Abiühing: lepingukogukond

Juhataja Camille N. Johnson

Mu armsad õed! Me tervitame teid alandlikult ja rõõmsalt siit Illinoisi osariigist, ajaloolise Nauvoo punastest tellistest kauplusehoone ülemiselt korruselt. See on pühapaik, kus prohvet Joseph Smith asutas 1842. aastal preesterluse kavandi järgi Abiühingu, et seoses käimasoleva Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisega kõik asjad täielikult taastada.

Just siin Nauvoos valmistusid Abiühingu õed Issanda koja õnnistusteks. Nad valmistasid õdesid ette ajalikult ja olid toeks templi ehitamisel, hoolitsedes talude eest, õmmeldes särke ja tehes kõike, mida nad teha said, et Issanda koja õnnistusteks valmistumisel kaasa aidata. Kuid lisaks sellele valmistusid nad ka vaimselt ning just siin ja kõikjal Nauvoo metsasaludes oli neil võimalus kuulata vahetult meie prohvetit Joseph Smithi. Siin juhatas ta nende ettevalmistusi õnnistusteks, mis Issanda koja talitustes osaledes neile osaks said.

Me teame ja tunnistame, et lepingute sõlmimisest ja lepingute pidamisest tulenenud jõud ja vägi õnnistas nende õdede ja vendade ning kõigi pühade elu, kes pärast Nauvoos kogetut kõnnumaale edasi läksid. Me oleme nii rõõmsad, et meil on võimalus jagada seda pühapaika teiega. Ma loodan, et te teate, et ükskõik kus te siin maailmas elate, olete te pärit siit Nauvoost. Abiühingu liikmetena pandi meie juured mulda siin. Ja kui me nüüd edasi läheme, nii nagu puu kasvab ja laieneb ja selle oksad on üle kogu maailma, tunnete te loodetavasti sidet selle pühapaigaga, kus naised maailma mured kõrvale lükkasid ning keskendusid ainuüksi meie Päästjale Jeesusele Kristusele ja Temaga lepingute sõlmimisele.

Mida te siin olemisest arvate?

Õde J. Anette Dennis

Siin paigas olemine, kus need 20 naist esmakordselt ühingusse organiseeriti, ning siis teile kõigile kogu maailmas mõtlemine, on olnud ilus kogemus. Teil on Abiühingu õdedena kõigil see pärand seetõttu, mis siit alguse sai.

Juhataja Johnson

Nad lõid siin Nauvoos lepingukogukonna, kas pole?

Õde Kristin M. Yee

Nad hoolitsesid üksteise eest.

Juhataja Johnson

Jah, otse loomulikult. Ja meie oleme loonud nüüd kogu maailmas lepingukogukonna õdedena, kes võtavad osa preesterluse talitustest ning sõlmivad ja peavad lepinguid. Me oleme loonud oma vendade ja õdede elu õnnistamiseks üleilmse kogukonna.

Õde Yee

Kus nad hoolivad üksteisest, kus nad üksteise eest hoolitsevad. Kui ma olen siin Nauvoos aset leidnud lugude kohta lugenud, avaldab mulle enim muljet just see, et keegi oli alati midagi mõnele abivajajale viimas või kellegi eest hoolitsemas. Ja see oli nende tegemiste puhul loomulik. Ja see on loomulik ka meie tegemiste puhul Abiühingu õdedena. Issand andis neile õdedele ühingu, kus nad said oma loomulike tunnete, kaastunde ajel tegutseda, ning koha selle tegemiseks, et nad võisid tunda Tema abi ja nii varmalt Tema abi ka pakkuda.

Ja kui ma täna hommikul õde Emma ja tema missiooni ning prohveti kaaslaseks olemise üle mõtlesin ja mõtisklesin, tulin ma mõttele, et nad palvetasid sama, mida meie oleme palvetanud. Nad palvetasid oma laste eest. Nad palvetasid oma abikaasade eest. Nad palvetasid üksteise eest. Ka nende vajadused olid samad, mis meil. Meil on rohkem sarnast kui erinevat. Nad usaldasid Issandat. Ja tookord oli veel nii palju ebakindlust. Inimesed surid ja elasid puuduses. Ja ometi, nad usaldasid Teda. Ja meis kõigis on omal moel puudujääke, kus me vajame Jumalat, kus me vajame oma lepinguid, kus meil on vaja Teda usaldada. Ja meil tuleb sageli asjadel minna lasta ja usaldada, et Ta meid neist olukordadest läbi juhatab, et me võime usaldada oma pere Tema hoolde, et me võime usaldada Teda, et need lepingud ja need lubadused on tõelisemad kui see, mis on silmanähtav, ja tõelisemad kui see, mida me võime tunda.

Juhataja Johnson

Õpetuse ja Lepingute 25. osas öeldakse Emma Smithile antud ilmutuses: „Hoia kinni lepingutest.” Ma arvan, et see on täpselt see, millest sa räägid. See on teisisõnu: „Usalda mind. Usalda lubadusi, mis ma sulle andnud olen, sest mu lubadused on kindlad.” Ja nendesamade lubaduste vastu, mida me anname Issanda kojas ja loomulikult ristimisel, antakse meile lubadus, et Ta on alati meiega, et Ta Vaim saadab meid, et meie ümber on inglid, kes meid teenivad ja meie vajaduste eest hoolitsevad. Ma tean, et see on ikka veel tõsi. Ja need lubadused, mida Ta annab, mida Ta andis neile kallitele pühadele siin Nauvoos, neidsamu lubadusi annab ta ka meile, kui me võtame osa Jeesuse Kristuse evangeeliumi talitustest, mis on meile kättesaadavad preesterluse võtmete kaudu.

Õde Dennis

Ma mõtlen Emmale, sellele, kui palju lapsi ta kaotas, kuidas ta pidi ühest kohast teise kolima, kuidas neil polnud suurt midagi. Kuid neil olid need alates ristimisest sõlmitud lepingud. Neil oli see lepingusuhe Jumalaga, mis neid toetas. See oli Emmale kõiges selles toeks. Ma arvan, et kui tal poleks olnud seda lepingusuhet Jumalaga, millest ta oli teadlik, ega neid saadud lubadusi, poeks ta suutnud seda kõike teha.

Õde Yee

See on õige, et stabiilsus tuleb Jeesuses Kristuses, nagu sa kirjeldad, eks? Kõik muu meie elus vahetub ja muutub. Inimesed tulevad ja lähevad. Kuid meie tõeline stabiilsus peitub suhtes Temaga, kas pole?

Juhataja Johnson

Mul on tunne, et selle templi ehitamine, nendeks täiendavateks lepinguteks valmistumine, on see, mis neid liikuma pani. Ja seejärel andis see neile jõudu minna edasi tundmatusse ajal, mil nad tundsid tõenäoliselt suur kindlusetust. Nende lepingukindlus on tegelikult päris märkimisväärne, kuigi see ei peaks seda olema, kuna meil kõigil peaks seda jaguma. Kuid see on meile kõigile nii kauniks eeskujuks, kuidas meie lepingud annavad meile kindlust usaldada Issandat ja määratud Issanda esindajat ehk täna maa peal olevat prohvetit.

Õde Dennis

Mulle meeldib see lugu, kui Brigham Young oli templis talitusi tegemas. Seal oli palju-palju inimesi ja ta oli seal hiliste öötundideni, et inimesed võiksid oma templianni saada. Ja ta ütles: „Hästi, me oleme lõpetanud.” Kuna ümberringi olid rahvajõugud, muutus olukord väga ohtlikuks. Tema sõnul oli aeg end minekuks valmis seada, et parvlaevaga üle Mississippi sõita. Kuid kui ta järgmisel hommikul ärkas, olid templimaad ja tempel ise inimesi täis, kes ei tahtnud enne oma templianni saamist lahkuda. Nad teadsid, et neil läheb neid õnnistusi vaja, ja selleks võis kuluda mitu head aastat, enne kui nad saavad endale järgmise templi. Meie lepingud aitavad meil olla tugevamalt seotud meie Taevaisa ja Jeesuse Kristusega ning annavad meile vajalikku jõudu nende varajaste pühade kombel edasi minna, ükskõik kus me siin maailmas oleme.

Juhataja Johnson

Osa mu esivanemaid oli nende seas, kes said oma õnnistuseks võimaluse neil viimastel päevadel Nauvoos templianni saada. Ja ma käin nende jälgedes, nagu me mõik käime nende kallite õdede jälgedes, kes usu ja lepingukindlusega edasi läksid.

Õde Dennis

Räägi meile oma esivanematest.

Juhataja Johnson

Näiteks, Fanny Dack Parish ja loomulikult ta tütar Jane ning mu seitsmenda põlve esiisa Samuel Parish said kõik siin 1846. aasta veebruaris templianni koos selle viietuhandese rühmaga, kellest sa rääkisid. Ja mulle meeldivad Jane’i sõnad, millega ta seda aega kirjeldas. Ta ütles: „Meil on Jeesuse Kristuse evangeelium, meil on Kirik ja meil on tempel.” Ja ta lisas: „Oo, mis rõõm meie hinge täitis, kuna meil on tempel.”

Ma lihtsalt mõtisklen selle üle ja mõtlen, et see aeg oli nende jaoks nii kindlusetu. Nad valmistusid lahkuma sellest kaunist kogukonnast, mille nad olid rajanud, ja minema kõnnumaale. Ja ometi oli see suur rõõmuaeg. Mis muu võiks selgitada seda rõõmu ja rahu, mida ta tundis?

Õde Yee

Keset kõiki oma väljakutseid tundsid nad rahu ja rõõmu.

Juhataja Johnson

Tõepoolest! Ja seda tänu lepingute sõlmimisele. Ja ka Kristini esivanemad olid samal ajal siin. Ja kuna nad olid enam-vähem ühevanused, oleme me päris kindlad, et nad olid sõbrad, nii nagu meie oleme sõbrad praegu.

Õde Yee

Ja kui nad polnud tookord sõbrad, on nad seda nüüd.

Juhataja Johnson

Nüüd on nad sõbrad. Jah, absoluutselt.

Õde Yee

Minu emapoolne sugulane Nancy Sabin liitus Kirikuga umbes 17-aastaselt. Ja umbes samal ajal sai ta ka Issanda kojas templianni. Ja sinu Jane oli vaid 20.

Juhataja Johnson ja õde Yee

Ja me arvame, et nad elasid teineteisele väga lähedal.

Õde Yee

Kindlasti on nad mõned korrad juttu ajanud. Kuid kui armas on mõelda, et nende järeltulijad nüüd siin istuvad ja meie vahel on sõprus. Ja et ka meie hoiame nende sarnaselt oma lepingute poole, – et neil ja meil on ükssama usk, et me usaldame kogu südamest Issandat. Ja see pole meis kaduma läinud. Me kanname seda põlvest põlve.

Ükskõik kas meil on siin esivanemaid, ükskõik kas meil on esivanemaid üle maakera, meie lepingud said alguse siin ja see kestab igavesti. Kõik meie tänased valikud on olulised. Need pole olulised ainuüksi meile, vaid ka neile, kel tulevad pärast meid, ja neile, kes tulid enne meid siin- ja sealpool eesriiet, kui me oma lepinguid peame. Ja ma arvan, et täna võib olla meie Abiühingus palju õdesid, kellede arvates on nad kas liiga noored või liiga vanad. Või võib-olla pole nad haritud või ükskõik mis: täitke ise lünk. Te võite tunda, et te pole võib-olla selleks tööks valmis. Kuid me tahame teile öelda, et te olete, ja me vajame teid täna. Issand vajab, et te selles täna osalised oleksite. Teil on annid ja anded, mida praegu maailmas vajatakse.

Juhataja Johnson

Me oleme saanud prohvetlikku juhatust, et me võime ja peaksime õdedena maailma muutma. Me peame maailma Päästja Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks ette valmistama. Ja kuidas me seda teeme? Me teeme seda lepingukogukonda luues. Ja vahel olen ma üheliikmeline lepingukogukond, või tegelikult, kaheliikmeline, sest mul on Temaga lepingusuhe.

Õde Yee

Tõsi!

Juhataja Johnson

Kuid siis saab see lepingukogukond laieneda ja kasvada. Mulle meenub üks hiljutine tõeliselt ilus kogemus. Tegemist oli ühe abiühinguõdede rühmaga. Me istusime kõik ringis põlv põlve kõrval. Ma olin ühes ringkonnas ja kohtusin selle ringkonna Abiühingu juhataja, ringkonna Algühingu juhataja ja ringkonna Noorte Naiste juhatajaga, kes vaid kuu aega tagasi Kiriku liikmeks ristiti. Ja ta oli veidi jalust rabatud ning rääkis meile kõigile, kuidas ta veidi oma uue ülesande täitmise pärast muretseb. Mu lemmik osa sel koosolekul oli see, kui Abiühingu juhataja pööras enda tema poole ja ütles siirast südamest: „Ära muretse, me aitame sind.” Mõte ongi selles. Me loome kõikjal, kus me oleme, selle Jeesusele Kristusele keskendunud lepingukogukonna. Ja me hoolitseme üksteise eest meile sünnist saadik kaasa antud andidega. Täpselt seesama hakkas juhtuma ka seal. Ta ei pidanud muretsema. Ta võis usaldada Issandat. Ta Abiühingu õed olid tema kõrval.

Õde Dennis

Sest hoolimata sellest, kus me teenime, oleme me kõik Abiühingu liikmed.

Juhataja Johnson

Õige! Seega teatud aja teenib ta Noortes Naistes noorte naistega. Kuid ta kuulub alati Abiühingusse. Ja need Abiühingu õed võtsid ta oma käte vahele ja lubasid tema eest hoolitseda.

Õde Yee

See mulle meeldib. Kõik on omavahel läbi põimunud, kas pole?

Juhataja Johnson

Jah, absoluutselt.

Õde Yee

Sest last õnnistades õnnistame me perekonda. Ema õnnistades õnnistame me perekonda. Või isa. Kõik on niiviisi omavajel seotud, mis on nii armas. Meil on tähtis partnerlussuhe Jeesuse Kristusega. Tema on meie tähtsaim kaaslane, kes saab meid kõiges aidata. Ja mõnikord mulle tundub, et eriti naistena meeldib meile asju ise teha. Ja see pole sugugi halb. Ta on andnud meile anni initsiatiivi haarata ja asjad ära teha. Kuid ma tean, et vähemalt minu puhul paneb Ta mind mõnikord olukorda, kus ma olen piisavalt jalust rabatud, et piisavalt Tema peale loota. Nii et me saaksime tugevdada oma suhet Temaga, et teada miks me midagi teeme. Ja kas te ei arva, et need õed siin Nauvoos teadsid, miks nad midagi tegid? Sest nad armastasid Issandat ja tahtsid Temaga Ta lepinguid pidada. Ja ka meie tahame.

Õde Dennis

Ja kui nad aitasid teistel Tema armastust tunda, tundsid nad seda ka ise. Minu arvates peaksime me kõik meeles pidama, et meie seas on ka neid, kellel on ükskõik mis põhjusel raskusi Issanda armastuse tundmisega. Kuid kui me läheme ja paneme siiralt oma käed teiste ümber ja laseme neil meie armastust tunda, hakkavad nad ka sageli Päästja armastust tundma.

Õde Yee

Ta teab, et me peame tundma Ta armastust sageli, mistõttu Ta paneb meid tundma kaastunnet, et me teisi teeniksime, et nii meie kui ka nemad võiksid tunda armastust.

Juhataja Johnson

Ma arvan, et kõigil meie õdedel on võimalus osaleda üleilmses algatuses, mille eesmärgiks on naiste ja laste heaolu, tehes oma kodus ning naabrus- ja kogukonnas lihtsaid asju. Ja me teeme seda ühe ema, ühe naise ja ühe lapse kaupa, nii nagu teeks Päästja.

Õde Yee

See on üks ilus üleskutse, kas pole? Et me saame tulla Tema juurde nii ajalikult kui ka vaimselt. Kas me ei vaja mitte ajalikku justnagu vaimsetki? Mulle turgatas just pähe, et huvitaval kombel näib meie olukord tunduvat vähem tähtis kui meie side Taevase Isa ja Päästjaga.

Ja ma arvan, et me võime vahel Abiühingus istet võtta ja tunda end üksinda, või võtta istet, kus te parasjagu viibite, ja mõista, et kõigil, kes teie kõrval istuvad, on samuti probleeme, ja nad soovivad samuti, et neid armastatakse, ja neid armastataksegi ja hinnatakse ja neil on koht. Ja ma arvan, et kui me oma Abiühingutes jagame ja meil on võimalus jagada, on meil ka võimalus mõista, et me oleme rohkem sarnased kui erinevad.

Kuid ma tean ja võin tunnistada, et me ei ole iial üksinda, et meie Taevane Isa ja Päästja tunnevad teid. Et nad on teie vajadustest teadlikud, et teie mured teevad muret ka neile, ja et nad soovivad teid õnnistada, ning et ka teie kõrval olevad õed soovivad samamoodi, et neid armastatakse, ja soovivad võimalust panustada ja tunda, et neid väärtustatakse. Ma tean, et Ta on teadlik, ja et Ta on meie otsustes ja väljakutsetes ja rõõmudes kohe meie kõrval. Ta on meie kõrval. Me saame Temaga nõu pidada. Meil on ilus ja õnnis võimalus teada, et kuna Ta käis seda rada üksinda, ei pea meie seda iial tegema.

Õde Dennis

Teate, ma kujutan ette kuidas õdede rühmad seda praegu kogu maailmas vaatavad. Peagi on meil võimalus kuulata apostel vanem Dale G. Renlundit Kaheteistkümne Kvoorumist. Meil on niivõrd eriline võimalus teda kuulda. Ja pärast seda on teil võimalus tunnistada üksteisele Vaimu tunnistusest, mida te olete oma südames tundnud, ja Abiühingust kui õnnistusest, ning Päästjaga sõlmitud lepingust ja sellest, mida Ta teile teie elus tähendab. Nii eriline tunne on mõelda kõigile õdede rühmadele kogu maailmas ja tunda, et me oleme oma asukohast hoolimata üleilmne lepingusõsarkond. Me armastame teid, õed!

Juhataja Johnson

Milline õnnistus on olla Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus lepingunaised. Õed, käes on hiilgav aeg ja me tunnistame üheskoos, et me oleme hõivatud meie Päästja Jeesuse Kristuse tööga. Me teame, et Ta elab. Me teame, et Ta armastab meid. Me teame, et Ta soovib, et me oleksime Temaga lepingusuhtes. Ja me teame, et Ta soovib, et me pakuksime Ta abi oma õdedele ja vendadele kogu maailmas. Ja kui me seda teeme, kui me oleme vahendiks, mille kaudu Ta pakub oma abi teistele, leiame me Ta abi ka iseendale.

Meil on tunnistus, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut juhib elav prohvet. Me armastame teda. Ma austame ja toetame teda.

Meil on tunnistus, et Joseph Smith – oo – oli taastamisaja prohvet, et ta taastas kõik asjad, sealhulgas vana aja naisteühenduse, mis toob kollektiivselt teistele Jeesuse Kristuse abi. Meie eesmärk on olnud algusest, 1842. aastast peale tuua kõik meie Taevase Isa lapsed tagasi koju. Me teame, et see on võimalik meie Päästja Jeesuse Kristuse kaudu. Tänu Tema lepitusele võime me olla puhtad, terved ja pühitsetud ning naasta koju, oma taevasesse koju, ja olla ülendatud ning elada oma Taevase Isa ja oma Päästja Jeesuse Kristuse juures.

Meie kui Abiühingu liikmete jaoks algas see kõik siin.

Ja kui hiilgav võimalus on meil selles väga pühas paigas olla.

Me tundsime end täna inglite keskel.

Meil on tunnistus, õed, et teid armastatakse, et teid tuntakse ja te olete Jumala silmis kallid. Me jätame selle tunnistuse teiega meie Päästja Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.