Miks räägivad pühakirjad maa loomisest?

Annie Henrie Nader. „Loomine”

Pühakirjades räägitakse loomisest, et õpetada meile selle eesmärki, mitte sellega seotud protsesse.

Kui Mooses palus Issandal „rääki[da talle] sellest maast … ja ka taevastest”, ütles Issand, et „minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:36, 39).

Kui Issand õpetas Aabrahamile loomisest, näitas Ta talle taevast nõukogu, kuhu Jumala vaimulapsed olid kogunenud. Aabraham nägi, kuidas surelikkusele eelnenud Jeesus Kristus selgitas:

„Lähme alla, sest seal on ruumi, ja võtame neid aineid ja teeme maa, mille peal nemad võivad elada;

ja paneme nad nõnda proovile, et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib;

‥ ja neile, kes jäävad ustavaks oma teises seisundis, lisatakse hiilgust nende peade peale ikka ja igavesti” (Aabr 3:24–26).

Jumala tohutu ja hiilgav looming, sealhulgas maa, on osa Tema plaanist aidata meil, Tema lastel, saada pääste ja ülendus.