Mida teame esimeste jõulude aegsetest karjastest?

Brian Call. „Karjased”

Me teame esimeste jõulude aegsete karjaste kohta nii mõndagi.

Nad olid Petlemma lähedal. Karjased olid „seal paigus”, kus Kristuse sünd aset leidis (Lk 2:8). Ja nad jõudsid jalgsi Petlemma, kui Ta veel seal oli (vt Lk 2:15–16).

Nad täitsid oma kohust. Need karjased olid „väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures” (Lk 2:8). Nad olid head ja ustavad karjased, nagu Päästja – meie Hea Karjane (vt Jh 10:11, 14).

Nad teadsid prohvetlikke kuulutusi Messiast. Nad ilmselt teadsid, millest ingel rääkis, kui ta kuulutas, et on sündinud „Issand Kristus” (Lk 2:11), Messias, kellest muistsetel aegadel prohvetlikult kuulutati.

Nad olid väga innukad. Kui ingel rääkis neile „lapse[st] ‥ sõimes magavat” (Lk 2:12), läksid nad „tõtates” Teda vaatama (Lk 2:16).

Nad jagasid häid uudiseid. Nad „teatasid”, mida nad olid kuulnud ja näinud seoses ingli sõnumiga Kristuse sünnist (Lk 2:17).

Nad tänasid ja ülistasid Jumalat. Pärast kõike seda nad „läksid tagasi Jumalale au andes ja teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud” (Lk 2:20).