Stress, Vaim ja pühakirjad

Illustreerinud Katelyn Budge

Olen oma elus sageli kolinud. Mõned aastad tagasi kolisime lühikeseks ajaks Dubaisse. Kui ma kohvri lahti pakkisin, leidsin selle põhjast oma pühakirjad. Mõtlesin, et peaksin neid lugema. Tegingi seda, mis on natuke ebatavaline, sest ma ei järgi alati õhutusi. Kuid ma alustasin päris algusest ja lugesin vist viis-kuus peatükki.

Hiljem paluti mul kirikus kõneleda. Tundsin õhutust rääkida pühakirjade uurimise tähtsusest. Ma kirjutasin oma kõne valmis ja mõtlesin: „Ohoo, ma peaksin tõesti rohkem pühakirju lugema.” Sellest sai omamoodi võistlus minu ja isa vahel. Ta oli jõudnud Alma raamatuni ja ma tahtsin talle järele jõuda. Hakkasin iga päev pühakirju lugema – mõnikord 10 või 15 peatükki!

Hakkasin märkama palju rohkem vaimseid kogemusi. Kui loete nii palju, siis võimaldab see saada isiklikku ilmutust. Ma eraldasin Issanda jaoks aega.

Hakkasin pidama vaimsete mõtete päevikut. Ühes sissekandes kirjutasin: „Lugesin 3. Nefi raamatust sellest, kuidas Jeesus Kristus tuli alla inimeste sekka ja kõikidest Tema tehtud imelistest asjadest. Tundsin end täna Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele nii lähedal.”

Olin tõesti üllatunud, kui palju kogemusi mul oli, eriti kui ma neid otsisin. Ma mõtlesin: „Jumal räägib minuga tõesti palju.”

Pühakirjade uurimine aitas mind väga, eriti kogu sagedasest kolimisest põhjustatud vaimse stressiga. Pühakirjad on Kristuse sõnad. Ta räägib meiega nende kaudu. Tema sõnade kaudu võin ma Temaga lähedasemaks saada.