Ligipääs Jumala väele

Kallid õed! Me oleme kogunenud kogu maailmas kogudusehoonetesse Abiühingut tähistama. Oleme saanud oma õnnistuseks kuulda meie imelist Abiühingu üldjuhatust. Nad ei lakka kunagi mind inspireerimast. Kristuse-sarnase mõjuga motiveerivad nad mind paremini tegema ja parem olema. Nad kõnelesid meile Ameerika Ühendriikidest, Idaho osariigist, Nauvoo punastest tellistest kauplusehoonest, kohast, kus Abiühing asutati. Õed, ma lisan nende tunnistusele oma tunnistuse. Jumal armastab teid. Jumal tunneb teid. Ja te olete Talle kallid.

Abiühingu ajalugu on inspireeriv. Emma Smith sõnas Abiühingu esimese juhatajana: „Me teeme midagi erakordset.” Ja nagu juhataja Johnson, õde Dennis ja õde Yee just meile õpetasid, ei pidanud sellest ühingust saama vaid seltsiklubi või heategevuslik rühmitus. Sel oli ja on endiselt jumalik eesmärk, milleks on aidata Jumala lastel Tema juurde naasta.

Pärast minu kõnet saate te tunnistada üksteisele Jeesuselt Kristuselt, Tema Kirikust ja sellest jumalikust naiste ühingust tulvavatest õnnistustest. Ma tean, et Jeesus Kristus on teie olukorrast teadlik ja soovib teid õnnistada. Ta vajab oma Kirikus ka teie mõju. Te jõupingutused Jumala laste teenimiseks Abiühingu kaudu on elutähtsad.

Joseph Smith õpetas, et viimse aja päästmise ja ülenduse töö on üks ajend, mis „on määratud tooma pimeduse vägedele hävingu, ‥ ja inimsoo päästmise”. Abiühingul ja teil on selles töös otsustav tähtsus. President Russell M. Nelson on õpetanud: „Jumala kuningriik ei ole ega saa olla täielik ilma naisteta, kes sõlmivad pühasid lepinguid ja seejärel peavad neist kinni, ning kes võivad rääkida Jumala väe ja volitusega.”

Naised, kes peavad lepinguid, märkavad oma elus Jumala väge, kuid lisaks sellele on neil nende sõlmitud lepingute kaudu sellele väele ka eriline ligipääs. See „ligipääs jumalikule väele – väele, millest piisab, et tulla toime meie aja koormate, takistuste ja kiusatustega,” on märkimisväärne õnnistus. Muidugi mõista pole ristimis- ja templilepingud iseenesest väe allikad. Kogu lepinguväe allikad on Issand Jeesus Kristus ja meie Taevane Isa.

Kuid ärge eksige! Jumala vägi ei ole Temast sõltumatu ebamäärane kosmiline jõud. See vägi, mida Tema pakub, ei ole nagu soove täitev võlulamp või väidetavalt väeallikaks olev püha reliikvia. Ka püha preesterluse riided pole iseenesest vägevad. Ei! Jumala vägi on tingimata seotud Tema ja Ta eesmärkidega.

Jeesus Kristus on nagu ikka meile ülimaks eeskujuks. Jumal andis Jeesusele Kristusele kogu väe taevas ja maa peal, kuna Jeesus Kristus lasi oma tahtel „neeldu[da] Isa tahtesse”. Päästja ütles surelikkusele eelnevas elus: „Isa, sinu tahe sündigu.” Ta kordas seda Ketsemanis ja ristil. Pärast ülestõusmist kordas Ta seda Mormoni Raamatu rahvale ja siis taas selle evangeeliumi ajajärgu alguses. Ta sai Jumalalt väge, kuna oli selle saamiseks ette määratud, ja Teda sai usaldada, et Ta kasutab seda väge just nii, nagu Taevane Isa seda ise kasutaks.

Mõelge ka Heelamani pojale, Mormoni Raamatu prohvetile, Nefile. Kui Nefile delegeeriti pitseerimisvägi, ütles Jeesus Kristus talle: „Ma õnnistan sind alatiseks ‥, et kõik sündigu ‥ vastavalt sinu sõnale.” Kristus usaldas selle kõikehõlmava väe Nefile, kuna Nefi oli kutsutud prohvetiks, ning kuna ta oli väsimatult ja kartmatult Jumala tahet täitnud. Ta ajas taga Jumala eesmärki, mitte enda oma. Ta ei palunud ega olnud ka nõus „palu[ma] seda, mis on [Jumala] tahtmise vastu”. Talle anti ligipääs Päästja väele, kuna Tema peale võis loota, et ta kasutab seda väge just nii, nagu Jeesus Kristus seda kasutaks.

Ka siis, kui me püüame Jumala väge oma elus suurendada, jääb see Tema väeks. See lepinguvägi, milleni me pääseme, ei lasu meis. Niisamuti nagu „Jumalalt mõne õnnistuse [saamine] tuleb ‥ kuulekuse tõttu sellele seadusele, millel see õnnistus põhineb,” nii sõltub ka ligipääs Jumala väele „õigemeelsuse põhimõt[ete] järgi[misest]”. Jumala väge ei saa kasutada isekal otstarbel, või kellegi üle valitsemiseks. Püüd rakendada Ta väge „mingilgi määral õigemeelsusetu[lt],” põhjustab Ta väe „eemaldamist,” ja meid hoiatatakse, et see „pöördub ‥ [meie] süüdimõistmiseks”. Need, kel ei õnnestu oma usaldust Jumalale panna, kelle jüngripõli on ebastabiilne, või kes muudavad oma südame kõvaks või trambivad Iisraeli Püha jalge alla, ei või saada Tema väele ligipääsu. Selleks, et oma elus Jumala väge viljeleda, oleme me siis kohustatud püüdma olla õigemeelsed, püüdma teha seda, mis on õige, ja püüdma tegutseda Tema tahte järgi.

Jumalaga mitmete lepingute sõlmimine ja neist lepingutest kinni pidamine tõmbab teid Talle lähemale, muudab teid ja Ta annab teile suurema ligipääsu Tema väele. Lepinguid pidavad naised on „hajutatud kogu maa pinnal” ning „relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses”. Ükskõik, kus te ka olete, on see vägi teie jaoks. See aitab teil tunda suuremat õnne, rahu ja hingamist. See aitab teil omandada suuremaid teadmisi ning saada tugevamaks õigemeelsuse järgijaks ja seaduslikuks pärijaks Jumala kuningriigis. Te saate väge kiusatusest hoiduda ja komistades meelt parandada. Lisaks saate te väge, mis annab teile jõudu, et paremini katsumusi ja südamevalu taluda.

Ma tahaksin tuua ühe isikliku näite, kuidas templilepingud tõid mu naisele Ruthile ja mulle suuremat rahu ja kindlust. Mõned aastad pärast abiellumist jäi Ruth tõsiselt haigeks ja tal avastati munasarjavähk. Tal oli vaja kahte operatsiooni ja keemiaravi. Meie ainuke 16-kuine laps Ashley polnud olnud kunagi ilma emata ja muutus ebaharilikult ärritunuks ja pahuraks. Ta keeldus söömast minu valmistatud toitu ja pärast „läbirääkimisi” toitsin ma teda lõpuks jäätise ja limonaadiga.

Olin vaid 28-aastane ega teadnud, kuidas me Ashleyga ilma Ruthita hakkama saame. Unistused suuremast perest purunesid, kuid see oli kõige väiksem mure. Kui Ruth oli haiglas, tundsin ma end muserdatult ja mul oli raske palvetada. Näis, nagu mu palved ei jõuaks taevani.

Tol õhtul, kui Ruth pärast esimest operatsiooni koju tuli, valmistusime me nagu ikka enne voodisse minekut palvetama. Olin tõeline argpüks ja palusin Ruthil palvetada. Ma ei unusta iial ta esimesi palvesõnu. Ta ütles: „Taevane Isa, me täname Sind preesterluse väe eest, mis võimaldab meil igavesti koos olla, mis ka ei juhtuks.”

Ruthi sõnade peale tekkis müüri, mida olin Jumala ja enda vahel tajunud, lai avaus. Kui Ruthi palve tõusis taevasse, läks igavese pere õpetus mul peast südamesse. Meie mure tuleviku pärast kahanes, kuna olime sõlminud templilepinguid ja olime Issanda kojas pitseeritud. Jumala vägi tõi meile südamesse rahu. Kolmkümmend kuus aastat hiljem tõi president Nelson kuuldavale sõnad, mis minuga resoneerivad. Ta õpetas: „Kui sirutate oma elus käe Issanda väe järele sama jõuliselt, nagu uppuja haarab abi järele ja ahmib õhku, on Jeesuselt Kristuselt saadav vägi teie päralt.” Just nii Ruth palvetaski. Ja see vägi tuli.

Samamoodi aitab Jumal teil mõista templianni väge ja rahu.

See väe and aitab teil terveneda, kui teid on mingil moel haavatud, vapustatud või muserdatud. Te võite taeva vägesid appi hüüda, et saada isiklikku ilmutust ja mõista Kristuse õpetust. Jumala vägi aitab teil teisi kaitsta, nende eest kosta ja neid tugevdada. Ma tunnistan koos president Nelsoniga, et „[Jeesus Kristus] saab anda seda väge, mida elus vaja[te],” ja et „kui too[te] oma ellu Tema väge, siis on [Päästja] rõõmus ja ole[te] rõõmsad ka [teie]”.

Jah, õed, te teete midagi erakordset ja võite ka kogeda midagi erakordset. Suur tänu teile teie usu ja teie jõu eest, teie juhtimisvõime ja teie tarkuse ning valmiduse ja võimekuse eest Jumalaga lepinguid sõlmida ja neist kinni pidada. Te toote õnnistusi iseendale, oma perele, Kirikule, oma kogukonnale ja maailmale. Teie elus on Jumala vägi, mis aitab teil olla hea ja teha head. Ta loodab teie peale. Tema Kirik loodab teie peale. Jumal õnnistagu teie jätkuvat jüngripõlve.

Jumal elab. Jeesus on Kristus, Ta on teie ja minu Päästja. Ta on teie lahke, tark, taevane sõber. Ta on taastanud oma Kiriku maa peale. Ma tean seda kõike. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.