Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

Sissejuhatus Psalmide raamatusse, 1. osa: prohvetlikud kuulutused Jeesusest Kristusest Psalmide raamatus

„Sissejuhatus Psalmide raamatusse, 1. osa: prohvetlikud kuulutused Jeesusest Kristusest Psalmide raamatus”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„Sissejuhatus Psalmide raamatusse, 1. osa: prohvetlikud kuulutused Jeesusest Kristusest Psalmide raamatus”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46: 100. õppetund

Sissejuhatus Psalmide raamatusse, 1. osa

Prohvetlikud kuulutused Jeesusest Kristusest Psalmide raamatus

An open hymnbook with a violin in the background.

Mida õpetavad teie lemmikud kirikulaulud teile Jeesuse Kristuse kohta? Kirikulaulud on juba sajandeid võimaldanud muusikutel ja luuletajatel väljendada oma tundeid Päästja vastu. Nagu paljud nüüdisaja kirikulaulud, õpetavad ja tunnistavad mitmed psalmid Päästja elust ja missioonist. See õppetund võib aidata õpilastel paremini mõista Jeesuse Kristuse elu ja missiooni, nagu sellest Psalmide raamatus prohvetlikult kuulutatakse.

Õpilaste ettevalmistus. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nende lemmikkirikulaulud õpetavad ja tunnistavad Jeesusest Kristusest. Paluge neil valmistuda jagama tunnis oma lemmiklaulu Jeesusest Kristusest. Kui õpilased tunnevad, et neil ei ole lemmikkirikulaulu, paluge neil otsida lauluraamatust laule, mis õpetavad Jeesusest Kristusest.

Võimalikud õpitegevused

Kirikulaulud õpetavad Jeesusest Kristusest.

Mida me õpime nendest laulusõnadest Päästja ja Tema elu kohta?
Kas on mõni kirikulaul Päästjast, millel on teie jaoks eriline tähendus? Kui jah, siis miks?

Tänase uurimise käigus kutsuge Püha Vaimu, et ta aitaks teil tunda sõnade ja muusika väge, mis õpetavad ja tunnistavad Jeesusest Kristusest.

Psalmide raamat

Psalmide raamat on palvete, luuletuste ja kirikulaulude kogumik, mis sarnaneb mõneti meie tänapäeva lauluraamatuga.

Paluge õpilastel avada Psalmide raamat. Andke õpilastele kaks-kolm minutit aega, et mõned psalmid läbi vaadata ja leida, millise üldmulje need jätavad.

Kui te raamatut sirvite, siis mida märkate Psalmide raamatu juures sellist, mis muudab selle ainulaadseks?
Milliseid küsimusi on teil selle raamatu kohta?

Vaadake kiiresti läbi Psalmid 3 ja märkige ära kõik kohad, kus leiate sõna Sela. Kuigi Sela tähendus pole kindel, võis see olla signaal lauljale või lugejale, et peatuda ja mõtiskleda (nagu muusikaline paus).

Lugege läbi Psalmid 3 ja peatuge iga kord, kui loete sõna Sela. Paluge, et Püha Vaim aitaks teil nende salmide üle mõtiskleda.

Miks autor tahab, et me peatuksime ja nendes kohtades mõtiskleksime?
Kuidas võiks mõtisklemine ühes või mitmes mainitud kohas aidata või trööstida tänapäeva teismelist?

Olenevalt klassi küsimustest ja kogemustest võiksite tuua lühidalt välja kõik järgnevad faktid või mõne neist.

Paljud psalmid omistatakse konkreetsetele autoritele, nagu Taavet (Psalmid 3). Teistel lauludel puudub teadaolev autor (vt Psalmid 1).
Heebreakeelseid poeetilisi elemente leidub kõikjal Psalmide raamatus.
- Paralleelsus on luulevorm, kus kaks või enam rida jagavad omavahel seotud ideid (vt Psalmid 29:4).
- Kordamine on heebrea keelest pärit luuleline võte, mis rõhutab rida seda korrates (vt „Kiitke Teda” Psalmid 150).
Heebrea keeles on Psalmid 119 näide esitähtluuletusest. Esitähtluule puhul kasutatakse iga rea esimest tähte, et sõnu või heebrea tähestikku välja kirjutada.
Psalmide raamatut tsiteeritakse Uues Testamendis üle 115 korra (vt Psalmid 6:8 ja Luuka 13:27).
Pärast viimast õhtusöömaaega laulsid Jeesus ja Tema jüngrid kirikulaulu (vt Matteuse 26:30). Võimalik, et see oli Psalmid 113–118, „Hallel”, mida traditsiooniliselt lauldakse paasapühade ajal (vt Merrill J. Bateman.The Power of Hymns. – Ensign, juuli 2001, lk 17).

Lugege Luuka 24:44, et leida, mida õpetas Päästja oma jüngritele psalmide kohta vahetult pärast oma ülestõusmist.

Rääkides ühest kõige tähtsamast Psalmide raamatu sõnumist, õpetas juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Jeesus ise tsiteeris Psalmide raamatut rohkem kui ühtegi muud Vana Testamendi teksti. ‥ Võib väita, et kõigis pühakirjades ei käsitleta Messia missiooni ega oodata ja igatseta Tema tagasitulekut nii ulatuslikult, kui Psalmide kirjutaja lauludes.” (For Times of Trouble: Spiritual Solace from the Psalms, 2012, lk 7–8)

Mida te õppisite salmist Luuka 24:44 ja juhataja Hollandi avaldusest? Miks tasub uurida Psalmide raamatut?

Aidake õpilastel mõista, et me saame õppida Jeesuse Kristuse elust ja missioonist, kui uurime Psalmide raamatut. Soovi korral kirjutage see tõde tahvlile.

Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest

Et aidata õpilastel mõista mõningaid Psalmide prohvetlikke avaldusi Jeesuse Kristuse elu ja missiooni kohta, andke neile mõned või kõik järgnevad pühakirjaviited. Järgnevalt on toodud mõned näited, kuidas võite lasta oma klassil neid salme uurida.

Kirjutage salmipaarid paberiribadele ja asetage need klassiruumis eri kohtadesse. Andke õpilastele aega klassis ringi kõndida ning lugeda prohvetlikke kuulutusi ja nende täideminekuid.
Ajage pühakirjapaarid segamini ja paluge õpilastel leida, kuidas Psalmide raamatu prohvetlikud kuulutused nende täitumisega kokku viia.
Kuvage ainult Psalmide salme. Paluge õpilastel kasutada joonealuseid märkusi ja teisi pühakirjade uurimise vahendeid, et leida Päästja elust viiteid, mis seostuvad iga prohvetliku kuulutusega.

Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest	Prohvetliku kuulutuse täitumine
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 22:1	Prohvetliku kuulutuse täitumine Matteuse 27:46
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 22:7–8	Prohvetliku kuulutuse täitumine Matteuse 27:41–43
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 22:17	Prohvetliku kuulutuse täitumine Õpetus ja Lepingud 6:36–37
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 22:19	Prohvetliku kuulutuse täitumine Johannese 19:23–24
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 31:6	Prohvetliku kuulutuse täitumine Luuka 23:46
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 34:21	Prohvetliku kuulutuse täitumine Johannese 19:31–36
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 41:10	Prohvetliku kuulutuse täitumine Luuka 22:47–48; Apostlite teod 1:16–17
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 69:21–22	Prohvetliku kuulutuse täitumine Johannese 19:28–29
Psalmid, mis kuulutavad prohvetlikult Jeesusest Kristusest Psalmid 118:22	Prohvetliku kuulutuse täitumine Apostlite teod 4:10–12

Mõtelge mõnele enda või mõne lähedase olukorrale, kus oleks kasulik teada midagi, mida te nendest prohvetlikest kuulutustest Päästja elu või missiooni kohta õppisite. Pange oma mõtted kirja pühakirjapäevikusse.

Jeesuse Kristuse elu

Paluge õpilastel näidata, kuidas nad mõistavad Päästja elu ja missiooni, nagu sellest Psalmide raamatus prohvetlikult kuulutatakse. Üks võimalus on kutsuda õpilasi arutama järgnevaid küsimusi paarilise, väikese rühma või klassiga.

Valige Psalmide raamatust üks prohvetlik kuulutus, mis oli teie jaoks eriti tähendusrikas.

Mida õpetab see prohvetlik kuulutus teile Jeesuse Kristuse kohta?
Miks on oluline teada seda, mida te Tema kohta õppisite?

Võiksite jagada oma tunnistust Jeesuse Kristuse elust ja missioonist. Võite paluda õpilastel jätkata Jeesusega Kristusega seotud salmide otsimist, kui nad järgnevatel nädalatel Psalmide raamatut uurivad. Soovi korral laulge või kuulake tunni lõpetuseks õpilaste valitud kirikulaulu Päästjast.

101. õppetunnis „Sissejuhatus Psalmide raamatusse, 2. osa” väljendavad õpilased oma armastust ja pühendumist Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele, nagu seda tegid Laulude kirjutajad. Võiksite paluda õpilastel hakata sellele kohe mõtlema. Paluge neil mõtiskleda selle üle, mida nad tunnevad Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse vastu ning kuidas nad neid tundeid väljendaksid.

Lisamaterjalid

Miks me peaksime Psalmide raamatut uurima?

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„On väidetud, et Psalmide raamat tervikuna on avaldanud läänemaailmale suuremat mõju kui ükski teine luulekogumik, mis kunagi kirjutatud. Kas see on tõsi või mitte, võib olla kirjanduskriitika küsimus, kuid kindlasti on tõsi, et Piibli lugejate jaoks üldiselt on Psalmid olnud ühed kõige isiklikumalt rakendatavad ja kõige südamelähedasemad pühakirjad kogu kaanonis. Selles kaanonis on see raamat ainulaadne oma suure igatsuse poolest vabanemise, lohutuse ja turvalisuse järele. ‥ [Mitte ükski teine Vana Testamendi raamat] ei ole võrreldav Psalmide isikliku tooni, sisu, pikkuse ja kvaliteediga, need on palved kaastundlikule Jumalale, murtud südamete tervendajale, rõhutute ja puudustkannatajate Päästjale. Sellisena võib Psalmide raamat olla ainus piiblitekst, mida imetlevad peaaegu võrdselt nii kristlased kui ka juudid, rääkimata neist, kes on teistest uskudest – või üldse mitte usklikud –, kes leiavad lohutust selle salmidest ja julgustust lootuses, mida need annavad.” (For Times of Trouble: Spiritual Solace from the Psalms, 2012, lk 7–8)

Kuidas oleks Päästja psalme kasutanud?

Teenides Seitsmekümne liikmena, õpetas vanem Merrill J. Bateman:

„Kui teid oleks kutsutud viimsele õhtusöömaajale, siis millised kirikulaulud meie lauluraamatust oleksid olnud sobilikud seal laulmiseks? ‥

Tõenäoliselt lauldi sel õhtul palju kirikulaule. Matteus viitab, et Issand ja Tema apostlid lõpetasid viimse õhtusöömaaja kirikulauluga enne Õlimäele minekut (vt Matteuse 26:30). Mis laulu nad laulsid? Kuigi me ei või teada selle koosviibimise lõpulaulu, teame siiski ühte laulu. Seda nimetatakse „Halleliks”, mille hulka kuuluvad Psalmid 113–118. Kristuse-eelsest ajast kuni tänapäevani on juutide peredel tavaks laulda enne paasasöömaaega Psalme 113–114 ja pärast paasasöömaaega Psalme 115–118. ‥

Kujutage ette, kui soovite, et maailma Päästja laulab koos oma jüngritega neid kirikulaule, mis kuulutasid ette sündmusi, mis hiljem sel õhtul ja järgmisel päeval aset leidsid. Nendest sündmustest võtsid osa kõik juudi usku inimesed. Nad õppisid need psalmid pähe. Nad mõistsid nende tähendust.” (The Power of Hymns. – Ensign, juuli 2001, lk 17–18)

Kust saame õppida rohkem Psalmide heebrea luule kohta?

„Enrichment Section G: Hebrew Literary Styles”

„Reading Poetry in the Old Testament”

„Understanding Old Testament Poetry”

Täiendavad õpitegevused

Muusika vägi

Nagu psalmid, nii võivad ka nüüdisaja kirikulaulude sõnad ja viis väljendada aupaklikkust ja armastust Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse vastu ning võivad kutsuda Vaimu neist tunnistama. Et aidata õpilastel mõista, kuidas aupaklik muusika võib olla vägev vahend, mis kutsub Püha Vaimu tunnistama Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest, võiksite näidata videomontaaži Päästja elust, näiteks „Nearer, My God, to Thee” (3:30). Esmalt mängige 30 sekundit videot ilma helita. Seejärel mängige videot nii, et heli on sisse lülitatud või mängides samal ajal mõnda teist püha muusikapala. Paluge õpilastel jagada, kuidas muusika nende kogemust muutis.

3:30

Psalmid tänapäeva kirikulauludes

Õpilastele võib kasuks tulla see, kui nad näevad, kuidas tänapäeva kirikulauludes on kasutatud Psalmide salme. Võiksite õpilastega arutada ka mõnda või kõiki järgmistest näidetest. Paluge õpilastel võrrelda, kuidas võisid Psalmide kirjakohad mõjutada antud kirikulaulude sõnumit.

Psalmid 8:4–10; 9:2–3. „Kui vägev sa”

Psalmid 27:1. „On Issand mu valgus”

Psalmid 33:1–6; 95:1–6. „Maa ja ilma ilu eest”

Psalmid 37:3–9. „Vaiki, mu hing”

Psalmid 148. „Laulgem nüüd kiitust Jumalal’”

Psalmid 150. „Jumalat kiitke”

(NB! 102. õppetund keskendub 23. psalmile, mis inspireeris kirikulaulu „On Issand mu karjus”.)

Kui õpilastel on olnud võimalus võrrelda Psalmide raamatu pühakirjakohti ja laulusõnu, paluge mõnel vabatahtlikul jagada teistega, mida nad leidsid.

Looge esitähtluuletus

Et aidata õpilastel mõista ühte heebrea luule tüüpi, võiksite tutvustada neile esitähtluuletust. Paluge õpilastel kirjutada oma pühakirjapäeviku lehele sõna „Jeesus”, nii et iga rea ees oleks üks täht:

E E

Seejärel paluge õpilastel kirjutada iga tähega algav lause, milles kajastub midagi, mida nad täna Psalmide raamatut uurides Päästja kohta õppisid.

Näite esitähtluuletusest, kus kasutatakse sõna „sakrament”, leiate artiklist „Fun with Hebrew”.