyoog tej lus qhia cuav sib txawv li cas? Ib cov piv txwv yog ib qhov ntxias thaum nuv ntses, nyiaj cuav, thiab tej tshaj tawm cuav. Koj yuav ua li cas kom paub seb ib yam dab tsi cuav los sis tsis cuav? Koj yuav ua li cas kom paub qhov tseeb?

  • Xav seb koj puas sau ntawv txog tej lus qhuab qhia cuav uas Khaulihos qhia nyob hauv Amas 30:6–31. Nws tej lus qhia twg yog tej uas ntxim nyiam hnub no? (saib Amas 30:12–18, 23–28. Tau muaj tej yam dab tsi cuam tshuam los ntawm kev lees txais tej tswv yim ntawd? Tus yeeb ncuab siv tej lus qhia cuav twg sim ntxias koj hnub no?

  • Amas ua li cas kom tawm tsam Khaulihos tej lus qhia nrog qhov tseeb? (saib Amas 30:31–54). Koj yuav ua li cas siv tej ntsiab cai no hauv koj lub neej?

Zoo li Amas, cov yaj saub thiab cov thwj tim pab peb paub tej qhov txawv ntawm qhov tseeb thiab Dab Ntxwg Nyoog tej lus dag. Koj nrhiav tej lus ntuas dab tsi hauv cov lus no: Gary E. Stevenson, “Tsis Txhob Dag Ntxias Kuv,” Liyahaunas, Kaum Ib Hlis Ntuj 2019, 00–00); Dallin H. Oaks “Be Not Deceived” (Liyahaunas, Nov. 2004, 00).

Kuj saib Txoj Moo Zoo tej Ntsiab Lus, “Nrhiav Qhov Tseeb thiab Zam Kev Dag Ntxias,” Txoj Moo Zoo cov Ntawv; “Oh Say, What Is Truth?,” Hymns, no. 272.

Khaulihos nrog Amas tham

Khaulihos Tawm Tsam Amas, los ntawm Robert T. Barrett

Amas 30:39–46

Txhua yam ua tim khawv txog Vajtswv.

Neeg feem coob niaj hnub ntseeg tias tsis muaj Vajtswv. Koj kawm dab tsi nyob hauv Amas 30:39–46 uas pab koj paub tias Vajtswv muaj tiag? Dab tsi tiv thaiv peb kom peb tsis paub Nws? Vajtswv tau muab lwm zaj lus tim khawv twg rau koj paub tias Nws muaj txoj sia nyob?

Amas 30:56–60

Tus yeeb ncuab tsis pab cov uas raws nws.

Peb kawm dab tsi los ntawm Amas 30:56–60 txob qhov uas tus dab phem ua li cas rau cov uas coj raws li nws? Koj muaj peev xwm ua dab tsi kom pov hwm koj lub tsev thiaj li tsis raug nws tej kev ntxias?

Kuj saib Amas 36:3.

Amas 31

Vajtswv txoj lus muaj hwj chim coj neeg rau kev ncaj ncees.

Qhov teeb meem ntawm cov Neeg Xaulas txoj kev ncaim cov Neeg Nifais tej zaum ua rau ib txhia xav tias yuav tsum muaj lub tsoom fwv los sis pawg tub rog pab kho teeb meem ntawd (saib Amas 31:1–4). Tiam sis Amas twb kawm tias nws tso siab tau rau “lub hwj chim ntawm Vajtswv txoj lus” (Amas 31:5). Koj kawm dab tsi los ntawm Amas 31:5 txog lub hwj chim ntawm Vajtswv txoj lus? (kuj saib Henplais 4:12; 1 Nifais 15:23–24; 2 Nifais 31:20; Yakhauj 2:8; Hilamas 3:29–30).

Thaum koj kawm Amas 31, kom nrhiav txoj moo zoo tej qhov tseeb twg uas ua rau koj xav txog koj txoj kev ua neej? Piv txwv hais tias:

  • Koj tau pom Vajtswv txoj lus ua li cas thiaj coj tau cov neeg mus ua tej yam uas zoo? (saib nqe 5).

  • Piv Amas kev xav thiab kev ua rau lwm tus (saib nqe 34–35) nrog cov neeg Xaulas (saib nqe 17–28). Koj yuav ua li cas kom ua neeg zoo li Amas?

  • Koj kawm dab tsis nyob hauv Amas 31:30–38 uas pab cov neeg uas tu siab rau lwm tus tej kev txhaum?

Amas 31:5–6

Vim muaj Yexus Khetos, ces txhua leej txhua tus hloov tau.

Xav seb Amas tau coj leej twg nrog nws mus thaum nws mus qhia txoj moo zoo rau cov Neeg Xaulas (saib Amas 31:6). Koj kawm dab tsi txog cov neeg lub neej nyob hauv Mauxiyas 27:8–37; 28:4; Amas 10:1–6; 11:21–25; 15:3–12. Koj kawm dab tsi los ntawm lawv lub neej?

Yog xav tau tswv yim ntxiv, saib tej phau xov xwm Liyahaunas thiab Ntxiv Dag Zog rau cov Tub Hluas Ntxhais Hluas rau lub hlis no.

Tej Tswv Yim Pab Qhia cov Me Nyuam

Amas 30

Phau Ntawv Maumoos ceeb toom kuv tawm tsam tej lus qhia cuav.

  • Tej zaum muab tej yam khoom tso saib (ib yam li nyiaj los sis mov) thiab tej yam me me uas qog cov khoom no. Tej zaum qhov no yuav pab nej sib tham txog kev paub seb tej qhov tseeb thiab tej qhov cuav txawv li cas. Ces koj pab koj cov me nyuam nyeem Amas 30:12–18 thiab nrhiav cov lus dag los sis cov lus qhia cuav uas Khaulihos qhia txog Vajtswv. Nyob hauv Amas 30:32–35, Amas teb tej lus dag ntawd li cas? Peb kawm dab tsi los ntawm lawv tus yam ntxwv?

Amas 30:44

Txhua yam ua tim khawv txog Vajtswv.

  • Amas piav txog tej yam nyob saum ntuj thiab hauv ntiaj teb ua tim khawv tias Vajtswv muaj txoj sia nyob. Yog ua tau, taug kev nraum zoo nrog koj cov me nyuam los sis sawv ntawm ib lub qhov rais thaum koj nyeem Amas 30:44. Hais kom lawv taw tes rau tej yam lawv pom uas pab lawv paub tias muaj Vajtswv tiag thiab Nws hlub lawv. Lawv kuj kos duab txog tej yam uas lawv kawm los tau (saib phab ntawv ntxim ua rau lub lim tiam no)

  • Thaum koj thiab koj cov me nyuam hu “My Heavenly Father Loves Me” (Children’s Songbook, 228–29), tuav ib lub pob los sis lwm yam khoom. Ces qee zaum tsum tsis hu nkauj lawm thiab hais kom tus me nyuam uas tuav lub pob qhia ib yam uas Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej tau tsim ua uas rau nws zoo siab.

Cov me nyuam kawm ib yam dab tsi twg dhau ntawm tej kev pom. Tej kev pom yuav pab koj cov me nyuam to taub zoo duab thiab cim tau ntev zog tej yam uas lawv tau kawm. Feem ntau tej yam ntxim saib ntxim ua hauv tus qauv qhia kom siv tej kev pom. Xav txog kev qhia tib yam yav tom ntej kom pab koj cov me nyuam nco ntsoov tias lawv tau kawm dab tsi.

Amas 31:5

Vajtswv txoj lus muaj hwj chim.

  • Koj yuav ua li cas pab koj cov me nyuam to taub tias Vajtswv txoj lus muaj hwj chim “dua lwm yam”? (Amas 31:5). Xav seb koj puas thov kom lawv xav txog ib yam dab tsi los sis ib tug neeg muaj hwj chim, los sis qhia cov duab uas muaj hwj chim. Tej yam dab tsi ua rau lawv muaj hwj chim? Nyeem Alma 31:5 ua ke, thiab nug koj cov me nyuam seb lawv xav tias nqe no txhais li cas. Hais txog ib lub sij hawm thaum Vajtswv txoj lus muaj hwj chim loj rau koj.

Amas 31:8–35

Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej hnov kuv tej lus thov.

  • Cia li hais ntsiab lus ntawm zaj dab neeg txog Amas thiab cov Neeg Xaulas, siv tej nqe los ntawm Amas 31:8–35 (kuj saib “Tshooj 28: Cov Neeg Xaulas thiab lub Lamiyatoos,” Cov Dab Neeg hauv Phau Ntawv Maumoos, 78–80). Pab koj cov me nyuam nrhiav tej yam cov neeg Xaulas hais thaum lawv thov Vajtswv (saib Amas 31:15–18) thaum lawv pab koj tsim ib tug pej thuam Lamiyatoos nrog pob zeb. Qhia tias peb tsis thov Vajtswv li no. Thaum koj thiab koj cov me nyuam sib tham txog kev thov Vajtswv, cia lawv tshem cov pob zeb. Tej zaum lawv khaws tau ib lub pob zeb los ntawm lawv lub txaj kom pab lawv nco qab thov Vajtswv txhua sawv ntxov thiab thaum hmo ntuj. Tej zaum lawv yuav xav kho lawv lub pob zeb kom zoo nkauj.

Yog xav tau tswv yim ntxiv, saib phau xov xwm Phooj Ywg rau lub hlis no.

Neeg Xaulas thov Vajtswv saum lub Lamiyatoos

Cov Neeg Xaulas “lub siab muaj plhus rau txoj kev khav theeb, nrog lawv txoj kev muab hlob” (Amas 31:25).