ʻI ha fale fungavaka ua ʻe tolu ʻi he Hala Lahí, naʻe nofo ai ʻa e fāmili ʻo
Sione mo Lenola Teilá, ʻi ai mo ha fale paaki, mo e Pōsiti ʻŌfisi ʻo Nāvuú ʻi he 1845. ʻOku fakahaaʻi fakataha ʻe ngaahi fale ʻe tolu ko ʻení ʻa e founga ne hoko ai ʻa Nāvū ko ha uhouhonga ia ki hono vahevahe ʻo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí mo e kāingalotu ʻo e Siasí mo honau ngaahi kaungāmeʻá mo e fāmilí ʻi he funga ʻo e māmaní.
Naʻe nofo ʻa Sione mo Lenola Teila mo hona fāmilí ʻi he ʻapi piliki fungavaka ʻe uá ʻo ʻikai laka hake ʻi he taʻu ʻe tahá. Kuo langa ʻe Sēmisi ʻIvini ʻa e ʻapi mo e falekoloa koloa mōmoa ʻi he kaungāʻapí. ʻI Mē 1845, naʻe hiki ʻa e fāmili ʻIviní mei Nāvū pea tuʻuaki fakatau atu ʻa e ongo falé fakatouʻosi. Naʻe fakatau kinaua ʻe he Siasí pea fakahiki atu ʻa e nusipepa
Times and Seasons ki he konga kelekelé. Koeʻuhí ko Sione Teila naʻe ʻētita ʻi he nusipepá, naʻe hiki atu hono fāmilí ki he ʻapí ke kaungāʻapi mo e fale pākí. Naʻe hiki atu foki mo ʻIlaiase Sāmita, ko e pule ngāue ʻo e falé mo e pule pōsiti ʻōfisi ʻo Nāvuú, ki he fale lahí. Naʻe hiki ʻe ʻIlaiase ʻa e pōsiti ʻōfisí ki he fale pākí lolotonga iá naʻe ngāue ʻa Sione ʻi he kotoa ʻ o e faʻahitaʻu māfaná, ki ha fale piliki foʻou ʻi he tafaʻaki ʻe taha hono ʻapí ʻa ia ʻe hoko ko e ʻōfisi ʻo e ʻētita ʻa e nusipepá mo e pōsiti ʻōfisí.
Naʻe hoko ʻa e ʻapi ʻo e fāmili Teilá mo hono fale pākí mo e pōsiti ʻōfisí ko ha uhouhonga ʻo e ʻekitivitií ʻi he lolotonga ʻo e faʻahitaʻu māfana mo e fakatōlau ʻo e 1845. Naʻe fakakau ʻe he nusipepá ha ngaahi potufolofola mo e faleʻi fakaepalōfita ʻi he tafaʻaki ʻo e ngaahi tohi naʻe toe paaki ʻa ia naʻe ʻomi mei he kau faifekau ne nau ngāue ʻi he ʻIunaiteti Siteití, Kānata, ʻIulope, pea pehē ki Tahiti. Naʻe meili ʻa e ʻū pepá ki he kau lau ʻi he koló pea ʻi he kotoa ʻo e fonuá mo tuʻapuleʻanga. Naʻe haʻu foki mo ha ngaahi tohi ki he Pōsiti ʻŌfisí, ne fakaafeʻi ai ʻa e kau mēmipa ʻo e fāmilí ke vahevahe ʻa e ngaahi hingoa ʻo honau kāinga kuo pekiá mo e kakai ʻo Nāvuú. Naʻe lava ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí ʻo fakahoko ha ngaahi ouau toputapu maʻá e kau mēmipa honau fāmilí kuo pekiá ʻi he Temipale Nāvuú. Naʻe hoko fakataha ʻa e fale pākí mo e pōsiti ʻōfisí ko ha founga ia ke fakatupulaki ʻa e ngāue ki hono langa hake ʻo Saioné.
Meʻa ke ʻAmanaki Ki Aí
Ko e ʻApi Fale Paaki mo e Pōsiti ʻŌfisi ʻa Teilá ko ha aʻusia mavahevahe ia ʻe tolu. Ko e fale pākí ko ha takimamata loki taha ia pea ʻoku kau ai ha fakaʻaliʻali ʻo hono paaki ʻo e nusipepá. Ko e ʻapi ko ha takimamata loki ua ia ʻo e loki talanoá mo e loki kaí. ʻOku lava ke sio ki he ngaahi loki ʻi he fungavaka ʻi ʻolungá ʻo kapau ʻe kole mai. Ko e pōsiti ʻōfisí ko ha takimamata loki taha ia ʻoku lava ke maʻu ʻo kapau ʻe kole mai. Hili ʻa e ʻApi, Fale Paaki mo e Pōsiti ʻŌfisi ʻa Teilá, ʻoku ʻatā ke ke vakaiʻi ʻa e toenga ʻo Nāvuú. Mahalo te ke saiʻia ʻi he ʻApi mo e ʻApiako ʻa Kalavini mo Seli Penitolotoní, ko ha aʻusia ʻe taha ʻi he Fefakatauʻaki ʻi he Hala Lahí.
Takimamata 360° ʻi he Fale Pākí