Jumala plaan igavese perekonna heaks

Üks asi, mis minu vanemates esialgu Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi vastu huvi äratas, oli see, kui tähtsaks peab Kirik perekonda ja õpetust, et „suur osa Jumala päästmis- ja ülendustööst tehakse perekonna abil”. Enne ristimist avaldas õpitu mu vanematele nii sügavat muljet, et nad kutsusid naabreid misjonäride õppetundidest osa võtma.

Kui nad misjonäridega kohtusid ja pärast ristimist evangeeliumi uurimist jätkasid, õppisid mu vanemad, kuidas „kasvatada [oma lapsi] valguses ja tões” ja kuidas vaimselt „korda seada omaenda koda” (ÕL 93:40, 43).

Nad õppisid, et „perekond on kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega” ja et „õnn saavutatakse perekonnaelus kõige kindlamalt siis, kui see on rajatud Issanda Jeesuse Kristuse õpetustele”.

Nad õppisid, et „õnnestunud abielud ja perekonnad on üles ehitatud usu, palvetamise, meeleparanduse, andestuse, austuse, armastuse, kaastunde, töö ja tervisliku meelelahutuse põhimõtetele”.

Nad õppisid, et pered võivad olla igavesed ja et „samasugune omavaheline läbikäimine, nagu on meie vahel siin, on meie vahel seal, ainult et sellega käib kaasas igavene hiilgus” (ÕL 130:2).

Ja nad õppisid, et „Kiriku iga õpetuse ja tegevuse eesmärk on näha vanemaid koos lastega rõõmsatena kodus, pitseeritud igaveses abielus ning ühendatud oma põlvkondadega”.

Seda teades soovisid nad saada pitseeritud igavese perena.

Kui mu vanemad said ristitud, rakendasid nad õpitut, kolides maailmast evangeeliumi kuningriiki. Nad tegid tööd, et meie perekonda ühendada, pereõhtuid pidades ja perega pühakirju uurides, ustavalt Kiriku koosolekutel käies ning pereajalootööd tehes. Nende ühtsuspüüdlustega lootsid nad luua päästmisplaanile keskendunud perekonda, kelle pilk oleks suunatud igavikku.

1965. aastal, mil mu vanemad ristitud said, asus São Paulole lähim tempel Arizona osariigis Mesas, mis asus peaaegu 9650 km kaugusel Ameerika Ühendriikides. Reisimine oli meie pere jaoks liiga kallis, seega pidid mu vanemad ootama kuni São Paulo templi pühitsemiseni 1978. aastal, enne kui said oma templitalitused ja perena kokku pitseeritud. Teenisin toona misjonil Rio de Janeiros.

Umbes kaks kuud enne seda, kui ma 1980. aasta veebruaris misjoni lõpetasin, lubas misjonijuhataja minul ja minu kaaslasel sõita koos vaialiikmetega Rio de Janeirost São Paulo templisse, et ma võiksin saada templianni ja oma vanematega kokku pitseeritud. Nagu mu vanemad, olin ka mina oodanud aastaid templitalituste ja -lepingute lubatud õnnistusi.

See kogemus muutis mu tulevikunägemust ja aitas mul mõista president Russell M. Nelsoni hiljutise sõnavõtu tõesust: „Templis veedetud aeg aitab teil mõtelda selestiliselt ja näha vaimusilmas, kes te tegelikult olete, kelleks te võite saada ja millist elu saate elada igavesti.”

Minu tookordne lühike aeg templis mõjutas sügavalt minu ülejäänud misjoniteenistust. Koos selle uue nägemusega avaldas minu elule püsivat mõju ka templist ja Jumala perede heaks loodud plaani tähtsusest tunnistamine.

Kui mina ja mu naine Rosana kaks aastat pärast minu misjonit abiellusime, pitseeriti meid templis sooviga kasvatada omaenda igavene perekond. Et seda teha, töötasime koos, et luua oma vanemate eeskujul peretraditsioone, mis kõik keskendusid Päästjale, Tema õpetustele ja Tema nüüdisaja prohvetite õpetustele.

Nüüd kasvatavad meie lapsed oma lapsi samade evangeeliumi õnnepõhimõtete järgi. Meie jaoks on perekond kõige tähtsam, kuna mõistame perekonna keskset kohta Jumala plaanis.

Üldjuhina oli mul õnnistus templis oma kolm last nende abikaasadega kokku pitseerida. Oli ilus kogemus vaadata neile silma hetkel, mil nad templis altari ees põlvitasid. Nägin, kuidas mu järglasi õnnistati samade evangeeliumipõhimõtete kaudu, mida mu vanemad olid minule õpetanud ning mida meie Rosanaga olime neile õpetanud. Nägin, et need õnnistused jätkuvad ka tulevaste põlvkondade seas. Ja mulle meenus, kes selle kõik võimalikuks teeb.

Jõulumeenutus

Perekond on Jumala õnneplaanis kesksel kohal, kuid ilma Päästja Jeesuse Kristuseta poleks see plaan võimalik. Tema lepitus ning Tema evangeeliumi talitused ja lepingud teevad võimalikuks ülenduse lubaduse.

President Nelson kuulutas: „Ülendus on pereasi. Pere võib saada ülendatud vaid Jeesuse Kristuse evangeeliumi päästvate talituste kaudu. Ülim eesmärk, mille poole pürgime, on õnnelik pere – saanud templianni, pitseeritud ja valmistunud igaveseks eluks Jumala juures.”

Kui külastan paiku, mida ma pole varem näinud, püüan leida väikese Jeesuse sünniloo stseeni, mis meenutab Rosanale ja mulle Päästjat. Mul on juba päris suur kollektsioon.

Mõtiskledes nende alandlike Jeesuse sünniloo stseenide üle, mõtlesime naisega kord: „Mis on meie elus tõeliselt kõige tähtsam?” Vastus on loomulikult Päästja, Tema evangeelium ja meie pere. Meenutamaks meile Taevase Isa armastust meie vastu ja seda, et igavese pere lubadus saab võimalikuks tänu Päästjale, panime mõne aasta eest enne jõule kõik oma Jeesuse sünniloo stseenid kodus kahele suurele riiulile ja jätsime need sinna, selle asemel, et need pärast jõulupühi ära panna. See traditsioon aitab meil aasta läbi jõuluvaimu meie kodus hoida.

Kui vaatame iga päev neid Jeesuse sünniloo stseene, siis need tuletavad meile õrnalt meelde Päästja keskset rolli meie elus. Need tuletavad meile meelde, et rahu maa peal praegu (vt Lk 2:14) ja igavene õnn järgmises maailmas sõltuvad Päästjast ja Temaga sõlmitud lepingute austamisest. Ja need meenutavad meile, „et ta tuli maailma, nimelt Jeesus, et ta löödaks risti maailma eest, kandma maailma pattusid ja pühitsema maailma ning puhastama seda kõigest õigemeelsusetusest;

et tema kaudu saaksid päästetud kõik, kelle Isa on andnud tema võimu alla ja valmistanud tema kaudu” (ÕL 76:41–42).

Nii nagu õppisime neid tõdesid oma vanematelt, oleme koos Rosanaga teinud tööd selle nimel, et neid oma lastele edasi anda. Nüüd õpetavad meie lapsed samu tõdesid oma lastele. 60 aastat tagasi meie väikeses kodus Brasiilias minu vanemate südamesse istutatud seemned on õitsenud ja kandnud vilja, mis on „kõige hinnalisem, mis on magusam kõigest magusast ja mis on valgem kõigest valgest, jah, ja puhtam kõigest puhtast” (Al 32:42).

Ma tunnistan, et perekonnad, kes võtavad omaks Jumala plaani, armastavad nagu Päästja ja austavad oma lepinguid, pärivad ühel päeval „igavese elu ja rõõmu täiuse õnnistused” koos oma lähedastega ning Isa ja Pojaga.