2007
Esimene Presidentkond keskendub pühalikul koosolekul Kristusele
Aprill 2007


Esimene Presidentkond keskendub pühalikul koosolekul Kristusele

„Aastas pole kaunimat aega kui Jõulud,” ütles president Gordon B. Hinckley Esimese Presidentkonna iga-aastasel pühalikul jõulukoosolekul, mis peeti Salt Lake City Konverentsikeskuses ja kanti üle kõikjale maailmas.

„Meie süda pöördub nende poole, kes vajavad abi. Armastus võidab vihkamise… . Armastus tugevneb, süda on heldem. Meil on suurem tahtmine tugevdada nõrkenud põlvi ja tõsta üles rippu vajunud käed. Laste südamed rõõmustavad. Õhus on tunda imede hõngu. On tunda kusagil sügaval sisemuses voolavat õnne.”

Rääkinud oma ema kaotamisest 1930. aastal, veidi enne Jõule, ja raskest kaotusest seoses oma naise surmaga 2004. aastal, ütles president Hinckley: „Läbi kogu sünguse särab Jumala Poja suursugune kuju, kes andis oma elu, et meie võiksime elada. Jõulude tõeline tähendus on see – maailma Lunastaja tegi tõepoolest lepituse.”

President Hinckley tunnistas, et Päästja annab kõigile lootust pääseda, isegi praegustel sõdade, konfliktide ja raskete probleemide päevadel.

Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, president Thomas S. Monson, ütles, et Jõuluaeg on „aeg perede jaoks, aeg meenutusteks, aeg tänulikkuseks.

Jõuluvaim on armastuse ja helduse ja headuse vaim… . Jõuluvaim on midagi sellist, mis, ma loodan, on meie kõigi südametes ja elus mitte ainult sel erilisel hooajal, vaid kogu aasta jooksul.”

President Monson ütles, et kui me hoiame endaga jõuluvaimu, hoiame me endaga Kristuse Vaimu.

„Tervitust: „Majas pole aset,” ei kuulnud vaid Joosep ja Maarja enne Jeesuse sündi, vaid seda talus sageli oma teenimistöö ajal ka Tema ise,” sõnas president Monson. „Meie kodudes on tänapäeval kohad, kus süüa, kohad, kus magada, kohad, kus tegeleda meelelahutusega. Kas meil on kohta Kristuse jaoks? Meil jagub aega … tegeleda tegevustega, mis kuuluvad meie igapäevaellu. Kas meil jagub aega Kristuse jaoks?”

Teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas, president James E. Faust, õpetas, et „sel ajal aastas, mil me mälestame [Päästja] sündi, peaksime me leidma ka aega, et mõtiskleda sügava aupaklikkusega Tema surma ning ülestõusmise inimmõistust ületava pühaduse üle.”

Oma sõnavõtu ajal keskendus president Faust ühele Päästja „suurtest ja põhjalikest õpetustest … : teha teistele seda, mida nad ei saa teha iseendale.”

President Faust ütles, et anonüümne andmine peegeldab Päästja armastust. „Ma soovin väljendada kiitust ja tänu kõigile, kes võtavad asja südamega ja annavad teistele.

Neis meie seast, kes aitavad anonüümselt, tekitab Vaim sulni tunde, mis hakkab meie sees paisuma, kui me teeme teistele midagi, ilma et nad teada saaksid, et need olime meie. Anonüümne andmine teeb kingitusest veelgi pühama.”